Vesi on mõnus

Ujumine on suurepärane võimalus ennast rasedana heas vormis hoida. Selline aktiivne liikumine sobib nii rasedatele kui ka nende abikaasadele, kes valmistuvad täie vastutustundega iseseisvalt last ilmale tooma. Hea on ujumisega alustada nii varakult kui võimalik. Ujumise all on mõeldud igasugust vees olemist – ka neile, kes kardavad pead vee alla panna. Siit soovitus kõigile: saades teada oma uuest olukorrast, hakake kohe vees käima: suvel meres ja järves, muul ajal basseinis. Ja kui teil on kodus vann, siis nautige sealgi vees olemist. Vesi rahustab, lõõgastab, võtab ära pinged ja annab ajutist kergendust koormuse kandmisel, milleks on laps ema kehas. Koduse vannitoa eraldatus annab omaette olemise võimaluse ja rahu. Teil on võimalik teha ruum endale valguse, muusika ja erinevate lõhnadega meelepäraseks. Vesi lõõgastab lihaseid, stimuleerib vereringet, annab hea une ning kosutab keha ja hinge. Aromaatseid õlisid kasutatakse suurema lõõgastuse või siis ergutuse saamiseks. Õlid imenduvad naha ja hingamisteede kaudu vereringesse, mõjutades närvisüsteemi ja hormoonide teket.

Nõnda veega raseduse ajal sõbraks saanuna võib selle abi kasutada ka sünnituse kestel. Janet Balaskas kirjutab oma raamatus “Water Birth”: Minu kohmakas ja tülikas keha muutus vees kergeks ja liikuvaks; oli tohutu kergendus ja rõõm lasta veel oma keha kanda. Valud olid alles, aga tunduvalt lihtsam oli neist läbi minna. Ja mis oluline – minu teadvuse muutus oli silmanähtav. Minu mõistus lõpetas mõtlemise ning ma olin ajatus ookeanis, täiesti allutatud sündimuse rütmile.

Vesi on mitmekülgselt väärtuslik abivahend:

  • vees tunnevad emad ennast mugavamalt ja liikuvamana,
  • vesi vähendab kõhu pinget,
  • vesi säilitab ema energia ja vastupidavuse, julgustab lõdvestuma ja edasi minema,
  • vesi stimuleerib loomulikku hormoonide tekkimist ja pehmendab valu,
  • vesi annab võimaluse emakakaelal segamatult avaneda,
  • vees olles hoiab naha kaudu imendumine ära dehüdratsiooni,
  • vesi aitab tupel sünnituse ajal venida.

Nõnda ei tule vette sündides uus keskkond lapsele üllatusena – 9 kuud on ta lootevees kasvanud. Nabanööri kaudu saab ta emalt hapnikku ja hingamine hakkab alles veest välja tulles.

Niimoodi ujub beebi esimest korda koos emaga. Esialgu on vanematel palju küsimusi lapse vettepanemise kohta: kui soe peab vesi olema, kui kaua võib ujuda, kas kõrvad võivad märjaks saada jne. Kui vanematel on esimene kogemus juba käes, võivad nad koos lapsega tunda vees imelist koosolemist. Beebi räägib oma keha kaudu kõigist oma tunnetest. Vanematel tuleb olla väga tähelepanelik, kui nad tahavad lasta lapsel kasvada iseseisvaks. Nii võivad nad õppida last juhendama, mitte ohjeldama.

Iga päev lapsele ja vanematele sobival ajal tuleb lapse ujutamist alustada 37-kraadises vees ning alandada temperatuuri iga kuu ühe kraadi võrra. 6-kuune beebi võib ujuda juba 32-kraadises vees ja kõrvade märjakssaamine pole probleem.

Jälgige, et beebi ei vajuks nägupidi vee alla. Kõhuli olles võite beebile vett üle näo lasta – ta hoiab sel ajal hinge kinni. Tänu sellele oskusele võib beebi isegi vee all ujuda. Supelda võib nii kaua, kui beebi sellest rõõmu tunneb – 5 minutit kuni 1 tund – ning emaga koos vees olles võib ta seal ka süüa.

Kui beebi on niimoodi pidevalt saanud vees olla, võib ta 3-aastaselt juba iseseisvalt selili ja rinnuli kroolida, ilma et talle oleks mingisugustki ujumistehnikat õpetatud. Oma kogemustest on nad õppinud seda, et vesi on mõnus ja seal võib ennast hästi tundma. Ja kõik see on saanud võimalikuks ainult tänu kolmepoolsele sõprusele: beebi – vanemad – vesi.