Maa tuleb täita lastega! Ja mis saab edasi?

Artikkel pärineb: http://ellu.ee/eespere.php

Perekond on eestlastele alati väga oluline olnud. Näiteks 2008. aastal TNS Emori RISC uuringus ütlesid üle 90% vastanutest, et nende suurim rõõm elus on olla koos oma perega. Kolmveerand vastanutest ei kujuta oma elu lasteta ette. Läbi aegade on peetud ka tavapäraseks, et pere ja kodu on rohkem naiste pärusmaa. Meeste tegevusalasid nähakse pigem väljaspool kodu. Kuna kodused tööd on valdavalt naiste kanda (Statistikaameti ajakasutusuuringu andmetel teevad naised iga päev üle kahe tunni rohkem koduseid töid kui mehed), siis on meestel võimalik rohkem keskenduda palgatöö tegemisele.

Samas osalevad tegelikkuses Eestis naised meestega pea samaväärselt (palgaga tasustatud) tööelus ning nende sissetulekud moodustavad olulise osa pere eelarvest. Tõsi – keskmiselt 25% väiksema kui samaväärset tööd tegeva mehe oma. On ju inimlik, et sellise olukorraga ei saa rahul olla.

Kuigi naised töötavad päevas keskmiselt tunni rohkem (olgugi osa sellest kodus), ei tähenda, et kodust väljaspool tööd rabavad mehed oleksid õnnelikumad ja rahulolevamad. Viimasel ajal on palju räägitud põletavatest sotsiaalsetest probleemidest (madal sündimus, meeste varajane suremus, kvalifitseeritud tööjõu puudus). Vähem on räägitud sellest, kuivõrd tihedalt on eelmainitud probleemid omavahel seotud ning kuidas neid lahendada.

Situatsiooniga, kus mehed on tööl ning naised väikeste lastega kodus, ei ole tegelikult rahul ka mehed-naised ise. Uuringud näitavad, et isad tahaksid veeta rohkem aega oma lastega. Paraku ei võimalda tihti pere peamiseks leivateenijaks olija roll seda teha. Samas on teiste riikide näitel näha, et mida rohkem on isad koos lastega, seda parem on nende tervis ning seda vähem on nende hulgas riskikäitumist. Naiste haridustase on Eestis (nagu ka mitmetes muudes riikides) keskmiselt meestest kõrgem. Tööturg vajab haritud inimesi ning naiste tööturult kõrvalejäämist võib pidada ressursi kõige puhtakujulisemaks raiskamiseks.

Lastel on isasid vaja – ja mitte ainult tööl! Liiga vähe räägitakse meil veel isarollist seoses lapse eest hoolitsemisega (palun mitte segi ajada rahateenimisega!) Mähkmete vahetus, tite söötmine ja riietamine arvatakse olevat nii üdini naiselikud tegevused, et mees tundub neid tehes kui elevant portselanipoes. Ärgem siiski unustagem, et ka ükski tüdruk ei sünni loomupärase oskusega mähkmeid õige nurga alt voltida (või krõpse kinnitada) või paari hambaga suule püreed keeta. Kõik selle õpivad emad ära isiklike kogemuste pinnalt, ja väga ruttu. Kui meestel neid kogemusi saada ei võimaldata, siis neid oskusi ka ei teki. Isasid tuleb kaasata kohe algusest peale, mitte alates lapse 3. eluaastast (või veel hiljem). Uuringud näitavad, et isade huvi hoolitseva isaduse vastu on kasvanud. Näiteks 2006. aastal nõustus 78% eestimaalastest, et on loomulik, kui isad on väikeste lastega mõnda aega kodus (RISC 2006).

Kuna Eestis pooldatakse suhteliselt traditsioonilisi soorolle, võib lähedaste ja ümbritsevate inimeste suhtumine osutuda tõeliseks probleemiks, mis puutub ema tööleminekut ning isa kojujäämist. Traditsiooniliste soorollide paindlikumaks muutmiseks vajavad abi nii mehed kui naised. Sageli on just naised need, kes ei võimalda meestel rohkem laste eest hoolitseda. Lapsehoolduspuhkuse otsus on kogu perekonna otsus ning naiste soosivast suhtumisest ja eelistustest sõltub paljuski see, kas mehed üldse kaaluvad lapsega kojujäämist või mitte. Ka naiste jaoks ei ole lihtne astuda välja stereotüüpsest rollist, mis tõmbab “hea ema” ja kaua lapsega kodus oleva ema vahele võrdusmärgi.

Võlusõna: töö, pere- ja eraelu ühitamine Lapsevanemaks olemist ei saa lükata ainult õhtutundidesse või nädalavahetustesse. Vahel on laps haige, vahel tuleb tema jaoks võtta aega just siis, kui see on tööülesannete kõrvalt kõige vähem võimalik. See kõik tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus (või siis loobumist lapsevanema kohustuste täitmisest). Lastega perede jaoks on elutähtis see, et tööd ja eraelu oleks võimalik omavahel kokku sobitada (olgu siis paindlikuma tööaja, kaugtöö, vähendatud koormuse vms vormis). Kuna sageli on kompromisse leidvaks pooleks ema, on ka loogiline, miks naiste positsioon tööturul on ebakindlam.

Meeste suurem perele/lastele orienteeritus ning võrdsem osavõtt hoolitsuskohustuse täitmisest aitab kaasa naiste olukorra paranemisele tööturul. Samuti vöib väita, et isade suhted oma lastega ei saa olla lähedasemad enne, kui isadele on antud võimalused pereellu emadega võrdsel määral panustada. Igapäevane praktika näitab, et lahutusejärgselt on eelkõige isad need, kes jäävad kõrvale lastega suhtlemisest ja laste eest hoolitsemisest. Nad jäävad ilma millestki, mida ise peavad elus kõige olulisemaks.

Riigi perepoliitikal oluline roll

Riigi perepoliitika peab aitama inimestel paremini ühitada töö-, pere- ja eraelu ning vältima olukorda, kus tuleb valida kas ainult üks või teine. Maailmas läbi viidud uurimused näitavad, et riikides, kus järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, kus on investeeritud lastehoiuteenustesse ja tööelu paindlikkusse, on nii sündimus kui ka naiste tööhõive kõrgel tasemel. Seega tööturul võrdne osalemine ning laste kasvatamine ei välista üksteist – otse vastupidi! Selle eelduseks on aga mõistagi meeste suurem osalus pereelus ning kodustes töödes. Sotsiaalministeerium on sel aastal ette valmistamas perede elukvaliteedi arengukava, mis kõik need teemad ühendab.

Aeg-ajalt tasub endale meelde tuletada, mis on tegelikult oluline. Fakt on see, et kui lapsi ei sünni, siis pole ka pingutustel riigi edasikestmiseks ja arenguks mõtet. Selleks, et lapsed sünniksid ja riik kestaks, peab aga perede elukvaliteet olema selline, et kõik osapooled võiksid öelda – jah, me oleme oma elu ja valikuvõimalustega rahul!

Huvitavat lugemist:
Poliitikaanalüüs “Isad ja lapsehoolduspuhkus Eestis.”
Poliitikaanalüüs “Isadust toetavad poliitikameetmed Eestis ja Euroopas.”
“Töö ja pere. Paindlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive”.
Projekti “Choices and Balance” raames valminud trükis, Equal programm
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring (2006).
Laste kaasatus ja vanemaharidus Eesti ühiskonnas: väärtushinnangute uuringu RISC erianalüüsi raport (www.sm.ee)
ESA ajakasutusuuring 2000