See imeline imik

Pealiskaudsel jälgimisel võib mõne kuu vanune imik tunduda õige rumal – ei tee ta ju muud, kui sööb, karjub, vaatab niisama ringi või magab, vahel ka naeratab. Tundes vastsündinutel esinevaid reflekse, võib mõista kogu keerulist oskuste hulka, mis lapsele sündides kaasa on antud. Kuid see pole kaugeltki kõik. Kui oskate oma tähelepanu õigesti suunata, võite imikutel avastada ka üsna keerukaid vaimseid võimeid, mis on seni olnud teie pilgu eest varjatud.

Imik kas magab või on ärkvel. Ärkveloleku taset iseloomustab hingamise ja südametegevuse sagedus, imemisliigutuste tihedus ja tugevus. Mida erksam on imik, seda sagedamini ta imemisliigutusi teeb. Teadlased kasutavad seda imikute eripära nende vaimse tegevuse uurimiseks. Erinevaid näitajaid jälgides saab teada, kas imikut parajasti miski huvitab või mitte. Sellest on lapse hindamiseks siiski vähe. Nagu täiskasvanu, nii tüdineb ka imik ühte ja sama asja pidevalt kuulates või nähes. Kui issi teeb talle juba viiekümnendat korda “pluti-pluti”, siis ei huvita see beebit enam ja ta tähelepanu köidavad muud asjad. Näidates imikule erinevaid pilte või esemeid ja lastes tal kuulata erinevaid helisid, saame kindlaks teha, kas ja kui palju laps nende erinevust märkab. See näitab meile, kui keerulisi mõtlemisoperatsioone imik on võimeline sooritama.

Tarkused on kaasasündinud 

Imemisliigutuste sagedust on uuritud juba õige pisikestel lastel. Näiteks tehti nelja päeva vanustel imikutel selle põhjal kindlaks, et nende vasak ja parem ajupoolkera töötlevad informatsiooni erinevalt. Eksperiment ise oli õige lihtne: lapsele lasti kõrvaklappide kaudu kõrva silpe, näiteks “pa-pa-pa”. Algul tekitasid need lapses huvi ja luti imemissagedus suurenes. Mõne aja möödudes muutusid helid imikule igavaks ja imemine aeglustus. Kui aga üks silp vahetati teisega, näiteks “pa” asemel kuulis laps “ba”, hakkas ta taas oluliselt kiiremini lutti imema. Järelikult oskab juba nädalane imik silpidel vahet teha.

Veelgi enam suurenes imemissagedus siis, kui silpi muudeti ainult paremas kõrvas. Teades, et paremast kõrvast saabuv informatsioon suunatakse peamiselt vasakusse ajupoolkerasse ja vastupidi, järeldati, et vasakul ajupoolkeral on kaasasündinud võime eristada häälikuid.

Laste südame löögisageduse muutusi jälgides on tõestatud, et vastsündinud eristavad ema häält võõra omast – nad on õppinud seda tundma juba üsas. Järelikult tasub lootega rääkida. Ta ei mõista küll jutu sisu, kuid tajub kõneleja emotsionaalset seisundit.

Imik mõistab nähtavat maailma 

Kaua aega arvati, et vastsündinu näeb maailma kaootilise valguste, varjude ning värvide seguna. Viimase viieteistkümne aasta jooksul tehtud uuringutes on selgunud, et päris nii see siiski pole. Näiteks kahe kuu vanused imikud püüavad pimedas haarata asju, mida nad nägid hetk enne valguse kustumist. Kui mõni asi liigub sujuvalt ja kaob teise taha, siis otsivad nad pilguga seda eset sealt, kuhu liikuv ese peaks jõudma, kui ta liikumine vahepeal ei katke.

Nägemistähelepanu kestuse hindamine on andnud veelgi täpsemaid teadmisi imikute mõtlemise kohta. Näiteks teavad imikud, et asjad ei saa iseenesest oma kuju ja suurust muuta. Kolme kuu vanustele imikutele näidati kõigepealt, kuidas erinevad objektid – üks pikem, teine lühem – liiguvad sirmi taha ja seejärel teiselt poolt välja. Seejärel aga asendati tavaline sirm aknaga sirmiga. Nüüd võis lühem objekt liikuda sirmi tagant läbi nii, et teda näha polnud, pikem aga oli poolenisti nähtav. Kui uurijad imikut petsid, viies pikema asja sirmi taha, võttes aga teisest servast välja teise samasuguse asja, hakkasid imikud seda tähelepanelikult jälgima. Nad mõistsid, et pikem objekt ei saa aknast mööduda, nii et seda näha pole.

Kolmekuused titad mõistavad nähtavat maailma veelgi täpsemini. Nad teavad, et asjad ei saa üksteisest läbi minna. Näiteks näidati lapsele kaldteed, mis läks üle tasaseks pinnaks. Tasase pinna ette pandi eesriie ja veeretati mänguauto kaldteed pidi alla ja eesriide tagant läbi. Nüüd tõsteti eesriie üles, pandi tasasele pinnale nukk ja eesriie langetati uuesti. Kui auto eesriide taha veeres ja teiselt poolt välja ei ilmunud, siis imik selle üle ei imestanud. Küll aga imestas ta siis, kui auto veeres eesriide tagant läbi ja ilmus teiselt poolt välja, hoolimata sellest, et nukk oli tema tee peal ees. Niisuguse sündmuse mõistmine on tegelikult päris keerukas. Niisiis, imikud märkavad maailma-asju ja mõistavad paljusid nende omadusi, kuid ei oska veel neid teadmisi kasutada. See asjaolu on “Pere ja Kodu” lugejatele juba varasemastki tuttav – täpselt samamoodi “teavad” juba vastsündinud, kuidas roomata ja kõndida, kuid ei oska neid teadmisi tegelikus elus veel rakendada.