Rasedusaegsed haigused: Suhkruhaigus

Suhkruhaige patsiendi rasedus on kaasaegsele meditsiinile tõeliseks väljakutseks. Raseduse ajal muutub haiguse kulg ning insuliinravi vajadus pidevalt, ka rasedus on neil patsientidel palju komplitseeritum.

Lisaks kõigele on lootel suurem oht väärarendite tekkeks ning ka vastsündinuga on palju probleeme. Terve lapse saamiseks on kõige olulisem hoida veresuhkur kogu aeg normilähedasena.

Siinkohal toon ära olulisemad punktid, millega peab suhkruhaige raseduse ajal arvestama.

Rasedus peab olema planeeritud

Väärarendite risk väheneb selle tõttu 10x (kui rasestumine toimub kõrgete veresuhkrute foonil, on väärarendite risk 10%, kompenseeritud diabeedi puhul on väärarendite risk 1%).

Eestis on diabeetikute vastsündinutel väärarendite protsent praegu 7,3% (1994-98), mis näitab, et rasedused planeeritud ei ole olnud. Enne rasestumist tuleb kontrollida patsiendi silmad ja neerud. Ravida tuleb infektsioonid ja kompenseerida diabeet.

Rasestumisvastased vahendid võib ära jätta, kui HbA1c £ 7,6%.

Rase diabeetik kuulub keskusesse

Eestis on nendeks Tartu Ülikooli Naistekliinik ja Tallinna Keskhaigla Naistekliinik.Vajalik on see selleks, et loode oleks piisavalt uuritud. Keskustes on kogemustega ultraheliarstid ja head ultraheliaparaadid, mis võimaldavad parimat diagnoosi.

Ka kardiotokograafia (loote südametoonide uuring) on rasedale suhkruhaigele hädavajalik. See aparaat on samuti vaid sünnitusmajades. Keskustes töötavad spetsiaalselt rasedate diabeetikutega tegelemiseks koolitatud arstid: dr. Ülle Jakovlev Tallinnas ja dr. Anne Kirss Tartus. Mõlema arsti poole võib pöörduda ka siis, kui alles planeeritakse rasedust.

Patsient viiakse 4 süsti skeemile

(kui varem oli raviskeem teistsugune)

Glükomeetri saab patsient laenutada soodustingimustel. Testribad peab ostma ise 90% soodustusega. Raseduse jooksul saab 300 testriba soodusretseptiga, mille annab keskuse arst.

Raseduse algul veresuhkur langeb, raseduse teisel poolel tõuseb

See asjaolu tingib pideva veresuhkrute kontrolli ning pideva insuliinravi korrigeerimise vajaduse.

Patsient külastab diabeetilise raseduse keskust sagedasti

Raseduse algul 1-2 x kuus, hiljem iga nädal, vajadusel ka 2 x nädalas.

Raseduse 16.-19. nädalal tehakse lootele põhjalik ultraheliuuring väärarendite varajaseks avastamiseks. See peab samuti toimuma keskuses, kus on parimad diagnostikavõimalused. Vajadusel tehakse ka geneetiline uuring looteveest.

Raseduse 30. nädalast tehakse iga nädal dopplerultraheli loote seisundi hindamiseks. Sageli peab patsient olema mitu korda raseduse jooksul haiglas, kui suhkruhaigus või loote seisund seda nõuab.

Meie soov on, et patsient sünnitaks ajalisena ja iseseisvalt

Pooltel juhtudel tuleb siiski teha keisrilõige. Pooled suhkruhaiged sünnitavad enneaegse lapse. Keisrilõike ja enneaegsuse põhjusteks on loote või ema seisundi halvenemise.

Loote heaolu sõltub otseselt ema veresuhkru väärtustest. Normilähedaste veresuhkrute korral on loote seisund hea ning patsient sünnitab ajalise ja terve lapse.

Sünnituse ajal süstitakse ainult lühitoimelist insuliini

Seda teeb ämmaemand vastavalt patsiendi veresuhkrutele ja arsti korraldustele. Muul ajal süstib patsient ennast ise.

Sünnitusjärgselt insuliini vajadus langeb järsult

See kestab 2-3 päeva, mille järgselt taastub raseduseelne olukord. Patsient läheb tavaliselt koos lapsega koju raseduseelse insuliinskeemiga.

Risk saada suhkruhaiget last

I tüübi suhkruhaigus: risk lapse haigestumiseks enne 20. eluaastat:

  • ema on suhkruhaige – lapsel risk 1,6%,
  • isa on suhkruhaige – lapsel risk 6 %,
  • mõlemad vanemad – lapsel risk 25%.

