Tervislik toitumine

Teismeeas on mitmekülgne toit ja korrapärane söömine väga tähtsad, sest just sel ajal teeb viimase spurdi pikkuskasv ja täiustub keha elutegevus, ka mõtlemine ja arusaamine.

11.-16. eluaastat nimetatakse mürsikueaks, see on keeruline aeg, kus laps muutub üha iseseisvamaks. Inimese elus pole vähetähtsaid perioode, kuid igas etapis on nn punased tähised: just siis on lisaks piisavale kehalisele liikumisele oluline õige toitumise oskus. Teismeline peaks päevased söögiajad jagama 3-4 korrale. Kindlasti tuleb süüa hommikul, siis koolilõuna, vahepala enne trenni ja lõpuks kodune õhtusöök. Enne magamaminekut võib süüa puuvilju või midagi kergesti seeditavat, nt tops jogurtit ja õun või pirn. Sama tähtis kui söögiaegade jagunemine on ka toidu mitmekülgsus.

Süsivesikuterikas hommik

Iga laps ja täiskasvanu vajab hommikul süsivesikuterikast kerget toitu. Hommikusöögist saadavad süsivesikud lähevad kiiresti verre ja on ajule oluliseks energiaallikaks, nii saab kohe asuda erksalt päevatöö juurde. Kahjuks sööb Eesti kooliõpilastest hommikusööki vaid kolmveerand, nii juba aastaid. Esimene hommikune ärataja võiks olla klaas mahla, soojaks toiduks sobib puder, samuti meelepärase kattega võileib.

Teismelised teevad ise palju toitumisvalikuid, mis ei pruugi olla tervislikud, Meeleldi haaratakse pakk kartulikrõpse, magusa joogi pudel, kommipakk või kohuke.

Sõlmi kokkulepe

Ahvatlev on ka MCDonalds. Kui selliste toitudega liialdada, tekib vitamiinivaegus ja tervislike küllastumata rasvhapete puudus. Lisaks ülekaaluohule mõjub vale toitumine otseselt mälule, meelespidamisele ja omandamisvõimele. Vanem võiks lapsega kokku leppida, et nt ühel koolipäeval süüakse kiirtoitu, nädala lõpul maiustatakse.

Lapsi tuleb õpetada lugu pidama rukkileivast, kalast, lahjast lihast, puu- ja aedviljadest, salatitest ja piimast. Loetelu ei ole küll piisav, kuid nende toitudega saab väärtuslikke süsivesikuid ja kiudaineid (leib, puu- ja köögiviljad), loomset valku (piim ja piimatooted, liha, kala), vitamiine ja mineraalaineid (puu- ja aedviljad), küllastumata rasvhappeid kalast ja toiduvalmistamisel kasutatavast taimeõlist.
Uuringute põhjal süüakse Eesti peredes vähe kala. Selle korvamiseks on soovitatav lisada toorsalatite kastmetele õli või kasutada vitamiinide või omega-3 rasvhapetega rikastatud võileivamäärdeid. Kindlasti tuleb vältida hüdrogeenitud rasvadega tooteid ning jälgida pakenditel olevat informatsiooni, et määre ei sisaldaks transrasvhappeid või et neid oleks alla 2 protsendi.

Väldi rasva

Kuigi rasvad on vajalikud, ei tasu anda lastele rasvasest lihast valmistatud sööke, mis sisaldavad küllastatud rasvhappeid (tahket rasva). Ka pole kasulikud majoneesid ja vürtsikad suupisted. Laste toit olgu vähese soolasisaldusega, toidulaual võiks olla ainult maitseained, mitte sool.

Kuigi mälu-uuringuid jätkatakse, on saadud olulist tõendusmaterjali tervisliku toitumise tähtsuse kohta ajutegevusele. Teaduslikult korraldatud uuringutes 780 Austraalia ja Indoneesia õpilase hulgas anti lastele C, A, B6 ja B12 vitamiinidega rikastatud jooki ning omega-3 rasvhappega kalaõli aasta jooksul, kontrollrühm sai jooki, millele polnud lisatud midagi.
Aasta pärast tehtud uuringud näitasid, et lisandeid saanud laste organism oli hästi varustatud mikrotoitainetega ja nad tegid paremini mäluteste.

Kasulikud lingid:
Artikkel pärineb Tallinna Lastehaigla kodulehelt: http://www.lastehaigla.ee
http://www.terviseinfo.ee