Toitumine ja harjumused

TOITUMINE.

Kindlasti soovid väikesele enda sees parimat ja loodad, et ta kasvab terve ja tugev. Kui palju saad Sa aga tõesti ise ära teha selleks, et pakkuda talle parimat – iga söödud suutäiega! See pole vaid niisama õhkamiseks, uuringud o­n näidanud väga tihedat seost ema toitumisharjumuste ja sündiva lapse tervise vahel. Uuringud o­n tõestanud, et naistest, kes raseduse ajal toitusid tervislikult, sündisid tervelt 95% hea või väga hea tervisega lapsed. Seevastu alatoitlusega või mittetäisväärtuslikult söönud naiste lastest oli vähem terveid ja oluliselt rohkem enneaegseid, ebaküpseid või arenguhäiretega. Toitumine ei mõjuta ainult lapse kasvamist, vaid ka raseduse kulgu ja üldist enesetunnet, sünnituse kulgu ja sünnitusjärgset taastumist. Kui Su toitumisharjumused o­n pole enne rasedust olnud just ülearu eeskujulikud, leiad ilmselt nüüd piisavalt motivatsiooni neid muuta. Milline suurepärane võimalus!

Üheksa põhireeglit järgnevaks üheksaks kuuks:

  • Iga suutäis loeb – Sul o­n ainult üheksa kuud aega, et võimaldada omalapsele parim algus. Küsi endalt “Kas see, mida ma söön, o­n just see, mida soovin oma lapsele?”
  • Kõik kalorid ei ole võrdsed – 100 kartulikrõpsudest saadud kalorit ei ole võrdsed sama hulga koorega küpsetatud kartulitest saaduga. Su laps oskab enam pidada 2000 kasulikust kalorist kui 4000 tühjast kalorist päevas.
  • Nälgid ise, nälgib ka laps – kui Sul pole harjumust hommikuti süüa, o­n laps näljane ka hommikul. Söö pigem sageli ja vähe korraga. Rasedus ei ole aeg dieedi pidamiseks.
  • Süsivesikud o­n olulised – liigse kaaluiibe hirmus hoidutakse sageli süsivesikuterikkast toidust. Ent ilma nendeta ei saa, seepärast hoidu rafineeritudsüsivesikutest ja kasuta pigem täisteratooteid, juurvilju, kartuleid, millest saad lisaks ka eluliselt vajalike B-vitamiine, mineraale ja kiudaineid.
  • Ükski kalor pole nii tühi ja mõttetu kui suhkrust saadu – puuviljadest ja mahladest saadud magus o­n nii maitsvam kui kasulikum võrreldes rafineeritud suhkruga.
  • Head toiduained näitavad oma headust esimesel pilgul – kasuta värsket, kui o­n hooaeg ja värskelt külmutatut, kui värske hooaeg o­n läbi. Juurvilja töötle nii, et säiliksid vitamiinid. Perfektse välimusega puuviljad reedavad säilitusainete kasutamise.
  • Meelita kodused tagurlased oma poole – teil o­n ühine eesmärk anda oma lapsele parim ja need, kes keelitavad sind shokolaaditorti küpsetama, naudivad kindlasti koos Sinuga ka hoopis puuviljasalatit. Üheksa kuud annab neilegi võimaluse oma harjumusi parandada.
  • Halvad harjumused saboteerivad häid kavatsusi – alkohol, suitsetamine, mõnuained teevad nulliks Su katsed toiduga lapsele parimat pakkuda. Leia motivatsioon ka nendega lõpetamiseks.
  • Suitsutatud ja väga pika säilivusajaga tooted oodaku – nad o­n liiga kantserogeensed ja keemilised, et neid lastele pakkuda.

Kalorid. O­n väga vana nali, et rase peab sööma kahe eest! Tõsi ta o­n, kuid tõsi o­n ka see, et teine o­n tilluke ja tema päevane kalorivajadus o­n 300. Kõlab nagu gurmaani unistus, kuid tähendab lisaks vaid nelja klaasi piima päevas! Toitumisspetsialistid leiavad, et o­n neli rühma rasedaid, kes tõesti peaksid toidukaloraaziteemal tõsiselt nõu pidama. Need o­n ülekaalulised naised, kes tõenäoliselt saaksid hakkama ka väiksema kalorite hulgaga; tugevalt alakaalulised, kes ilmselt vajavad lisakaloreid; teismelised rasedad, kes o­n alles ise kasvueas ja mitmikuid ootavad rasedad.

Valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis o­n iga inimkeha rakkude ehituskiviks, seda enam veel areneva loote jaoks. Valguvähesus raseda toidus võib viia lapse alakaalulisusele, enneaegsusele või ebaküpsusele. Kuuest päevasest söögikorrast neli peaksid sisaldama häid valguallikaid – piim, jogurt, juust, kodujuust, tailiha, munad, oad, herned

Rasvad. Päevasest kaloraazist rohkem kui 30 % ei tohiks pärit olla rasvadest. Liigse kaalutõusu hirmus rasv toidust päris välja jätta o­n aga tõsine karuteene oma lapsele. Eelistada tuleks taimseid rasvu.

Värvilised köögi- ja puuviljad. Nendest saadav A-vitamiin o­n eluliselt vajalik rakkude jagunemisel (see toimub sinu lapsega fantastilisel kiirusel), naha, luude ja silmade arengus. Samuti o­n need äärmiselt tänuväärsed mineraalide, kiudainete, E-vitamiini ja foolhappe poolest. Mitte ainult kapsas ja spinat ei kuulu siia, ka kuivatatud aprikoosid, paprika, porgand jm. Luba endale midagi neist vähemalt kolmel korral päevas.

Täisteratooted. Riis, kaerahelbed, mais, rukis, oad-herned o­n lisaks rikkalikule kiudainetesisaldusele ka ammendamatud B-vitamiini allikad. Samuti saab neist loote arenguks vajalikke tsinki, seleeni ja magneesiumi. Iga toidukord peaks pakkuma midagi ka siit.

Vedelikud. Vähemalt 8 klaasi päevas! Suur osa kehast koosneb vedelikust. Lisa vajad, et hoida nahk toonuses, kõht korras, neerud töös viimaks välja jääkaineid.

Soolad. Ikka o­n raseduse ajal soovitatud soolavaest dieeti, et ära hoida tursete teket. Nüüd leitakse, et mõõdukas kehavedelike hulga tõus o­n normaalne ja vajalik ning soolad seisavad hea vedelike tasakaalu hoidmisel. Enamuse soolast saame me valmistoiduga (n. leib), seepärast tasub hoiduda liigsest soolalisamisest toiduvalmistamisel. Kindlasti saad osa soola asendada maitsetaimedega.

C-vitamiin. Vajalik nii Sulle endale kui lapsele ainevahetusprotsesside toimumiseks, organismi vastupanuvõime arenemiseks, luude ja hammaste arenguks. C-vitamiinirikkaid toite söö, kui võimalik toorelt, talvisel ja varakevadisel ajal vajad ilmselt lisavitamiinpreparaatidest. Vähemalt 2 korda päevas peaksid lubama endale mõne vitamiinipommi.

Kaltsium.  Juba koolis räägiti, et kasvav organism vajab ohtrasti kaltsiumi luude ja hammaste arenguks. Kaltsium o­n samuti eluliselt vajalik südame, lihaste ja närvide arengus ja vereloomes. Kui Sa ei võimalda lapsele piisavat hulka kaltsiumi, sööb ta hõredaks Su luud ja hambad – võtab ise, mis tal vaja. Kuna kaltsiumil aitab imenduda magneesium, o­n sageli tegemist pigem magneesiumi vähesusega toidus.

Raud. Asendamatu nii loote vereloomeks kui piisavaks gaasivahetuseks raseda tõusnud vajadusi arvestades.

Foolhape. Lapse närvisüsteemi arengu toetuseks peaks foolhappekapsleid võtma juba rasedust planeerides ja esimesel kolmel raseduskuul.

Arvatakse sedagi, et korraliku toitumisega o­n võimalik saada toidust kõik vajalik, mida kasvav laps saama peab. Jah, seda juhul, kui rase elaks laboris, kus toiduvalmistamisel arvestatakse kõiki koguseid ja kadusid laboritäpsusega, kunagi ei kiirustaks söömisel ega tunneks isutust. Et reaalses elus seda ei juhtu, o­n heaks võimaluseks just raseda organismi vajadusi arvestades loodud vitamiinide ja mineraalainete preparaadid. Nende kasutamise osas pea nõu oma arsti/ämmaemandaga.

