Looteliigutused

Loode liigutab end aktiivselt juba raseduse esimestel kuudel, naine hakkab neid liigutusi tundma aga raseduse teisel trimestril, umbes 20. nädala paiku. Need naised, kes on enne rasedad olnud ja sünnitanud, teavad, mida oodata ja hakkavad liigutusi umbes paar nädalat varem tundma. Algul tundub nagu kõht koriseks ja soolestikus käiks kummaline trall ning mullitamine, aga siis muutuvad tõuked selgemaks ja see ei sarnane millelegi, mida sa varem tundnud oled.

Esimesed looteliigutused on väga tähendusrikkad, sest laps annab endast nüüd märku ja muutub korraga ilmselgeks. Järgnevate kuude jooksul tunned looteliigutusi ja võid aru saada lapse tulevasest temperamendist. Mõni naine jutustab, et tal oleks raseduse ajal kui terve jalgpallimeeskond kõhus kasvanud.

Laps on sageli aktiivsem hommikul vara ja õhtul hilja. Päeval tundub beebi üsna rahulik olevat. Seda võib seletada mitmeti. Päeval ise aktiivne olles kiigutad sa lapse end liigutades magama. Teine võimalus on see, et isegi kui laps kõhus ka päeval ärkvel ja aktiivne on, ei pane sa tema liigutamist nii tähele, sest oled oma päevatöödega ametis. Õhtul aga, kui puhkad ja hakkad magama sättima, paned lapse põtkmisi kõhus rohkem tähele. Igal lapsel on loomulikult oma aktiivsed ja uneperioodid. Kui õpid neid ärkveloleku aegu tundma, siis võid avastada, et lapse päevareziim läheb juba sündinuna samamoodi edasi, kui see oli kõhus olles.

Kui sa pole lapse liigutusi tunnetanud enne 20. nädala lõppu, võib see olla tingitud platsenta paiknemisest emaka eesmisel seinal või sinu suurest kaalukasvust.

Märgi ära aeg, millal tunnetad esmakordselt loote liigutusi. Varem lähtuti sellest ajast ka sünnituse tähtaja määramisel, kuna selline määramine on aga väga suhteline, pole nii määratud sünnituse tähtaeg kuigi täpne. Liigutused aga annavad teavet selle kohta, kuidas laps end emakas tunneb ja selleks tasuks sul loendada lapse liigutamist 30-60 minuti vältel päevas. Tavaliselt teeb laps tunnis 5-50 liigutust. Sina tunnetad nendest 80-90%. Kui laps kannatab hapnikupuuduse all, liigutab ta vähem, säästes energiat elutähtsateks funktsioonideks. Tavaliselt määratletakse liigutuste ohupiiriks 5-10 liigutust tunnis. Seega on oluline kohe liigutuste tundma hakkamisel õppida ära nende loendamine ja nii märkad kohe muutusi. Kui lapse liigutused erinevad tavapärasest märgatavalt, informeeri sellest kohe oma arsti või ämmaemandat, kes kuulab siis lapse südamelööke.

Liigutused muutuvad, kui laps magab või on kasvanud nii suureks, et “täidab” kogu emaka. Sa võid last äratada oma kõhtu õrnalt puudutades ja silitades. Last võib äratada ka see, kui jood kiiresti klaasi külma vett või mahla.

Lapse liigutusi jälgides võid ühel hetkel avastada, et laps mingil ajal põksib kõhus rütmiliselt. See on kõige lihtsam luksumine. Kui laps valmistub imemiseks juba kõhus olles, imedes oma sõrmi, võib ta neelata ka veidi lootevett. See võib last luksuma ajada ja nii tunnedki, et kõhus toimub rütmiline liikumine.

Kaaluiive, loote kasvamine

Käte tõstmine üle pea

Looteliigutused

Lapse sugu