Mida teha, kui laps eelistab vaid ühte vanemat?

Artikkel pärineb: teadlikvanem.ee

http://www.teadlikvanem.ee/mida-teha-kui-laps-eelistab-vaid-uhte-vanemat/

bxp46603Paljudes peredes on probleemiks, et vanem, kes on terve pika päeva lapsega kahekesi olnud, vajab teise vanema naastes pisut oma aega. Laps aga keeldub koju saabunud vanemaga olemast ning nõuab vaid seda, kes niigi päevad läbi temaga on. Peaceful Parent Instituudi veebilehel selgitakse taolise käitumise tagamaid ja antakse nõu, mida sellises olukorras ette võtta.

Tõenäoliselt tunneb laps taolises situatsioonis lihtsalt tugevamat seotust ja lähedust vanemaga, kes temaga koos kodus on. Vanem, kes on ära olnud, tunneb end ilmselt äratõugatuna ja eemaldumine võib veelgi intensiivistuda.

Ennast äratõugatuna tundev vanem võib muutuda nipsakaks ja nõudlikuks või pingutada lapse tähelepanu ja sümpaatsuse võitmisega üle, näidates, kui pettunud ja õnnetu ta kõrvalejäetuse pärast on. Mitte kumbki viis ei aita lapsega uuesti kontakti saada.

Lapsega kodus olnud vanem tunneb end tihti häiritu ning katkikistuna, kuna laps vajab teda jälle siis, kui ta just mõtles, et saab puhata või midagi muud teha. Mõlemad vanemad võivad juhtunu pärast üsna stressis olla ja taolise situatsiooni põhjustatud reaktsioonid võivad ka vanemate endi vahel tülideni viia. Vanemate tülitsemisest tingitud stress võib viia olukorrani, kus laps hakkab teise vanema kojutulekut ebakõladega seostama, mis omakorda süvendab olukorda veelgi.

Mõned nõuanded olukorra parandamiseks

Rahulik üleminek. Lapsed vajavad tihti pisut aega, et kohaneda ja uuesti ühendust leida ning see aeg võiks ideaalis olla rahulik ning erinevate kohustuste vaba. Võib abiks olla, kui laps saab juba eelneva teate, et vanem, kes peatselt koju jõuab, võtab nad peatselt ,,üle” ning eraldab veidikeseks teisest vanemast. Samuti on hea, kui teise vanema naastes saab tekitada mõnusa ja pingevaba üleminekuperioodi. Lapsed vajavad tegevusi, mis üleminekuperioodiks vaiksemasse kohta viivad. ,,Kui olen oma tassikese teed ära joonud, läheme vannituppa, et vanni vesi lasta ja su vanniloomi ujutada.”

Ära mängi märtrit. On ahvatlev esitada oma vajadusi, rahuldamaks laste nõudmised, kui olla samal ajal nördinud või isegi agressiivne. Samuti on ahvatlev oma pahameelt partneri peal välja elada. Võid vajada oma lapse ja partneri abi, et muuta üleminekuaeg taasühinemisajaks, kuid mida enesekindlam oled positiivse tulemuse suhtes, seda enam suudad ka lapses kindlustunnet tekitada.

Aita lapsel tema tunnetest aru saada. Olles lapsega terve päeva kodus, oled ilmselt võimeline aitama lapsel oma tundeid ja vajadusi näidata, küsides mõningaid toetavaid küsimusi stiilis ,,Kas oled kurb sellepärast, et pärast vanniskäiku võtab issi sinuga tegelemise üle, kuid sina tunned end mulle nii lähedasena?” Kui mõistmist ja empaatiat on vähe, on vanematel kerge laste eemaletõukamisest tüdineda. Kui aitad lapsel oma tundeid väljendada, teeb see ilmselt mõlema vanema jaoks lihtsamaks lapse emotsionaalsete vajaduste lainele lülitumise.

Asi pole selles, mida me ütleme. Asi on pigem selles, kuidas me midagi teeme. Kui kritiseerid oma partnerit ning ütled, mida ta valesti tegi, pole sa ilmselt väga edukas. Oled ilmselt märksa edukam siis, kui ütled, et kui ta lapse eest hoolitsema hakates ninakaks muutub, oled mures, kuna tead, et sellisel juhul on laps juba loetud minutite pärast uuesti sinu küljes kinni.

Ehk saad lahkelt ja diplomaatiliselt paluda oma partnerilt tuge, mida vajad, et pisut õhku saada. Seda eriti siis, kui võtad pisut aega taasühenduse loomise toetamiseks enne, kui oma muude tegemistega pihta hakkad.

Oma tõeliste tunnete selge väljendamine ilma süüdistuste ja kritiseerimiseta annab teisele inimesele võimaluse meie sisemaalilma näha ning kutsub neid üles meid toetama ilma, et nad tunneksid ennast kriitika või sundimise pärast pahasti.

Aktiivne kuulamine. Kui mõlemad vanemad, kuid eriti just see, kes koju naasis, annavad lapsele pisut kohanemisaega, on kannatlikud ja empaatilised lapse pahameele suhtes, on see lapsele suureks abiks kohanemisel. Kui laps tunneb, et teda on mõistetud ning nende tundeid on arvesse võetud, on nad paindlikumad ja lõdvestunumad. Aktiivse kuulamise praktiseerimine annab lapsele rohkelt ruumi, lubades tal toetatult oma kurbust ja frustratsiooni väljendada. See omakorda aitab tal omakorda paremini tasakaalu saavutada.

Kui mõlemad vanemad ja laps(ed) mõnda aega ühiselt aega saavad veeta enne, kui rutiinsete tegevuste juurde tagasi pöörduvad, aitab see üleminekut lihtsustada.

Mängulisus. Alati on olemas võimalus olla mänguliselt tobe. Sellised tehnikad üldjuhul ei sisalda jõuvõtteid, aitavad lapsel taas kontakti leida ning annavad võimaluse rohkeks stressimaandavaks naeruks lapse ja vanema jaoks.

Ka vanemad vajavad kohanemisaega. Kui oled vanem, kes mõningase eemaloleku järel oma pere juurde tagasi jõuab, on võimalik, et vajad ka ise mõningast uuesti sisseelamise aega ja võimalust ühest maailmast teise lülituda. Kui võtad endale mõned minutid aega, et rahulikult autos istuda või kusagil looduses jalutada ning selja taha jätta kõik, mis on olnud, muudab see sind koju naastes ilmselt kannatlikumaks ja võimaldab sul endal rohkem kohal olla. Ehk aitab ka, kui saad koju jõudes esmalt rahulikult tassikese teed juua.

Tasub teha plaan, millega mõlemad vanemad rahul on. Kui mõistad, et taasühendumine pärast pikka päeva kestnud eemalolekut on raske nii lapsele kui paljudele vanematele endale, on lihtsam arutleda ja avastada mõningaid strateegiaid, mis aitab kõiki vajadusi rahuldada. Kui lapsed saavad vanemaks, võib neid kaasata vestlustesse selle kohta, kuidas asjad paremini töötaksid. Üldjuhul on lapsed kõige entusiastlikumad täitma plaane, mille tegemisse neid kaasatud on.