Mõistliku telekavaatamise 10 käsku

minulapsHoolimata halvast, mida televisioon põhjustab, pakub ta oma piltide, helide ja inimestega ometi pääsu muinasjutumaale, kuhu laps muidu iial ei pääseks. See võib viia lapsed maailma kaugeimatesse nurkadesse, näidata neile minevikku ja tulevikku, igapäevast ja eksootilist kunsti ja teadusi. Järgnevad 10 käsku aitavad perel saada sellest meediumist väikseima riskiga suuremat kasu.

1. Seadke kohe sisse ajapiirangud
Kui ootate sellega lapse kooliealiseks saamiseni on seda palju raskem teostada. Millised piirangud on mõistlikud? Enne 18 elukuud pole televiisorit üldse vaja. Pooleteistaastasele mudilasele piisab poolet tunnist päevas. Valige ise välja, mida väikelaps vaatab, kui ta saab vanemaks, otsustage koos. Kui teine sünnipäev on selja taga, võite mõelda tunniajalisele telerivaatamisele päevas, eriti kui halva ilma tõttu väljas mängida ei saa. See on aga maksimumaeg, sest mudilased peavad veetma suurema osa päevast tegevuses ja mitte passiivselt vaadates.

2. Piirangute järgimine
Üks asi on piirangud panna, hoopis teine lugu on neist kinni pidada. Piirangutest pole kasu, kui te iga kord lubatud aja möödudes telerit välja ei lülita ega mudilase tähelepanu mujale ei juhi. Sellele aitab kaasa, kui juba varakult planeerite meeldiva tegevuse pärast teleriaega.

3. Millal vaadata
Ärge pange telerit mängima söögiaegadel, mis peavad olema perekesksed; mängurühma kogunemistel, kui väikelapsed peaksid omandama uusi sotsiaalseid oskusi; perekonna kokkutulekuil ja pühade tähistamisel.

4. Vaadake koos
On palju tõenäolisem, et lapsed ei vaju teletranssi, kui nad vaatavad saadet koos vanematega ja sellest, mis ekraanil toimub, omavahel ka vesteldakse (“Kas pole ilus hobune?”; “Oi vaata, mis nüüd Dumboga juhtus!”). Lasta väikelapsel üksi televiisorit vaadata on samaväärne tema jätmisega võõraste meelevalda. Koos vaatamine annab teile võimaluse parandada valeinformatsiooni, jälgida reklaami ja rõhutada väärtusi, mida peate õigeks. Loomulikult esineb kordi, mil peate laskma mudilast üksi vaadata, aga ärge sellest reeglit tehke.

5. Tehke telerivaatamine interaktiivseks
Joonistage teletegelasi, rääkige ekraanil nähtud tegevustest, arutage tegevusliini ja mõelge välja rollimänge lemmikprogrammis nähtu baasil. Motiveerige mudilast koos nendega laulma ja tantsima, tehke koos nendega kunsti ja käsitööd. Kõik see õhutab aktiivset osavõttu.

6. Vältige telerivaatamist kui asendustegevust väikelapse tähelepanuta jätmisel
Te ei palkaks ju lapsehoidjat, kes pidevalt lobiseb ega mudilast iial ei kuula, ei reageeri tema küsimustele ega hirmudele ega suuda lapse murest osa võtta. Kui te aga telerit lapsehoidjana kasutate, teete just seda. Kasutage seda ainult siis, kui enam kuidagi teisiti ei saa. Vältige teleri kasutamist väikelapse rahustamiseks, lohutamiseks, tuju tõstmiseks. Püüdke teada saada, mis teda vaevab ja aidake selle murega toime tulla, mitte ärge visake teda teleriekraani ette.

7. Ärge kasutage telerit altkäemaksuna või preemiana ega võtke seda ära, kui last karistada tahate
Ühendades teleri hea käitumisega või meelitades sellega (“Kui sa nüüd nutu jätad, võid “Lottet” vaadata), teeb telerivaatamise veelgi köitvamaks.

8. Olge positiivseks eeskujuks
Lapsed käituvad rohkem selle järgi, kuidas teie ise käitute, aga mitte nii nagu te neil käsite teha. Olge siis ka telerivaatamises neile eeskujuks. Ärge laske sellel mängida taustamuusikaks terve päev läbi.

9. Osake valida
Mida vaadata on sama tähtis kui see, millal ja kuidas vaadata, niisiis valige hoolega. Otsige mitteärilisi programme, mis on mõeldud väikelastele, kus on lihtne keel, meeldivad tegelased, muusikat, laulu ja hariduslikku väärtust. Keelake programmid, kus esineb vägivalda, sh  vägivaldsed multikad. Mõelge ka sellele, mida teie vaatate, kui mudilane läheduses viibib. Kuna uudised sisaldavad sageli vägivalda, oleks uudistesaated parem hilisõhtule jätta, kui lapsed on voodis.

10. Töötage vastu negatiivsele
Televisiooni negatiivset mõju võib vähendada, kui pidada silmas järgmist:

  • Tõmmake perekonna huvid televisioonist kõrvale;
  • Kujundage parimaid harjumusi;
  • Andke lastele edasi oma väärtushinnanguid;
  • Stimuleerige loovust ja intellektuaalset arengut;
  • Rahuldage mudilase emotsionaalseid vajadusi;
  • Kõnelge vägivallast

Allikas: raamat “Mida oodata: väikelapseaastad” (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)