Vesivõimlemine raseduse ajal

Beebiooteaeg on tulevasele emale imeline.  Nüüd on aega keskenduda endale ja oma tulevasele silmarõõmule. Raseduse ajal alguse saanud harjumused mõjutavad naise tervist terveks ülejäänud eluks.

Vesivõimlemist peetakse õigustatult üheks turvalisemaiks treening- ning liikumisviisiks raseduse ajal, kuna veekeskkonnas mõjub meie kehale mitmesuunaline veetakistus, mis arendab lihastasakaalu. Paljud veega seotud tegurid aitavad tugevdada keha funktsioone ning leevendada turseid.Juba vette astudes tunnetab ema üleslükkejõu poolt tingitud keha kergenemis- ning vabanemistunnet. Lisaks on vees olemine emotsionaalne ning liigutused põrutuskindlad, mis sünnitusteele ruumi tegevate luude- sidemete- liigeste pehmenemise seisukohalt parim keskkond treeninguks.

Jahedam keskkond aitab südant säästvalt treenida mõõduka koormuse juures.
Raseduse ajal toimuvad naise organismis mitmed füsioloogilised muutused, nagu südameveresoonkonna – ja hingamiselundkonna muutused. Suureneb südamelöögisagedus, südame löögi- ja minutimaht ning vereringe emakasse. Termoregulatsiooni seiskukohast tuleb jälgida, millise treeningkoormusega treenida.  Ka loote kehatemperatuur on pisut ema omast kõrgem ning loode kasutab soojusjuhtimiseks ära ema vereringet. Seega peaksid harjutused olema mõõduka koormusega ning tuleb tunnetada oma keha ja jälgida enesetunnet. Vesi on väga hea soojusjuht ning aitab keha mõnusalt maha jahutada.

Vees toimiv hüdrostaatiline rõhk põhjustab veremahu suurenemist vereringesse ning see omakorda alandab vees olles südame löögisagedust ning diastoolset vererõhku. Kuival maal treenides võib ka mõõduka koormuse juures emakast töötavatesse lihastesse tagasisuunduv vereringe põhjustada ka kehaliselt aktiivsetel naistel loote südamelöögisageduse suurenemist. Vees aga, tänu hüdrostaatilise rõhu poolt suurenenud veremahule ei ole riski loote südamelöögisageduse suurenemisele.

Kindlasti peab samuti nagu saalitreenigul, jälgima ka veetreeningu puhul hingamiselundkonna muutustest põhjastatud enesetunnet.

Kõhu suurenedes väheneb kopsumaht, kasvav loode tõstab diafragmat ning teeb hingamise raskemaks. Muutused siin võivad tasakaalust välja viia hapniku tarbimise ja tegeliku vajaduse. üllatavaks kogemuseks võib olla, et ei suudeta senise aeroobse treeningharjumuse juures saavutada vajalikku intensiivsust. Siin võib tulevane ema tahtmatult üle treenida. Seetõttu on suurem risk krooniliseks väsimuseks ning kurnatuseks.

Teadmine, et raseduse ajal on hapniku saadavus aeroobse treeningu ajal vähenenud aitab valida sobivaimat treeningintensiivsust ning tahtmatult ei  teki ülekoormust.  Nii vee- kui ka saalitreenigul on oluline jälgida enesetunnet, piisavalt puhata ning valida enesele õige treeningintensiivsus.

Eelnevast lähtuvalt jälgitakse veetreenigul raseduse ajal treeningu pikkust ning intensiivsust. Samuti pööratakse rõhku anatoomilistest muutustest tingitud harjutustele, mis aitavad hoida rühti ning tugevdavad lihaseid, mis kipuvad jääma raseduse ajal nõrgaks.

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ülaselja lihaste ja alaselja harjutustele.
Suurenenud rinnad võivad põhjustada rühiprobleeme ülaseljas ning kasvav kõht omakorda põhjustab pingeid alaseljas.

Samuti on oluline ka vees treenida vaagnapõhja lihaseid nn. Kegel harjutustega. Beebi teekond algab juba varakult enne sündi rajades teed naise vaagnapõhja lihaste lõdvenemisega. Samal  ajal aga on teised lihased harjumatus pingelises olekus. Vältima peab liigset venitust ning ülesirutusi liigeste juures, sest rasedusega kaasenev liigeste pehmenemine võib põhjustada tahtmatult vigastusi.

Positiivsena mõjub kindlasti ka, et koos saab harjutada teiste emadega. Jagades emotsioone, kogemusi ja muresid,  ollakse üksteisele toeks ning ka see on kaasaaitav progress järgnevaks rõõmuderohkeks perioodiks.

Kokkuvõtlikult saavutatakse vees treenides palju positiivseid kasutegureid nii füsioloogilisest kui ka anatoomilisest vaatenurgast. Samuti, psühholoogiliselt tekitab vesi õnnetunnet ning parandab meeleolu. Raseduse ajal alguse saanud turvaline ning efektiivne treeningkogemus toob tulevased emad peagi tagasi proovima ka teisi treeningvõimalusi vees.

Margit Lipstuhl
Rahvusvaheliselt tunnustatud treener ja koolitusspetsialist,
juhendanud tunde suurematel välisconventionitel USAŽs,
Saksamaal, Itaalias, Moskvas, Soomes,Belgias, Kiievis jm.
Aquatic Exercise Association koolitaja.
EEVL vesiaaeroobika treenerite IV kutsekvalifikatsiooni kategooria.