Mida teha, kui laps voodissemineku asemel vabandusi välja mõtleb?

http://www.teadlikvanem.ee/mida-teha-kui-laps-voodissemineku-asemel-vabandusi-valja-motleb/

Pilt: parentmap.com

Pilt: parentmap.com

Kui lapsel uneaeg käes ning aeg voodisse pugeda, hakkavad üksteise järel tulema põhjused ja vabandused, et ikka uuesti ja uuesti voodist välja pääseda. Küll tuleb joogijanu, pissihäda või soov veel üks unemusi teha. Või siis hirmutab kapis elav kummitus. Ameerika lastearstid Dr. Searsid aitavad leida vastuse, mis on selle põhjuseks ja mida sellisel puhul ette võtta.

Voodisseminekuga viivitamine on väikeste laste seas üsna tavapärane nähe. Siiski, kui lapsed just vihased pole või vanematega eemalehoidvas suhtes, ei tee nad seda vanemate ärritamiseks. Sellel, miks lapsed voodisse minna ei taha, on Searside sõnul kolm peamist põhjust: hirm magamamineku ees, soov oma vanematega koos olla (mitte vanematest eraldi) ning soov vanematega veedetud enama kvaliteetaja järele.

Et tänapäeva lapsevanemad on tihti oma tööde-tegemistega hõivatud, pole neil alati piisavalt aega, et oma lastega päeval tegeleda. Magamaminekueelne tunnike on ehk ainus aeg päevas, mil laps saab vanemate fokusseeritud tähelepanu. Paljude vanemate jaoks on lapsega koos lõdvestumine ning ühise aja nautimine raske. Hilisel õhutunnil on lapsed väsinud ning nendega tegelemine pole enam kuigi mõnus ettevõtmine. Pealegi tahaks ka vanemad oma aega.

Voodisseminekuga viivitamine tõuseb laste seas päevakorda eriti juhtudel, kus nad puutuvad kokku enda jaoks ärevate sündmustega, näiteks väikese õe või venna sündimisega, kasvatajate väljavahetumisega lasteaias, vanema(te) naasmisega reisilt vms. See ei tähenda, et laps oleks kangekaelne ja sõnakuulmatu – ta lihtsalt otsib võimalust vanematega pisut enam koos aega veeta.

Mida ette võtta?

Uni ei ole seisund, millesse last sundida saaks. Tavaliselt võtab see ise lihtsalt lapse üle võimust. Alljärgnevalt on välja toodud mõned soovitused, loomaks unesõbralikku keskkonda, mis aitaks lapsel magama jääda ning vanemal õhtul ka enda jaoks aega leida.

  • Kasuta äratuskella, munakella, liivakella vms signaali, mis tuletaks meelde, et uneaeg saabub viie minuti pärast.
  • Hakka une-eelsete rituaalidega varem pihta ning lõpeta tegevused, mis sisaldavad müramist või on lapse jaoks väga põnevad.
  • Loo järjepidev une-eelne rituaal: nt soe vann, seljamassaaž, unejutt. Seejuures muuda ka valgus hämaramaks.
  • Kasuta seljamudimismängu. Pane oma lapse seljale ,,taimed” kasvama, kasutades erinevaid vilju märkides erinevaid puudutusi ja silitamisi.
  • Heida voodisse lapse kõrvale pikali, loe talle unejuttu ning jää tema kõrvale, kuni ta uinub.
  • Kasuta sama salvestust lapse lemmikmuinasjuttudega.
  • Kui laps viivitab magamajäämisega, vali unejutud, mille lugemine/rääkimine sulle endale meeldib. Vali raamatud, mille tekstid on korduvad, riimuvad, lohutavad ja luilutavad. Mõtle ise lugusid välja. Näiteks: Läksin kalale. Püüdsin ühe kala, kaks kala, kolm kala, neli kala… 20. kala juures laps juba tavaliselt magab.
  • Mõned lapsed ei suuda uinuda, sest nad pole väsinud. Päeval tund või paar õues mängimist väsitab last uneajaks rohkem.
  • Osadel õhtutel, mil oled ise väga väsinud või kannatamatu, vaadake koos videoid, mis lapse uniseks võiks muuta. See annab lapsele une-eelset lähedust ilma, et nõuaks vanemalt suurt energiat.

Viis, kuidas laps voodisse läheb, on märksa olulisem sellest, millal ta seda teeb. Ehkki laste jaoks on parem, kui neil on kindel voodissemineku aeg, pole kurjast, kui laps mõnikord veidi kauem ärkvel on, et vanemate aega veeta. Seda eriti peredes, kus vanematel pole päeval laste jaoks aega.

Kui lapse magamapanek võtab kaua aega, tasuks vanematel kaaluda, kas laps vajab ehk rohkem ühistegemisi päevasel ajal. Janunedes läheduse järele mõistavad lapsed kiiresti, et voodissemineku aeg annab neile selleks võimaluse. Seega tuleks päevasel ajal püüda jagada lastele lähedust, mida nad nii väga vajavad.

Loe täispikka originaalartiklit siit