Miks on sünnitamine valus?

Juba ammustest aegadest on püütud sünnitusvalu leevendada ja veelgi enam – vabastada naised sünnituse ajal valust täielikult. Selleks on kasutatud nii erinevaid psühholoogilisi meetodeid (enese sugestsiooni, hüpnoosi jne.) kui ka meditsiinilisi vahendeid (ravimteed, naerugaas jne.). Ometi kogevad naised ka täna suuremal või väiksemal määral sünnitusvalu. Ainuõiget ja parimat vahendit mis oleks täielike kõrvalmõjudeta nii emale kui ka lapsele pole siiani leitud.

Miks tekib sünnitusvalu ja kuidas sellega toime tulla?

Sünnitusvalu tugevust ja ulatust kogevad kõik naised erinevalt. Mõni naine võib kogeda sünnitusvalu tugeva ja ebameeldivana, teise sõnutsi on see üsna hästi talutav ja ta hindab seda kui uudset põnevat kogemust. Kolmas jälle ütleb, et ta pole veel õieti valu tundnudki kui juba laps käes. Ka ei saa öelda, et sünnitusvalu tunnevad kõik naised just ja ainult kõhu piirkonnas. Sünnitusvalu lokaliseerub enamasti selja – nimme piirkonda, õndraluu piirkonda ja/või alakõhtu. Ka võib valu paiknemine olenevalt sünnituse staadiumist muutuda. See on põhjustatud lapse edasi liikumisest mööda sünnitusteid. Sünnituse esimeses faasis – avanemisperioodis, võidakse tunda ebamäärast valu alakõhus ja/või selja-nimme piirkonnas. Aja möödudes emaka kontraktsioonid tugevnevad ja sagenevad ning valu kogetakse tugevamana. Väljutusperioodis tuntakse tugevaid presse ja lähtuvalt lapse liikumisest sünnitusteedes, lokaliseerub valu tupe ja lahkliha piirkonda. Siinkohal peab naine teadma, et iga sünnitusvalu pole pidev. Kahe valu vahel on ka valutu aeg, mis annab hea võimaluse puhata.

Nüüd lähemalt sellest miks tekib sünnitusvalu.

Mööda sünnitusteid edasi liikudes venitab lapse pea pehmeid kudesid milledes on palju valuretseptoreid. Samuti avaldab lapse pea sünnitusteid läbides survet naaberorganitele – põiele ja soolestikule. Juhul kui põis või sool on väga täis, on lapse pea surve neile organitele tugevam ja seega ka tajutav valu suurem.

Sünnituse ajal avaneb emakakael, et laps saaks sündida. Lapse pea surub emakakaelale soodustades selle avanemist. Sellest tulenevalt on üheks valu tekke põhjuseks emakakaela ja emaka alumise segmendi venitus. Sünnitustegevuse ajal võib valu põhjustada ka emaka lihaskoes tekkinud hapnikuvaegus. Valuained, mis sel puhul kuhjuvad, põhjustavad valuaistingut. See on iseloomulik väga intensiivsele sünnitustegevusele. Siinkohal saab naine end aidata arsti või ämmaemanda poolt antud soovitusi järgides.

Valuga toimetulekuks toodetakse organismis, täpsemalt peaajus, valuvaigistavaid hormoone – ENDORFIINE. Endorfiinide tootmine on seotud valu tugevusega – kui suureneb valu, tõuseb ka endorfiinide hulk veres. Ülemäärane hirm toob endaga kaasa endorfiinide toodangu vähenemise ja adrenaliini suurenenud produktsiooni. Sellest tulenevalt tajud valu tugevamalt. Seega on väga tähtis, et naine oleks valmis kasutama kõiki võimalusi oma pinge ja ärevuse leevendamiseks. Üheks võimaluseks on tulla sünnitama tugiisikuga, kes aitab naisel tunda end turvaliselt.

Sünnitusvalu on ainus teadaolev mõtestatud valu – selle valuga sünnib laps. Valuga toimetulekul saab naine end ise väga palju aidata. Kuidas täpselt, seda tuleb uurida kindlasti juba enne sünnitust, näiteks perekoolis.