Siit võib teha järelduse, et suhkruhaige lapse sündimise hirmu tõttu ei ole vaja loobuda sünnitamast, kuna risk on väike.

Rasedus on vastunäidustatud

  • raske neerupuudulikkuse puhul,
  • südame isheemiatõve puhul suhkruhaigel (emade suremus 70%).

Mõlemal juhul halveneb naise seisund raseduse ajal sedavõrd, et see võib muutuda emale eluohtlikuks. Samas võib mõelda rasedusele peale neerusiirdamist, kui neerufunktsioon on taastunud.

Raseduse ajal ei tohi kasutada:

  • suukaudseid diabeediravimeid (põhjustavad loote väärarendeid),
  • diureetikume (vähendab platsentaarverevarustust),
  • kaptopriili,
  • enalapriili (asendatakse nifedipiini, trandate, atenolooli või hüdralasiiniga, vajadusel kasutatakse kombinatsioone nendest).

Rasedusaegne suhkruhaigus ehk gestatsioonidiabeet

Rasedusele on iseloomulik insuliinitundlikkuse vähenemine raseduse teisel poolel, mistõttu tervel naisel tõuseb alates 24.-st rasedusnädalast insuliini tootmine võrreldes raseduseelse tasemega. Kui naise kõhunääre ei ole võimeline insuliini tootmist vajalikul määral tõstma, areneb rasedal gestatsioonidiabeet.

Gestatsioonidiabeet ehk rasedusaegne suhkruhaigus on süsivesikute ainevahetushäire, mis tekib raseduse ajal ja üldjuhul kaob peale sünnitust. Gestatsioonidiabeedi korral võib loote areng olla häiritud ning ka vastsündinu võib vajada ravi.

Kõige suuremaks probleemiks on ülekaalulise lapse sünd, mis toob kaasa sünnitraumade riski suurenemise. Samuti võib vastsündinul olla väga madal veresuhkur, mis häirib oluliselt lapse ajutegevust. Ka kaasasündinud väärarendeid on nende patsientide vastsündinutel võrreldes teistega rohkem.

Gestatatsioonidiabeedi esinemissagedus on umbes 2% kõigist rasedatest.

Eestis uuritakse põhjalikumalt gestatsioonidiabeedi riskigruppi, kuhu kuuluvad rasedad, kellel on:

    • ülekaalulisus,
    • suguvõsas diabeet (ema, isa, õde, vend, laps),
    • uriinis suhkur juhuleiuna,
    • suure sünnikaaluga laps,
    • vanust rohkem, kui 40 eluaastat,
    • polühüdramnion ehk lootevee liig.

Diagnoosimine

Gestatsioonidiabeedi diagnoosimiseks teeme raseduse 24.-28. nädalal glükoosi taluvuste testi.

See test kätkeb endas näpuotsast kolme vereproovi võtmist tunniste vahedega ning esimese ja teise proovi vahel tuleb juua pool klaasi glükoosilahust. Testile tuleb tulla hommikul tühja kõhuga ning kogu uuringu ajal (2 tundi) tuleb viibida naistekliinikus. Juhuks, kui glükoosilahus tundub liiga magus, võiks ise kaasa võtta veidi sidrunhapet, mida võib soovi korral lisada lahusele.

Selle testi alusel on võimalik määrata tühja kõhu veresuhkrut, aga ka veresuhkru kõikumisi sõltuvalt toitumisest.

Ravi

Kahtluse korral gestatsioonidiabeedile määrame esialgu dieetravi. Kui sellest veresuhkrute normaliseerimiseks ei piisa, kasutame ka insuliinravi st. Teil tuleb ise endale hakata insuliini süstima (enamikel juhtudel 1 x päevas). Määrates Teile insuliinravi, ravime eelkõige Teie veel sündimata last, et sündides oleks laps terve ning rõõmuks kogu perele.

Suhkruhaiguse raviks kasutatavaid tablette raseduse ajal tarvitada ei või, kuna need võivad põhjustada lapsel väärarendeid.

Kohe peale sünnitust jäetakse insuliinravi ära ja enamikel juhtudel ema veresuhkrud normaliseeruvad iseenesest ning ta ei vaja enam mingit suhkruhaiguse ravi. Küll aga on gestatsioonidiabeeti põdenud naistel risk 10-20 aasta jooksul haigestuda II tüübi diabeeti (allub tavaliselt dieet- ja tablettravile), mistõttu oleks soovitav lasta oma perearstil veresuhkrut kontrollida vähemalt 1 kord aastas.