Põlatud lapsehoidjast

Loodetavasti õnnestus arvutitel suvel puhata kuid sügisilmade saabudes otsitakse taas tubaseid tegevusi. Traditsiooniliste mänguasjade asemel valivad lapsed sageli virtuaalseid mänge ja seda aina nooremast east alates. Lapsega arvuti juures esimesi samme tehes võib imetleda tema õppimissoovi ja kiiret omandamisvõimet ning tihti leiavad just isad siin sobiva võimaluse lapsega tegelemiseks.

Peagi on lapsed valmis arvutiga iseseisvalt toime tulema. Tunnistades tehnoloogiliste oskuste omandamise tähtsuse kasvu ja nähes lapse pädevuste arengut võib rõõmustada ning kodus omaette toimetava lapsega pole nähtavaid muresid. Liialdatud arvutikasutusega seotud probleemid on küll üldteada, kuid liberaalsetel vanematel on haarava tegevuse juurest lapsi üsna raske eemale saada. Kandes pahameele üle arvutile, hakkasid kõlama süüdistused: arvuti rikub laste silmi, tekitab rühivigasid, närvilisust, sõltuvushäireid jne. Võib tuua palju näiteid, kuidas head asjad muutuvad tervist kahjustavateks kui on ületatud mõõdukuse piir.

Lastele seatud piirid peavad olema konkreetsed, kindlad ning põhjendatud. Aega piirates ei piisa lapsele umbmäärasest venivast mõistest “liiga kaua”. Väike laps, kes kella veel ei tunne, saab arvuti juures aega mõõta kasvõi köögitaimeriga. Lapsele sobiva arvutikasutuse aja valivad siiski vanemad, mitte masin.

Kuuldes mitmeid kordi lapsevanemate vaimustunud kirjeldusi sellest kuidas nende koolieelik tundide viisi järjest arvuti juures üksi toime tuleb, hakkas mind see teema huvitama. Tahaksin siinkohal tänada Harjumaa lasteaedade õpetajaid ning 6-7-aastaste laste vanemaid, kelle abil on koostatud ülevaade koolieeliku arvutitegevustest ning sellega seotud hoiakutest kaasajal.

Koolieelsed lapsed eelistavad arvutis mängida erinevaid osavusmänge ja kujundamismänge. Kasutatakse joonistusprogramme ning õpitakse arvuti abil tähti ja numbreid, arvutist kuulatakse muusikat ja vaadatakse filme. 58% lapsevanematest väitsid, et juhendavad sageli last arvutimängude valikul. Siiski veedavad paljud lapsed aega ka selliste Mängukoopa (mangukoobas.lahendus.ee) mängudega mis lapsevanemate hinnangul pole sobivad.

Enamasti kasutavad koolieelikud veebis Lastekas.ee (www.lastekas.ee) ja MeieOma (www.meieoma.ee) pakutud valikuid. Sageli nimetati võõrkeelseid laste arvutimängude kogumikke (www.uptoten.comwww.kidwaresoftware.comkids.yahoo.com) kuid eestikeelsed Delfi Täheke (taheke.delfi.ee) ja Lastekaraoke (www.lastekaraoke.ee) said ankeedivastustes teenimatult vähe tunnustust. Mõned lapsevanemad arvasid, et arvutimängude mängimine loob lapsele eeldused inglise keele paremaks omandamiseks ja on rahul sellega, et lapsest kujuneb varakult globaliseeruva maailma jaoks sobiv kodanik. Eestikeelseid mänge on tõesti vähe ja rahvuskultuurile toetuvad õppematerjalid, mida mõnelt muuseumi kodulehelt leiab, ei köida lapsi. Rahvusriik peaks otsima tehniliselt atraktiivsemaid lahendusi oma kultuuritaustaga lapsi arendavate arvutimängude ja õppeprogrammide loomiseks.

Võtmesõnadeks on siin koostöö koordineerimine ja motiveerimine. Võõrkeelsete materjalide tõlkimisest ei piisa, selle näiteks on SolNet (www.solnet.ee/ee/), mille eestikeelne versioon on ikkagi slaavipärane. Vaatamata sellele tasub uurida sellest portaalist ka venekeelset osa, sest leida võib nii mõnegi arendava mängu või humoorika animatsiooni lapsele ning asjaliku nõustamislõigu lapsevanemale.

Kuigi koolieelik peab saama võimalusi arvuti juures üksi tegutsemiseks, on vajalik täiskasvanu lähedalolek küsimuste tekkimisel ning eduelamuste jagamiseks. Nii nagu valime lapsele raamatuid ning mänguasju, nii peame arvestama, et arvutimäng oleks eakohane ning arendav. Ka arvutimängude kaudu kujundame lapse väärtushinnanguid ning käitumismudeleid ning seetõttu tuleb täiskasvanul tähelepanu pöörata nende sisule. Koolieelikule sobivaid veebilehti leiab lihtsamalt lingikogude vahendusel, mis asuvad www.kool.ee/?18 (VÄIKESTELE) ja www.hot.ee/nunnukad/index.html.

Käesoleva aasta algul Harjumaal läbiviidud küsitlus näitas, et 12% koolieelse rühma lastest ei tegele arvutiga ja umbes samapalju lapsi veedab arvuti juures liiga palju aega.

