Rasedusaegsed analüüsid

Raseduse algus, eriti, kui on tegu esimese beebi ootusega, võib emadele palju küsimusi tekitada. Kogetakse ju kõike seda esimest korda. Oma küsimustele saad vastused ämmaemanda käest.

Rasedusega arvele minnes võetakse Sinult üsna palju analüüse, et kindlaks teha Sinu terviseseisund. Võetakse tupeanalüüsid, milles uuritakse klamüüdia ja gonorröa esinemist. Kui viimasest PAP-testist on möödas rohkem kui pool aastat, võetakse uus PAP-test, et välistada muutusi emakakaelal.

Kindlasti võetakse Sinult ka vereanalüüsid.

Raseduse jooksul uuritakse kaks korda, arvele võtmisel ja korra umbes 30. rasedusnädala paiku, selliseid näitajaid nagu : veregrupp, reesusfaktor, veres esinevad antikehad. Määratakse veresuhkur ning uuritakse erinevate viiruste esinemist, nagu HI-viirus ja B-hepatiit, ning kontrollitakse, ega sa ei põe süüfilist.

Vereanalüüsidel jälgitakse ka hemoglobiini taset veres. Tavaliselt korra rasedusega arvele tulles ja edaspidi olenevalt sellest, mis see näit on olnud – kas seda korratakse 1 kord, 2 korda -vahel lausa rohkem, 3-4 korda – seda juhul, kui see hemoglobiin on väga madal olnud.
Miks hemoglobiini uuritakse? Hemoglobiin näitab vere hapniku kandmise võimet ja kui hemoglobiin on madal, ei ole veres palju hapnikku.

Loodus on sättinud nii, et raseduse ajal hemoglobiin veidi langeb.

Esiteks põhjustab seda verehulga suurenemine – keha valmistab ennast sünnituseks ja sellega kaasnevaks verekaotuseks ette. Lisaks on loote vereringe jaoks veidi rohkem verd vaja. Vere mahu suurenemise arvelt hemoglobiin veidi langebki. Ämmaemandad jälgivad raseduse ajal, et see langus ei oleks liiga suur.

Madala hemoglobiinitaseme puhul on kõige esimeseks kaebuseks pidev väsimus ja nõrkus. Kui hemoglobiini näitaja on langenud alla 100, tuleks tõenäoliselt rauapreparaate võtma hakata.

Uriinianalüüse võetakse kahte erinevat tüüpi.
Tavalises uriinianalüüsis, mida naised raseduse jooksul sagedamini annavad, uuritakse valgu, suhkru ja sademe esinemist.

Valk tekib uriini, kui naisel on rasedustoksikoos ehk rasedusmürgitus.

Suhkrut võib uriinis esineda nendel naistel, kellel on rasedusdiabeet. Õigete vastuste saamiseks tuleb võtta keskjoauriin, ning teha seda väga puhtalt. Mõnikord peab naine aga andma teistsuguse uriinianalüüsi – uriinikülvi, et uurida mikroobide esinemist uriinis. See aitab välja selgitada võimalikke põletikke. Põletikud tuleb raseduse ajal kindlasti välja ravida! 

Hiljemalt 20.-ndast rasedusnädalast mõõdab ämmaemand igal külastusel sinu emakapõhja kõrgust ning raseduse lõpupoole ka kõhu ümbermõõtu. Emaka suurenemine näitab, et tita kasvab kõhus hästi.

Ära unusta ka ämmaemanda visiidile oma rasedakaarti kaasa võtmast – sinna märgitakse iga visiit üles Sinu ja beebi tervisenäitajad.

Räägi alati Sind vaevavatest tervisemuredest oma ämmaemandale – tema oskab Sind aidata. Hea soovitus on ka enne visiiti kõik tekkinud küsimused üles kirjutada ,et midagi meelest ära ei läheks. Toredat kasvamist teile!

Greetel lee
greetel@emmedeklubi.ee
www.emmedeklubi.ee

Artikleid samal teemal

Uued teemad foorumis

Foorumi esilehele