Suuremad toetused enim abi vajavatele ja lasterikastele peredele

Kui seni on peretoetused olnud kõigile lastega peredele ühtemoodi, siis järgmisest kuust hakkavad saama lisatoetust need pered, kes kõige enam abi vajavad ehk madalama sissetulekuga pered. Lisaks hakkavad suuremat toetust saama pered, kus kasvab kolm või enam last. Ükski praegune toetus ära ei kao.

Muudatused lastetoetustes toimuvad kahes osas. Käesoleva aasta 1. juulist tõuseb allpool suhtelist vaesuspiiri elavatel peredel esimese ja teise lapse toetus 28,77 euroni ja kõigil kolme või enama lapsega peredel 76,72 euroni lapse kohta. 1. jaanuarist 2015 on enim abivajavate laste toetused praegusega võrreldes kahekordsed.

Lastetoetuste reformiga tähtsustatakse eriti neid peresid, kus kasvab kolm või enam last. Kui praegu on alates kolmandast lapsest toetus 57,54 eurot lapse kohta, siis alates 1. juulist tõuseb see kahe lapsetoetuse määra ehk 19,18 euro võrra 76,72 euroni kuus. Kui reform on täielikult rakendunud 2015. aastal, suureneb kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 euroni kuus. Alates kolmandast lapsest tõusvat lastetoetust eraldi taotlema ei pea, see suureneb automaatselt.

Kui perre sünnib korraga kolm või veelgi suurem arv lapsi, on alates 1. juulist toetuse suuruseks praeguse 320 euro asemel 1000 eurot lapse kohta. Seega kolmikute sünnitoetus hakkab olema 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne.

Vajaduspõhise toetuse taotlemisest

Vajaduspõhiseid peretoetusi hakkavad määrama elukohajärgsed kohalikud omavalitsused ning neile tuleb ka vastav taotlus esitada. Vajaduspõhist peretoetust saab taotlema hakata juba 1. juunist. Korraga määratakse toetus kolmeks kuuks ning toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist.

Vajaduspõhist peretoetust saavad taotleda pered, kus kasvab vähemalt üks laps ning perekonna sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri. Sel aastal on selleks piiriks perekonna esimese liikme kohta 280 eurot kuus. Iga teise ja järgmise vähemalt 14-aastase pereliikme kohta on see 140 eurot ning alla 14-aastase pereliikme kohta 84 eurot kuus. Vajaduspõhise toetusega lisandub ühe lapsega perele sel aastal 9,59 eurot kuus, mis 2015. aastaks kasvab 19,18 euroni.

Näiteks neljaliikmelise perekonna puhul, kus on kaks täiskasvanut, üks 15-aastane laps ning üks 10-aastane laps, on sissetulekupiiriks 2013. aastal 644 eurot. Seega on sellise koosseisuga neljaliikmelisel perekonnal toetusele õigus juhul, kui perekonna keskmine netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on olnud väiksem kui 644 eurot kuus.

Paar olulist muutust veel

Eesti perekonnad on aja jooksul muutunud ning neid muutusi arvestab ka käimasolev reform.

Nimelt saab peretoetust taotleda ka last kasvatava vanema abikaasa. Eestis on üha rohkem kärgperesid, kus abielus olevatel vanematel on ühiste laste kõrval lapsed varasematest kooseludest. Nüüd tekib võimalus vormistada üks vanematest peretoetuste saajaks, mis võimaldab lapsed peres kokku liita. See omakorda annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest peres või lapsehooldustasu 3–8-aastaste laste eest.

Igal suvel on paljud pered silmitsi olnud murega, et nende 16aastastele ja vanematele lastele, kes on põhikooli lõpetanud, on lastetoetusi makstud tagantjärele siis, kui sügisel on koolist tulnud kinnitus, et laps ikka edasi õpib. Nüüd jõustub erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli ja augusti) eest.

Täpsemat infot reformi kohta jagavad kohaliku omavalitsuse töötajad, lisaks saab infot kodulehelt www.lastetoetused.ee, kust leiab ka oma pere vajaduspõhise peretoetuse välja arvutamiseks sissetulekupiiri kalkulaatori. Vajaduspõhise peretoetuse kohta saab täpsemalt lugeda ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt http://www.sm.ee/sinule/perele/vajaduspohine-peretoetus.html.