Rasedus ja alkohol

http://www.jootargalt.ee/rasedus-ja-alkohol

DSC2298Raseduse ajal tuleks alkoholist täielikult hoiduda. Hoolimata levinud arusaamast, et mõõdukas alkoholitarbimine raseduse ajal ei ole ohtlik, on siiski piisavalt alust vastupidist uskuda.

Kindel võib olla selles, et raseduse ajal võetud napsist saab osa ka veel sündimata laps. Kõik see, mida tulevane ema raseduse ajal sööb või joob, jõuab vereringe kaudu ka veel sündimata lapseni. Kui ema võtab klaasi veini, saab laps sellest osa.

Raseduseaegse alkoholitarvitamisega on seostatud mitmeid sünnijärgseid tervisehäireid, näiteks puudulikku kehakaalu, aeglast arengut, lühinägelikkust, neeruhaigusi, kesknärvisüsteemi kahjustusi, hüperaktiivsust, meeleoluhäireid.

Kõige parem oleks raseduse ajal alkohoolsete jookide tarvitamist täielikult vältida. Pole teada, kui palju võib rase naine tarvitada alkoholi loodet kahjustamata, kuid samas on kindel, et loote verre satub sama palju alkoholi kui on ema veres. Alkoholikahjustustega sündinud beebidel on tihti väärarenguid ja madal intelligentsustase. Nende sünnikaal on väike.

Raseduse ajal napsitamine võib mõjuda lapse IQ-le halvasti

Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarvitamine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut.

Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et lastel, kelle emad tarvitasid raseduse ajal mõõdukalt alkoholi, oli madalam IQ kui lastel, kelle emad alkoholi ei tarvitanud, ja seda eriti raseduse teise kolmandiku jooksul.

Uurimus hõlmas 611 ema koos lapsega. Emasid jälgiti terve raseduse jooksul. Ema ja laps vaadati üle lapse sündimisel, seejärel lapse 8-kuuseks saamisel, 18-kuuseks saamisel, seejärel 3,6-aastaseks saamisel ning ka 10. eluaastal.

10-aastaseid lapsi hinnati verbaalse, kvantitatiivse ja lühiajalise mälu testidega.
Leidis kinnitust, et lapse sünnieelne kokkupuude alkoholiga võib tuua kaasa fetaalse alkoholi sündroomi (FAS) ning tehti järeldus, et ka väga vähene alkoholitarbimine, eriti raseduse teise kolmandiku ajal, võib põhjustada lapse madalama IQ taseme.

«Kuigi igal aastal diagnoositakse väiksel, kuid märkimisväärsel hulgal lastel FAS, esineb kasvu ja kognitiivse funktsiooni puudulikkust palju rohkematel lastel, kes on omanud sünnieelsel perioodil alkoholiga kokkupuudet, kuid kes ei vasta FAS-i kriteeriumitele,» ütles uurimuse juht Jennifer Willford: «Paljud naised on kuulnud FAS-ist ning teavad, milline risk kaasneb alkoholi tugeva tarvitamisega. Kuna aga ükski uurimus ei ole kinnitanud «turvalist» alkoholikogust, mis ei seaks loodet ohtu, võime ainult öelda, et kõige turvalisem on alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda,» ütles dr Willford.

Seosed raseduse ajal joomise ja järeltulija alkoholiprobleemide vahel.

Inimestel, kelle ema jõi raseduse varajases staadiumis kolm või enam ühikut alkoholi korraga, on kõrgendatud risk sattuda 21. eluaastaks alkoholiprobleemidesse, kirjutatakse ajakirja Archives of General Psychiatry septembrikuu numbris avaldatud raportis.

Alkoholi tarvitamist raseduse ajal on seostatud mõtlemisraskustega, õppimis- ja mäluprobleemidega kui ka mentaalsete ja käitumuslike probleemidega. Mõned uurimused on käsitlenud ka rasedusaegse alkoholi joomise ja lapse hilisema alkoholisõltuvuse ning teiste probleemide seost, teatab avaldatud artikkel.

Loomade peal tehtud uurimused on andnud hulgaliselt materjali, mis kinnitab, et kui laps on lootena alkoholiga kokku puutunud, mõjutab see otseselt tema vastuvõtlikkust alkoholile varajases eas. „Kui sarnased tulemused kanda üle inimestele, peaks need märgatavalt mõjutama meie rahva tervisealast ennetustegevust,” kirjutasid autorid. „Tulemused kinnitavad, et ka väike kogus alkoholi korraga võib kaasa tuua loote närviarengu muudatusi, mis omakorda võib viia alkoholiprobleemideni nooruses.”

Dr Rosa Alati Queenslandi Ülikoolist Austraalias uuris oma kolleegidega, kas ema alkoholi tarvitamine raseduse ajal mõjutas lapse võimalust sattuda hiljem alkoholiprobleemidesse. Uuriti 2138 noort sünnist kuni 21. eluaastani. Ajavahemikus 1981-84 intervjueeriti algselt 7223 ema nende esimesel raseduseaegsel arstikülastusel. Emasid ja lapsi uuriti pärast sünnitamist ja siis juba pärast 6 kuu, 5, 14 ja 21 aasta möödumist. Raseduse varajases staadiumis (esimesed 18 nädalat) ja hilises staadiumis (viimased 3 kuud) ja kui lapsed olid 5- ja 14-aastased, küsiti emadelt, kui sageli ja kui palju korraga nad alkoholi tarvitasid. Lapsi hinnati alkoholiprobleemide suhtes 21. aasta vanuses.

2555 lapsest, kes lõpetasid kontrolli 21. eluaastal, diagnoositi 640-l (25%) alkoholiprobleemid; nendest 333 (13%) teatas, et probleemid tekkisid enne 18. eluaastat ning 307-l tekkisid probleemid vanuses 18-21. Viimases analüüsis, mis hõlmas 2138 indiviidi, selgus, et neil, kelle ema oli raseduse varajases staadiumis korraga joonud enam kui kolm klaasi alkoholi, oli 2,47 korda suurem tõenäosus sattuda varajases eas alkoholiprobleemidesse (enne 18. eluaastat) ning 2,04 korda suurem tõenäosus sattuda hilisemas eas alkoholiprobleemidesse (18-21 aasta vahemikus). Joomine ka raseduse teistes staadiumides kasvatas riski. Need järeldused säilitasid oma olulisuse ka pärast seda, kui uurijad arvestasid juurde teisi bioloogilisi ning keskkondlikke faktoreid, mis võivad olla põhjuseks alkoholiprobleemide tekkimisele.