Mis on öise voodimärgamise põhjus?

bed-wetting

Allikas: Internet

Ühel laupäeval tulid seitsmeaastasele Bethanyle külla kaks sõpra. Bethany korraldas sõpradele toreda mängu: ta peitis majja ära juuksepaela ja andis sõpradele ülesande see leida. Kui sõbrannad hakkasid Bethany magamistoale lähenema, muutus tüdruk aga järsku tõsiseks: “Ärge sealt minu voodi alt sahtlitest otsige,” hüüdis ta närvilisena. “Seal seda pole. Seal sahtlites pole üldse midagi.”

Tegelikult hoitakse voodi all sahtlis Bethany öiseid mähkmeid. “Mul oli kohutav tunne, kui ma nägin, et mu tütar peab juba nii noores eas kannatama piinliku saladuse varjamise pärast,” ütleb tema ema Aileen.

Enurees ehk öine voodimärgamine on koolieelikute ja koolilaste seas tunduvalt levinum, kui keegi arvata võiks, kirjutab Parenting. Kui enamus lapsed suudavad terve öö kuivana püsida viiendaks eluaastaks, siis üks laps kaheksast ei suuda seda ka 6-7 aastasena. Mõne lapse puhul võib probleem aga jätkuda ka 10-15aastasena. Kuigi enurees on nii levinud, peavad seda piinlikuks saladuseks lisaks lastele endile ka nende vanemad. Sellest lihtsalt ei räägita!

Enamasti on enurees neuroloogiline probleem – lapse aju ei saada magamise ajal põiele vajalikke signaale edasi. Probleem on tihtilugu geneetiline. Vahel võin enureesi põhjus olla ka psühholoogiline – näiteks juhul, kui voodimärgamine algab kolimise, venna või õe sünni, vanemate lahutuse vms lapse jaoks stressirikka perioodi ajal.

Kui last kimbutab enurees, ei ole enamasti abi niivõrd primaarsetest soovitustest nagu “võta mähkmed ära, muidu ta ei harju” või “ära anna talle enne uinumist juua”. Kõige hullem variant on aga lapse häbistamine või karsitamine – öine voodisse pissimine ei ole tema süü!

Selle asemel selgita lapsele rahulikult, mis tema kehas toimub: “Sinu aju töö on anda põiele edasi signaale, millal on õige aeg pissida ja millal pissi kinni hoida. Magades jääb aga mõnikord ka aju nii sügavalt magama, et ei anna põiele enam märguandeid edasi. See ei ole sinu süü ja see ei tähenda, et sa oleksid titekas.”

Kuidas enureesi ravida?

Esimeseks tuleks murest rääkida oma perearstile. Arst saab välistada haiguslikud seisundid, mis võivad voodimärgamise kaasa tuua. Kui laps on muidu ammu öösiti kuiv ja hakkab siis järsku voodisse pissima, võib tal näiteks põiepõletik olla. Sellisel juhul on ravi kerge.

Kasu on ka sellest, kui vähendada õhtust joomist ja loobuda täielikult koffeiinist, kuid esmane toimiv ravimeetod on tänapäeval siiski spetsiaalne alarmkell. Kell äratab lapse üles, kui piss tulema hakkab. Jah – selleks hetkeks, kui laps ärkab, on voodi juba märg. Kuid alarm õpetab lapse aju päev-päevalt üha kiiremini reageerima. Mõne aja pärast suudab laps uriinivoolu peatada juba esimesest tilgast alates, ja loodetavasti lõpuks ka enne üldse pissile hakkamist. Kogu protsess võib kesta umbes kaks kuud.

Mõnel puhul on voodimärgamise põhjuseks tegelikult hoopis kõhukinnisus. Sellisel juhul kaob probleem iseenesest, kui lapse dieeti muutes kõht regulaarselt ja pehmelt läbi käima hakkab.

 

Allikas: www.emmedeklubi.ee