Vesivõimlemise kasulikkus

Eestis on vesivõimlemine noor tervisespordi ala, aga meditsiinis on see väljakasvanud veeprotseduuridest, mida tehti pärast I Maailmasõda sõjainvaliididele Saksamaal, kust see levis üle Euroopa.

Vesivõimlemine on vees toimuv võimlemine, kus kasutatakse ära vee erinevaid omadused. Vesivõimlemine ja ujumine arendavad kõiki lihaseid, parandab liigeste liikuvust, ergutab hingamiselundite tööd ja reguleerib südame töö tegevust. Kuna veel on masseeriv toime, siis ta masseerib kogu keha, parandab ainevahetust, ergutab verevarustust ja normaliseerib vererõhku. Samuti on vesi lõõgastava toimega ning aitab vähendada stressi. Regulaarse vesivõimlemisega saab säilitada ja parandada vastupidavust, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni.

Vees on võimalikud harjutused, mida muidu ei õnnestu sooritada (näiteks hüpped), sest vesi toetab ja takistab. Kuival äkilisena tunduvad liigutused on vees aeglasemad ja ohutud. Samal ajal tunduvad vees raskematena need liigutused, mida kuival tähele ei pane (kõnd, jooks).

Vesivõimlemise mõjuteguriteks on vastusurve liigutustele e. veetakistus. Veetakistuse suurus sõltub pinna suurusest ja kujust (näiteks labakäe serviti läbi vee tõmbamine ei ole nii raske kui kulpis käe puhul). Vees liikumise kiiruse suurendamisel takistus kasvab kahekordseks. Siit ka järeldus, et koormuse saab määrata vesivõimleja ise vastavalt oma enesetundele.

Vees võimeldes on haaratud peaaegu kõik lihasegrupid, sest mõjutades üht lihasgruppi laieneb toime paljudele teistelegi (näiteks sirget jalga ette tõstes, langeb koormus nii teise jala lihastele, aga et õiges asendis püsima ja tasakaalu säilitada, töötavad ka kere- ja ülajäsemete lihased).

Veesviibijale mõjub gravitatsioonijõud, vee tõstejõud, hüdrostaatiline rõhk jm. Archimeedese seaduse põhjal kaotab inimene vees olulise osa oma kehakaalust. Kaelast saadik vees seisev inimene kaalub vaid kümnendiku oma kaalust kuival maal. Tänu sellele tunneb beebit ootav ema ja ülekaalulised end vees mõnusalt ja kergetena. Lisaks tuleb ülekaalulistel rohkem lihasjõudu kasutada, et vajalikus asendis püsida, kuna nende ujuvus on parem. Keha ujuvus sõltubki keha erikaalust, keha õõnte suurustest, kopsumahust, hingamisest ja jäsemete asendistkeha suhtes. Ujuvus on veel seotud gravitatsioonijõuga ja vee tõstejõuga, mis mõjuvad teineteisele vastupidiselt. Seetõttu tundub vees liikumine kerge ja lihtne, aga samas raske ja vaevaline (vastuvoolu liikumine). Vee hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset mõju kõikidele elundsüsteemidele.

Ei soovitata ujuda ja vees võimelda naistel, kellel on kalduvus kuseteede- või põiepõletikele, neile kes on tundlikud seenhaiguste suhtes ja allergilised basseini veepuhastusainete suhtes, kes on tihti palavikus või esineb üldhaigestumisi. Samuti ka need, kellel on väga kõrge või liiga madal vererõhk.

Neile, kes ujuda ei oska, annab vesivõimlemine toreda võimaluse basseinis käia. Võimlemine isa toimub õlgadeni vees. Toeks on basseini põhi ja seinale kinnitatud torud. Vahenditena kasutatakse laudu ja “nuudleid”. Basseinis võimlemine pakub rõõmu ja vaheldust, ununevad mured ja igapäevane rutt.