Naine, teadagi, o­n nõrk ja raseduse ajal tujukas. Ära vaeva oma vaimu, kui ikka tunned vastupandamatut isu millegi sellise järele, mis o­n kasulikkusest kaugel. Luba endale, midagi traagilist sellest ühest korrast ei juhtu! Aga kutsu ennast korrale enne, kui ettekäänete leidmisest hakkab harjumus saama!

HARJUMUSED.Rase muretseb palju. Põhjused, miks ta seda teeb, o­n läbi ajaloo erinevad, motiiv aga alati üks – “Kas see, mida ma teen, pole ohtlik mu lapsele?” Inimene, teadagi o­n harjumuste ohver – erinevaid mõnuaineid tarvitame me kõik. Kas ja millises hulgas mõjutavad need rasedat ja tema last?

Alkohol. Paljud uuringud o­n tõestanud, et mõni klaas veini, õlut või mõni drink, ka raseduse varajases järgus, ei põhjusta loote arenguhäireid. Õlu o­n samuti hea B-vitamiini allikas. Suuremad ja pidevalt tarvitatud alkoholikogused võivad olla aga erinevate probleemide põhjustajaks. Alkohol pääseb loote vereringesse üsna samas koguses nagu ema omassegi, iga suutäis saab jagatud lapsega. Joodud alkoholi lagundamine võtab aga loote organismil kaks korda kauem aega, kui ema tunneb end lihtsalt lõbusalt, o­n laps juba üsna purjus! Suuremad alkoholikogused (viis-kuus drinki päevas) raseduse jooksul võivad kaasa tuua juba üsna tõsiseid probleeme – enneaegsus, ebaküpsus, vaimne alaareng, arengudefektid. Riskid o­n tihedalt seotud joodu hulgaga, mida rohkem Sa jood, seda enam kannatab laps. Rasedusele ohutut alkoholikogust ei oska ilmselt keegi täpselt nimetada, sama selge o­n ka see, et Sul ei ole mõtet teha endale etteheiteid põhjusega võetud veiniklaasi pärast.

Suitsetamine. Ei ole leitud kindlaid tõendeid, et suitsetamine enne rasedust, isegi kui see o­n kestnud aastaid, omaks mõju tulevase lapse tervisele. Küll aga o­n tõestatud, et suitsetamine raseduse ajal mõjutab loodet otseselt ja võib olla väga erinevate komplikatsioonide põhjustajaks, kõige sagedasemaks madal sünnikaal ja sellest sõltuvalt suremuse ja haigestumuse tõus. Kuna tubakasuitsus sisalduvad ained ahendavad keha veresooni, siis o­n häiritud ka platsenta verevarustus ja loote varustamine talle eluliseltvajalikuga. Sarnaselt alkoholiga o­n siingi selge seos suitsetatud sigarettide hulga ja kahjustuste ulatuse vahel.Seega, kui Sa veel ei ole lõpetanud – pole ilmselt paremat aega ja motiivi kui lõpetada suitsetamine kohe. Kui Sa ei suuda seda teha päevapealt, laps o­n kindlasti tänulik, kui lõpetad mõne aja jooksul.

Sa ise küll ei suitseta, aga teised teevad seda? Ilmselt o­n aeg alustada “emalõviks” olemisega – paluda suitsetada väljaspool kodu ja tööruume ning vältida ise suitsust keskkonda.

Narkootikumid. Ka suitsetades või süstides manustatud narkootikumid läbivad platsenta ning jõuavad looteni, sõltuvalt kogusest põhjustades erineva tõsidusega komplikatsioone (enneaegsus, ebaküpsus, alanenud vastupanuvõime, ärritatavus jne.).

Kofeiin (kohvis, ka tees, koolajookides sisalduv). Kui paljudele meist käib see hommikuse ärkamisrituaali juurde? O­n tõsi, et kofeiin läbib platsentat ja avaldab lootele väga erinevat mõju. Esiteks – kohvil o­n tugev diureetiline (vett välja ajav) toime, seega võid kaotada rohkelt kehale vajalikke vedelikke ja sellega koos mineraalaineid (kaltsium jm.). Teiseks – koore ja suhkruga joodult annab kohv rohkelt tühje kaloreid ja vähendab isu. Kolmandaks – ergutav toime võib häirida puhkust ja und (ka lapsel!). Neljandaks – kofeiin häirib teile mõlemale vajaliku raua imendumist. Tahtmata jätta Sind lõunani uniseks – paljudele rasedatele muutub kohvi lõhn raseduse algul vastikuks, andes märku, et o­n aegvahet pidada!

Rasedus ja toit KKK