Sobiv aeg sõltub arvutitöö ja puhkuse vahekorrast ning lapse teiste tegevuste iseloomust. Võimalusi ja aega peab olema ka füüsiliseks arenguks ning vahetuteks kogemusteks. Koolieeliku arvutitegevused ei peaks siiski ületama 40 minutit päevas ning sinna vahele peab jääma liikumisega seotud aeg. Ära ei tohi unustada ka isikliku eeskuju tähtsust ning pere arvutikasutamisajad ja reeglid tuleks ühiselt läbi arutada. Pakun välja mõned reeglinäited:

  • Arvutilaud ei ole söögilaud, kuid käed olgu puhtad!
  • Kui ei tea, küsi ja uuri – otsi uusi teadmisi ja oskusi!
  • Istu sirgelt, vaata otse, pea kokkulepitud ajast kinni!
  • Ära mängi halva sisuga mänge, ega kiru mängides!
  • Harjutamiseks sobib see, milles sa pole veel osav!
  • Tutvusta vanematele uusi sõpru ja mänge internetist!

Harjumaa koolieelikute vanematest 42% arvas, et laps peaks omandama esmased arvutioskused enne kooli kuid 30% ei pidanud seda vajalikuks. Vastuoluline informatsioon arvuti rollist koolieelse lapse arengukeskkonnas on viinud selleni, et 28% lapsevanematest ei omanud selles küsimuses seisukohta ning tehnoloogia kasutamist koolieelsete laste õppimise toetamiseks ei tunnustata. Arvuti toomises lasteaia rühmaruumidesse nähakse ohte laste suhtlemisoskuse vähenemisele ning vahetu õppimise ja mängimise võimalusele. Vaid 26% lapsevanematest ja 44% lasteaedade õpetajatest arvasid, et arvuti rakendamine lasteaia õppetegevustes on vajalik.

Üheks põhjuseks on kindlasti see, et puudub käsitlus sellest, kuidas kasutada arvutit koolieelse lapse õppimisel. Teoreetiliste aluste esitamine pole välismaistele allikatele toetudes keeruline kuid kvaliteetse õppematerjalita ning kogemusele ülesehitatud koolituseta ei annaks see soovitud tulemust.

Koolielu portaalis pakutakse juba üsna arvukalt alushariduse õppematerjalideks (www.koolielu.ee/pages.php/0328) lihtsalt koostatavaid õppe-esitlusi, kuid nad on üksluise tehnilise lahendusega ning mängulisuse puudumise tõttu alla 5 aastasele lapsele ebasobivad. Hea pedagoogilise vaistuga on aga võimalik nendele esitlustele sära juurde anda. Uue tehnikaga alles kohanevalt lasteaiaõpetajalt ei saagi veel nõuda dünaamilisemaid esitlusi, kuid slaidid on siiski paremad kui väikesed koltunud perioodika väljalõiked, mida lasteaedades näitlikustamiseks parema puudumisel kasutatakse.

Paraku pole arvutiesitlusteks vajaliku tehnika- ja koolitusvajadustega enamikes lasteaedades tegeletud. Väheste rühmaarvutite juurde lubatakse lapsi ühekaupa mängima, kuid seda ta teeb kodus niigi. Tuleb hoiduda arvuti rakendamisest laste drillimiseks ja lasteaed peab eelkõige kasutama lastekollektiivi võimalusi sotsiaalseks arendamiseks ning väljasõitudeks. Arvutipiltide kaudu saab aga suunata laste vaatlusoskust enne õppekäiku või kinnistada teadmisi peale vahetuid vaatlusi, kusjuures kaasaegse fototehnika käsitlemine on ka koolieelikule jõukohane. Lasteaed ei pea haarama endale kõiki lapse arendamisega seotud ülesandeid. 77% lapsevanematest olid nõus ankeedi väitega, et lapse esmaste arvutioskuste kujundamine on kodu ülesanne. See ei peaks tähendama vaid tehnika kasutamise õpetust ja mängukogumike tutvustamist. Arenguvestlustes saadud info põhjal ja koostöös lapsevanemaga võib teha arvutist teadmiste vahendaja ka koolieelsele lapsele ning lasteaiaõpetaja peaks oskama soovitada erialaga seotud internetimaterjale. Kahjuks on alushariduses kasutamiseks sobivad veebilehed üsna raskesti leitavad. Seetõttu on ehk otstarbekas nimetada lisaks eespool mainitud veebiaadressidele veel mõned:

Tasub uurida ka lasteasutuste kodulehekülgi ning omakorda toredate leidudeni võivad viia neis pakutud lingikogud.

Me ei saa silmi kinni pigistada ühiskonna arengusuundade ees ja peame otsima lahendusi, kuidas uusi tehnoloogiaid otstarbekamalt rakendada. Arvuti ei ole lapsehoidja ja ta ei pea meeldima kõigile ka õppevahendina. Pakkudes siiski unikaalseid õppimisvõimalusi juba väikelastele ning arvestades tehnoloogiliste pädevuste tähtsuse kasvu ühiskonnas ei tasu teda ära põlata. Oluline on mõõduka ning eesmärgipärase kasutamisharjumuse kujundamine.