Sünni registreerimine ja nime valik

https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/perekond/rasedus_ja_lapse_sund/sunni_registreerimine_ja_nime_valik

akeerisLapse sünd registreeritakse vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul perekonnaseisuasutuses. Mõjuval põhjuselvõib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sel juhul tuleb ühendust võtta perekonnaseisuasutusega, kus sündi soovitakse registreerida ja teavitada asutust mõjuvast põhjusest.Sündi registreerivad perekonnaseisuasutused:

  • maakonnakeskuses maavalitsus
  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus
  • Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet.

Kui linna või valla territooriumil asub maavalitsus, registreerib sünde maavalitsus.

Sünni registreerimiseks esitatakse:

  • sünni registreerimise avaldus
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid
  • abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse  (kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist)
  • isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis.

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse:

  • emana – lapse sünnitanud naine
  • isana – mees, kes
    • on lapse emaga abielus
    • on isaduse omaks võtnud
    • kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi korral sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba. Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on juba registreeritud välisriigis. Välisriigis registreeritud sünni andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis.

Toimingute tegemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes (näit peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea tõendit esitama, need  asutused kasutavad lapse sünniandmete saamiseks rahvastikuregistrit. Sünnitõendit võib vaja minna näiteks tööandjale, koolile, lasteaiale või pangale esitamiseks.

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui alaealine vanem on abielus lapse täisealise vanemaga, esitab sünni registreerimise avalduse täisealine vanem. Kui alaealine vanem võtab isaduse omaks, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks või lapse nime osas, lisatakse tema vanemate nõusolek. Kui kohus on alaealise vanema teovõimet laiendanud, siis on tal õigus esitada lapse sünni registreerimise avaldus ise.

Lapsele nime andmine

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, otsustab eestkosteasutus, milline nimi lapsele antakse.

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime (nt Mari Ann Mai või Mari-Ann). Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega  üldtuntud isiku nime. Nõuetest eesnimele võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega  g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena, mille kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime ning vanemate erinevate perekonnanimede puhul ühe vanema perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime, või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Lapse hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Abielus vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad valima, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Riigiportaali www.eesti.ee kasutades saab lapse sündi registreerida juhul, kui laps on sündinud haiglas, kus on elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenus.  Lapse vanemad peavad olema omavahel abielus.

Viimati muudetud 7. märts 2012