Muusika emale ja lapsele

Muusika on imeline nähtus – ta suudab inimest liigutada, kaasa haarata, mõjutada meeleolu ja hingeseisundit. Muusika abil võime endis üles leida ammu soiku jäänud tundeid või avastada endas midagi sootuks uut – läbi muusika puudutuse. Me võime leida end meeldivalt lõdvestununa või hoopiski – saada ärritatud. Last oodates on oluline, milliseid tundeid ema endas kannab, sest

kõik, mis toimub tema kehas ja vaimus, leiab vastukaja ka lapses.

Inimesed, kes on leidnud rahu ja tasakaalu oma hinges, on ka kehaliselt palju tervemad. Sama kehtib sünnituse puhul – suurim abi on enda seesmine jõud, lõdvestumisoskus, hea kontakt oma kehaga. Selleks, et suuta neid jõude, mis meie sees peidus on, õigel hetkel üles leida, on vajalik seda eelnevalt treenida. Võimalusi on mitmeid, siinkohal tutvustan pisut aga seda, kuidas muusika saab olla abiks, kui tulevane ema end sünnituseks ette valmistab.

Võtame eesmärgiks leida enda jaoks muusikat, mis tekitab meeldiva ja rahuliku tunde, aitab lõõgastuda ja samas haarab niipalju kaasa, et viib meid veidi eemale argipäeva muredest. Konkreetseid heliteoseid, mida kuulata, on raske soovitada ilma inimest tundmata, sest nii nagu pole täiesti sarnaseid inimesi, pole ka sarnased tunded, mida kuuldu kelleski tekitab.

Mingi üldistuse saab siiski teha eelistustes, mida last ootav ema kuulata soovib – paljudel juhtudel on see olnud meloodiline, mahedate tämbritega pillidel mängitud, mažžoorne (juhul kui minoorne, siis liikuvama iseloomuga). Kuulatud on hea meelega vanamuusikat, klassikalist – ja barokkmuusikat, aga ka kaasaegsemat improvisatsioonilist muusikat. Väga hästi mõjuvad loodushääled, mida saab lindilt ja plaadilt ka ilma matkama minekuta ehedas esituses kuulata.
Mõnikord vajatakse aga hoopiski särtsakamat impulssi. Hoiduma peaks agressiivsetest ja liiga valjudest helidest – oleme viisakad, me ju otsustame kahe eest.

Enesetunne määrab kõik- mida, kui palju, millal või kas üldse kuulata. Kui aga raseduse ajal tekib eriline suhe kuulatuga, võib koguda lindile kokku kõik, millest saab jõudu ning seda ka sünnituse juures kasutada. Muusika, mis on eriti nauditav ning meeldiv, ülendab, tekitab õnnestavat tunnet ja aitab kehal ka valudega paremini hakkama saada.

Aga mida arvab asjast sinu laps? Helid, mis ümbritsevad ema, on lapsele esimene mulje maailmast, kuhu ta sünnib. Alates 25-26 rasedusnädalast kuuleb ning eristab laps helisid. Need on ema südamelöögid ja hääl, pereliikmete hääled ning kõik muudki helid, mis ümbritsevad ema… Nii ka muusika, mida ema raseduse teisel poolel kuulab, jõuab lapse kõrvu ning mõjutab teda.

Enamasti ei teadvusta tulevane ema, et selleks ajaks on lapse aju- ning meelte areng sealmaal, et temaga saab ja TASUB SUHELDA. Õnneks teeb loodus oma töö ja alateadlikult suhtleb iga ema enda sees kasvava lapsega, kasvõi mõttetasandil. Ning head sünnib sellestki.

Kuid nii lapse aju kui hing vajavad arenedes sagedast positiivset impulssi. Anname talle siis seda! Appi tuleb jälle ema enda sisetunne, kas ta suunab lapsele mõne hellitava laulu, vestleb temaga või veedab rahulikud hetked koos loodushääli kuulates. Milline tegevus ka ei valitaks – suurim on kasu siis, kui seda mitmeid kordi korrata. Nii saab lapsele tuttavaks ema lauldud laul ja see on parim vahend lapse rahustamiseks (või uinutamiseks) veel palju kuid pärast sündimist.

USA-s ja ka mitmetes Euroopa riikides on lapse sünnieelse suhtlemisega juba mitmeid aastaid tegeletud. Tulemus on laste suurem suhtlemisvalmidus, emotsionaalne tasakaalukus, kiirem kõne areng ja hõlpsam teadmiste omandamine. Aga tähtsam sellest – juba enne siia maailma sündimist saadame lapsele sõnumi – oled oodatud, oled armastatud…