Millest sõltuvad viljatusravi tulemused?

Viljatusravi õnnestumine on üldjuhul väga individuaalne. On paare, kelle protseduur õnnestub juba esimesel korral ning tagasi kliinikusse tullakse alles järgmise lapse sooviga. Mõnel teisel paaril võib aga positiivse tulemuse saavutamiseks vajalik läbida rohkem kui kolm protseduuri.

Viimase kolmekümne nelja aasta keskmine viljatusravi tulemuslikkus maailmas on olnud ligikaudu 30% alates antud protseduuri kasutuselevõtust 1978. aastal.

Esmalt on oluline kindlaks teha viljatuse peamine põhjus. Naisepoolse viljatuse peamisteks põhjusteks võivad olla ovulatsioonihäired, munajuhade kahjustus (läbimatus), endometrioos või emaka probleemid. Mehepoolse viljatuse põhjuste sünnikaart on aga oluliselt mitmekesisem, kus telje ühes otsas võib olla kaasasündinud geneetilised muutused (Kleinefelteri sündroom, Y kromosoomi mikrodeletsioonid) ning telje teises otsas suguorganite patoloogiad (nt krüptorhism, varikotseele jmt). Mehe- kui ka naisepoolne viljatus võib kujuneda siiski ka elu jooksul põetud haiguste tagajärjel (suguteede infektsioonid). Kuna naiste viljakus hakkab oluliselt langema pärast 35. eluaastat, siis vanus kas mõne teise faktori kõrvalmõjuna või ka otsese põhjusena mõjutab ka naiste viljakust.

Viljatuse kujunemisel on võimatu alahinnata ka ebatervislikke eluviise, mida iseloomustab suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ühekülgne toitumine või vähene liikumine.

Viljatuse puhul on tegemist väga isikliku ja delikaatse probleemiga ja see võib mõjutada nii paari omavahelisi suhteid kui ka inimese igapäevaelu. Lihtne soovitus mõelda positiivseid mõtteid ning vältida stressi võib kõlada iseenesest mõistetavana, kuid tegelikult käivad emotsioonide tõusud ja mõõnad viljatusega igapäevaselt kaasas. Väga oluliseks kujuneb abikaasade/partnerite vastastikune toetus, vajadusel psühholoogiline nõustamine.

Kui arst on välja selgitanud paari viljatuse põhjused, valitakse paarile sobiv kehavälise viljastamise protseduur. Kergema viljatuse korral piisab üldjuhul sellest, kui seemnerakud õigel ajahetkel naise emakasse viia (IUI, intra uterine insemination). Tõsisema probleemi puhul teostatakse kehaväline viljastamine ja sugurakud viiakse kokku laboritingimustes (IVF, in vitro fertilization). Kui tegemist on raskema mehepoolse viljatusega, siis süstitakse seemnerakk munarakku kasutades mikromanipulaatori abi (ICSI, intracytoplasmic sperm injection).

Peale viljastumist hakkavad laboris (inkubaatoris) arenema embrüod, mida embrüoloog iga päev kontrollib ja hindab. Arusaadavalt valitakse emakasse siirdamiseks kõige elujõulisem(ad) embrüo(d). Töö IVF laboris nõub suurt täpsust ja osavust. Lisaks peab
pidevalt jälgima labori ja seal kasutatava tehnika seisukorda, et tagada embrüote stabiilne kasvukeskkond. Nova Vita kliinik on esimene akrediteeritud IVF labor Eestis, mis tähendab, parima võimaliku kvaliteedi tagamine on meile primaarne.

Ruumidest ja tehnikast veelgi olulisemad on inimesed, kus töötavad IVF kliinikus- arstid, õed ja embrüoloogid. Heade tulemuste saavutamiseks on vaja, et iga töötaja omab häid teoreetilisi teadmisi ning praktilist töökogemust inimese viljatuse ravimisel, kuid veelgi suuremat rolli mängib kõigi meeskonnaliikmete pikaajaline koos töötamise kogemus ning jagatud teadmised.

Isegi kui esimene kehavälise viljastamise protseduur ei lõpe soovitud rasedusega, saavad nii arst kui ka embrüoloog selle käigus palju olulist lisainformatsiooni, mis on abiks juba järgmisel protseduuril. Näiteks saab teada, kuidas konkreetne patsient reageerib ravimitele, palju saadi munarakke, milline IVF meetod töötas või milline ei andnud piisavalt head tulemust ning millise kvaliteediga embrüod arenesid laboritingimustes. Kogenud IVF meeskond võtab kõiki neid küsimusi arvesse ning koostab vastavalt sellele järgmise protseduuri plaani.

Lõpetuseks tuleks mainida, et lisaks eelpool mainitud faktoritele mõjutab uue elu teket ka emake loodus ise ja see midagi, mis ei pruugi mahtuda ühegi senikirjeldatud kategooria alla. Iga lapse sünd on ju omamoodi ime, kui vanemate armastusest tekib uus elu.