WHO 10 fakti imetamisest

http://www.who.int/features/factfiles/breastfeeding/en/index.html

1. WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) soovitab toita last AINULT rinnapiimaga kuni 6. elukuuni ning sealt edasi koos lisatoiduga kuni lapse kahe aastaseks saamiseni või kauem.

  • Rinnaga toitmisega tuleb alustada esimesel tunnil peale sündi
  • Rinnapiima tuleb lapsele anda nii palju, kui laps nõuab päeval ja öösel
  • Vältida tuleb lutipudeleid ja lutte

2. Rinnapiimaga toitmise eelised lapsele:

Rinnapiim on parim toit vastsündinutele ja imikutele. Rinnapiimast saavad imikud kõik toiteained, mida nad vajavad terveks arenguks. Rinnapiim on turvaline ning sisaldab kõiki antikehi, mida on vaja, et kaitsta imikuid enamlevinud lastehaiguste eest, nagu näiteks kõhulahtisus ja kopsupõletik, mis on kaks peamist laste surmade põhjust üle maailma. Rinnapiim on alati valmis kasutamiseks ning tasuta, mis tagab selle, et imikud saavad kasvamiseks piisava hulga toitaineid.

3. Eelised emale:

Rinnaga toitmine annab eeliseid ka emale. Ainult rinnaga toitmist peetakse naturaalseks (kuigi mitte kindlaks) rasestumisvastaseks vahendiks (98%-line kaitse uue raseduse eest esimesel kuuel kuul, kui naine toidab last ainult). Imetamine vähendab emaka- ja rinnavähi riski hilisemas elus, aitab kiiremini saavutada raseduseelset kehakaalu ning vähendab ülekaalulisuse määra.

4. Pikaajalised eelised lapsele:

Peale otseste eeliste, millest oli juttu eelpool, soodustab rinnaga toitmine ka laste eluaegset head tervist. Täiskasvanutel, keda imikuna imetati, on väiksem risk ülekaalulisusele ning rasvumisele. Neil on väiksem oht saada teise astme diabeeti. Lisaks on tõestatud, et rinnaga toidetud lastel on kõrgem IQ ja intelligentsuse tase.

5. Miks mitte kunsttoit?

Kunsttoit ei sisalda neid antikehi, mida on leitud rinnapiimast. Kui imikute kunsttoit ei ole korrektselt valmistatud, suurenevad riskid, mis on tingitud halva kvaliteediga vee kasutamisest, halvasti steriliseeritud vahenditest või pulbrisse tekkinud kahjulikest bakteritest. Toitainete puudus võib tekkida põhjusel, et kunsttoitu lahjendatakse liigselt, kuna soovitakse ühe pakiga kauem läbi ajada. Ka kunsttoidu ja rinnapiima omavahelise kombineerimisega tasub olla ettevaatlik, kuna rinnapiim tekib vastavalt nõudlusele, mis tähendab seda, et mida väheb beebi rinnapiima saab, seda vähem seda ka toodetakse ning lõpuks võib see lihtsalt otsa saada.

6. HIV ja rinnaga toitmine

HIVi nakatunud ema võib lapsele infektsiooni edasi anda raseduse ajal, sünnituse käigus või rinnaga toitmisel. Antiretroviirus (ARV) ravimi manustamine emal või HI-viirusega kokkupuutunud imikul vähendab nakatumise riski. Rinnaga toitmine ja ARV sisse võtmine suurendavad lapse võimalusi jääda ellu ning jääda puutumata HIV-st. WHO soovitab HIV-positiivsetel imetavatel emadel võtta ARV ravimeid ning järgida WHO imetamissoovitusi.

7Kunsttoidu kasutamise reguleerimine

1981. aastal vastu võetud rahvusvaheline koodeks imikute kunsttoidu turu reguleerimise osas kinntib järgmist:

  • pakendi silt ja informatsioon peavad rõhutama emapiima eeliseid ja kunstoidu võimalikke terviseriske
  • ei tohi ülistada kunsttoitu
  • ei tohi anda tasuta kunsttoidu testereid
  • ravimifirmade edasimüüjad ei tohi anda tasuta kunsttoidu testereid tervishoiutöötajatele või tervishoiu asutustele.

8. Imetamise tugirühmad

Rinnaga toitmist tuleb õppida, kuna paljudel naistel on alustamisega raskusi. Rinnanibude valulikkus ja hirm, et beebi ei saa piisavalt piima, on tavalised. Tervishoiuasutused, kes toetavad rinnaga toitmist, õpetades välja rinnaga toitmise nõustajaid, saavad praktikas palju paremaid tulemusi.  Praeguseks on üle maailma 152 riigis rohkem kui 20 000 „baby-friendly“ (ingl. k.beebisõbralikku) tervishoiu asutust, et tagada nõustamine vastsündinutele ja nende emadele.

9. Töö ja rinnaga toitmine

Paljud emad, kes lähevad tagasi tööle, jätavad rinnaga toitmise osaliselt või täielikult, sest neil ei ole piisavalt aega või kohta kus imetada, samuti puudub võimalus piima välja pumpamiseks või säilitamiseks. Emad vajavad turvalist, puhast ja privaatset  ruumi tööl või seal läheduses, et jätkata rinnaga toitmist. Tööandja saab võimaldades vastavaid tingimusi töökohal – makstud emapuhkust, osalist töökoormust, kohapeal olevat sõimerühma, abivahendeid piima pumpamiseks ja sälitamiseks või imetamise pause.

10. Lisatoiduga alustamine ja imetamine

Alates 6. elukuust võib hakata lapsele lisaks rinnapiimale andma ka lisatoitu. Samal ajal peaks jätkama rinnaga toitmist. WHO lisab:

  • rinnaga toitmist ei tohi vähendada, kui alustatakse lisatoiduga
  • lisatoitu antakse lusikaga või tassist, mitte lutipudelist
  • toiduained peavad olema puhtad ja kohaliku päritoluga
  • on vaja varuda piisavalt aega, et beebid harjuksid sööma tahket toitu.