Nakkushaiguste ennetus

http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/vaktsineerimine.html

Mis on nakkushaigused?

Nakkushaigusi põhjustavad haigustekitajad, nendeks on enamasti silmale nähtamatud viirused või bakterid. Haigustekitajad võivad levida inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. Nakatumise järgselt tekib nakkushaigus. Võimatu on täpselt ette ennustada, kui raskelt keegi mõnda nakkushaigust põeks. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu.

Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb?

Kui inimene nakatub, siis selleks, et haigustekitajatest jagu saada, on immuunsüsteemil vaja kõigepealt need ära tunda. Valged verelibled tuvastavad haigustekitajad teatud molekulide järgi, mida nimetatakse antigeenideks. Edaspidi hakkavad valged verelibled antigeenide alusel tootma just täpselt selle haigustekitaja vastaseid antikehasid. Antikehadel on kaks ülesannet:

– rünnata haigustekitajaid ja nendest jagu saada;

– kaitsta inimest ka edaspidi selle haiguse tekitajate eest.

Antikehasid ei hakata tootma kohe, kui inimene nakatub, vaid selleks kulub aega. Seni võivad haigustekitajad inimese kehas põletikku tekitades ja mürkaineid tootes teha palju kahju. Järgmisel korral sama haigustekitajaga nakatudes on aga immuunsüsteem juba õppinud seda haigustekitajat ära tundma ja temast jagu saama – nakkushaigust ei teki või tekib see palju kergemal kujul. Selle kohta öeldakse, et inimene on muutunud haiguse suhtes immuunseks.

Väikest last kaitsevad esimestel elukuudel ka temale ema vereringest raseduse ajal üle läinud antikehad. Emalt saadud antikehad kaovad lapse vereringest reeglina esimese elupoolaasta jooksul,  kuid erinevate haiguste vastaste antikehade hulk ja püsimisaeg pole ühesugused. Näiteks läkaköha vastu saab laps emalt üsna vähe kaitset.

Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?

Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on haigustekitaja ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemise järgselt, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta.

Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis immuunsüsteem on kohe valmis inimest kaitsma. Haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda ning nakkushaigust ei teki või tekib see palju kergemal kujul. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi järgmistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid.  Kui aga suureneb nende inimeste osakaal, kes vaktsineeritud pole, võivad jälle tekkida haiguspuhangud – selliseid näiteid võib viimastel aastakümnetel tuua mitmetest Euroopa riikidest.

Vaktsiine on eri tüüpi:

  • Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.
  • Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin.
  • Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on kahjutud toksoidid.

Vaktsiinides on väga väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel mingeid toksilisi toimeid ei ole. Kõik lastele tehtavad immuniseerimiskava vaktsiinid on tiomersaalivabad.

Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub veidi aega immuunsuse kujunemiseni, see aeg  on tavaliselt paar nädalat. Immuunsuse püsimisele aitab kaasa immuunsüsteemi korduv kokkupuude antigeenidega. Seetõttu manustatakse teatud vaktsiine kava järgi korduvalt.

Kui tõhusad on vaktsiinid?

Vaktsiinide tõhusust hinnatakse selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkisid immuunsuseks vajalikud antikehad ja selle alusel, kui paljudel haigestumine ära hoitakse. Vaktsiinid on väga tõhusad –  tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine väga oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas tehtavaid vaktsiine kujundavad immuunsuse  90-99% vaktsineeritutest.  Mõnevõrra madalam tõhusus on läkaköhavaktsiinil (ligikaudu 85%) ja tuberkuloosivaktsiinil (kuni 80%). Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud laps seda haigust ka põeb, põeb ta seda kergemal kujul.