Rasedusaegsed haigused: Allergilised haigused

Allergia on tänapäeval sage probleem.

Allergia korral tekivad naise organismis immuunkompleksid, mis võivad läbida platsentat ja kahjustada loodet st. ka vastsündinu võib olla allergiline.

Allergiateste raseduse ajal ei soovitada teha, sest ka uuring ise võib põhjustada immuunkomplekside teket ning need võivad läbi platsenta jõuda looteni. Seega oleks hea need uuringud teha juba enne rasestumist, mis annab võimaluse allergiast hoiduda.

Kõige parem allergia ravi on allergiat tekitava faktori – vastava aine, toidu või loomaga – kokkupuute vältimine. Alati ei ole see võimalik, mistõttu tuleb tihtipeale rasedat ravida.

Allergilised haigused on:

  • allergiline nohu,
  • silma sarvkesta põletik,
  • nahalööve,
  • kopsuastma.

Kõikide nende haiguste ravimiseks on olemas rohud, mis toimivad kahjustunud organile paikselt.

Allergiline nohu

Tavaliselt on põhjustatud õietolmust, kodutolmust või loomade karvadest. Iseloomulik on vesine eritis ninast ja sage aevastamine.

Kui põhjustavat faktorit ei ole võimalik vältida (kevadel puude õitsemine), on lootele ohutuim võimalus kasutada ravimit aerosoolina ninna. Sel juhul toimib ravim otse nina limaskestale ning seda kulub ka vähem, kui suukaudse tabletina võttes.

Meie apteekides on saadaval mitu erinevat aerosooli (näiteks beconase), mida saab arsti retseptiga.

Allergiline silma sarvkesta põletik

Allergilise konjuktiviidi põhjused on samad, mis allergilise nohugi puhul, sageli esinevad mõlemad üheaegselt. Iseloomulik on punetavad ja “vesised” silmad.

Ravimina on kõige parem kasutada silmatilku (näiteks kromoglükaat või hormoontilku). Neid ravimeid saab samuti vaid arsti retseptiga.

Allergilised nahalööbed

Nahalööbed kohtab kõige sagedamini kui allergia esineb toidule või kodukeemiale (näiteks pesupulbrile), aga samuti mõnele ravimile näiteks penitsilliinile.

Kõige efektiivsem on allergiat vältida, mitte süüa neid toiduaineid ja kasutada seda pesupulbrit, mis allergiat põhjustab. Nahakontakti vältimiseks võib kodutöödel kasutada kummikindaid. Halvem on olukord, kui inimesel on lateksallergia st. allergia kummist valmistatud toodetele.

Kui mõnele ravimile on tekkinud varem allergiline reaktsioon, siis tuleks selle ravimi nimi meelde jätta ning arstile seda ka kindlasti mainida. Sellega väldite sobimatu ravimi teistkordse kasutamise.

Allergiliste nahalöövete raviks kasutatakse laialdaselt hormoonsalve, mida võib raseduse ajal samuti kasutada. Enamikel juhtudel sellest piisab ning tablettravi järele puudub vajadus.

Kopsuastma

Astma kulg on raseduse ajal sageli kergem. Vähenevad astmahood ning need on kergemad.

Samas peab kindlasti astmaravi jätkama ka raseduse ajal, kuna õhupuudus emal halvendab ka loote hapnikuga varustamist, mis omakorda võib halvendada loote seisundit. Astma rasedusaegseks raviks kasutatakse samu medikamente, mida väljaspool rasedustki, kuna kõik selleks otstarbeks kasutatavad inhalaatorid on lubatud ka raseduse ajal.

Eripära raseduse ajal seisneb selles, et osad ravimid (salbutamool) lõõgastab emakat ning sünnitus võib venida pikemaks kui tavaliselt.

Allergia tablettravi raseduse ajal

Enamikel juhtudel saab abi eelpoolkirjeldatud ravivahenditest ning tablette pole tarvis kasutada. Kui see osutub möödapääsmatuks, siis eelistame neid hormoontablette, mis ei läbi platsentat (prednisoloon, medrool).

Väldime deksametasooni, sest see ravim läbib platsentat. Samas kasutatakse deksametasooni sünnitusabis loote ravimiseks (enneaegsuse korral saab selle rohuga loote kopsud ette valmistada iseseisvaks eluks).

Sellised allergiaravimid nagu dimedrool, suprastiin, tavegüül, klaritiin on ohutud kasutamiseks raseduse keskel, kuid nad läbivad platsenta ning kasutatuna vahetult enne sünnitus põhjustavad vastsündinul nina limaskesta turset ja seeläbi nohu.

Nohu on aga vastsündinul tõsine haigus kuna laps ei oska veel läbi suu hingata ning ta ei saa ka korraga rinda imeda ja hingata, misläbi laps võtab kaalus halvasti juurde, on rahutu ning viril.

Kokkuvõte

Allergia on sage probleem. Kõige parem on allergiat tekitavat faktorit vältida nii tavaelus kui ka raseduse ajal. Kui see ei ole võimalik, siis on tänapäeva meditsiinil siiski suur valik ravimeid, mis leevendavad patsiendi vaevusi ja on ohutud ka lootele.

Päris kindlalt ei ole siiski võimalik tagada olukorda, kus lapsel ei tekiks hilisemas elus samalaadset allergiat nagu on emal.