Raske kaal kergemaks

tiveryluckyLaps kosub samal põhjusel nagu täiskasvanugi – ta saab rohkem energiat, kui ära kulutab. Kuidas kaalutõusule piir panna? Selleks vajab laps täiskasvanu eeskuju ja abi. Süüdlasi ei maksa otsida. Räägime Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergiga.

Pole mingi saladus, et järjest enam on lapsed ja noorukid hädas ülekaaluga – nii mujal maailmas kui ka Eestis. “Epidemioloogilised uuringud maailma eri piirkondadest on näidanud, et 1970. aastatest algas üldine laste kaalu tõus,” tunnistab dr Einberg. “Eesti hilines selles suhtes mõnevõrra, sest nõukogude ajal meil ikkagi nõnda palju ülekaalulisi lapsi ei olnud.” Umbkaudu sajandivahetusel hakkasid aga meedikud märkama, et üha enam pöördutakse vastuvõtule ülekaaluliste lastega ka Eestis, mis viis selleni, et 2004. aastal avati lastehaigla endokrinoloogiateenistus. Ning selle juures päevaosakond.

“Elu näitab, et ühekordsel vastuvõtul käimine ei ole tõhus. Laste ja nende vanematega on vaja rohkem tööd teha, rääkida põhjalikumalt, neid koolitada,” räägib dr Einberg. “Viimased kümme aastat oleme Euroopa riikidega ikkagi täiesti võrreldavad – aastas tuleb juurde keskmiselt 1% ülekaalulisi lapsi. Väga võimalik, et see protsess ühel hetkel siiski pidurdub,” avaldab arst lootust, “sest samal ajal on toimunud suured muutused. Täpselt selle viimase kümne aastaga on kasvanud inimeste teadlikkus, osatakse nii toitumise kui ka muu elustiili suhtes paremaid valikuid teha ja iseenda eest hoolitseda.”

Lapse ülekaal on vanemate mure

“Kõik saab alguse perekonnast,” kinnitab dr Einberg. “Kui ema häirib, et laps on paksuke, siis pole midagi teha, tuleb kõigepealt perekonna käitumis- ja toitumistavad üle vaadata. Toitumisharjumustele – kuidas, kui palju ja mida süüakse – pannakse alus kodus.”

Arst lisab, et kriitiline on vanus 10+, kui väljutakse vanemate hoole alt: “Siis välditakse ka kõige paremaid soovitusi, mis kodust kaasa antud on, ja sõbrad on kõige tähtsamad maailmas. Võib-olla ei kuulata enam vanemaid ega arvestata peretraditsioone.”

Dr Einberg märgib, et kõige sagedasem vanus, millal kehakaal liialt kasvama hakkab, on 6.‒8. eluaasta. “Kui vaadata kaalu kasvamise kõveraid, on näha, et valdavalt tekib ülekaal eelkoolieas. Väga paljud seostavad seda kooliminekuga, kuigi siin ei tarvitse seost olla. Organismis algavad sellised füsioloogilised protsessid ja hormonaalne küpsemine, et tekib kasvuspurt, mis annab ehk tõuke söögiisu suurenemiseks. Puberteedieas võib probleem ainult süveneda, kui seda kontrolli alla ei võeta.”

Väike inimene ei pea kogu aeg sööma

Muidugi on kõik lapsed erinevad. “On beebisid, kel juba sünnist saadik raske insuliiniresistentsus, mis annab kohe suure kaalutõusu,” räägib dr Einberg haiguslikest juhtudest. Kuid tema sõnul tunnevad sageli muret ka emad, kelle rinnapiimal kasvavad titad kuus 1 kg ja rohkemgi juurde võtavad. “Enamasti need lapsed paksuks ei lähe, kuid silma peab siiski peal hoidma.”

Endokrinoloog tunnistab, et tema ööpäevaringset pidevat tissitamist õigeks ei pea: “Kogu aeg ei pea inimene sööma ja ka beebi ei pea pidevalt ema rinna otsas olema.” Nii esimesel elukuul kui ka hiljem peavad toiduaegadel ikkagi teatud vahed olema: “On väga koormav, kui laps saab kogu aeg toitu. Ilmselt on midagi viga, kui laps üha karjub ja ta iga hetk jälle rinna peale pannakse. Siis tuleb välja selgitada, kas emal on piima vähe, on laps tõesti nii suure söögiisuga, et algab insuliini ületootmine, või on hoopis muud põhjused, et laps kogu aeg rinna otsas tahab olla.”

Täismahus artikli leiad ajakirja Kodutohter 2013a novembrikuu numbrist. Artiklist saad muuhulgas teada, mis rolli mängib lapsevanema eeskuju, kuidas suhtuda maiustustesse ja kuidas koostada tervislikku menüüd.