Lisatoitude andmine imikule

Ülemaailmne tervishoiuorganisatsioon – WHO – ja UNICEF soovitavad järjekindlalt toita lapsi rinnapiimaga vähemalt esimese eluaasta lõpuni ning igati toetada ja kannustada imetuse jätkumist ka teisel eluaastal ja kauemgi vastavalt vanemate valmisolekule.

Ideaalsemat toitu lapsele, kui rinnapiim, polegi olemas. Kuni 6.-7. elukuuni ei vaja lapsed tavaliselt midagi muud peale emapiima. Tervele rinnalapsele pole vaja pakkuda ei vett, glükoosi ega ka kummeliteed. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras toitaineid (valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid) ja vedelikku. Lisaks toimib rinnapiim ka nagu ravim, kuna sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid. Üksikud lapsed vajavad lisatoiduga alustamist veidi varem, 4-5 kuuselt, enamus lapsi aga alles poole aasta vanuses.

ÜLDISED SOOVITUSED: 

Alusta alati ühest toiduainest korraga ja anna lapsele umbes kaks nädalat aega sellega harjuda, enne kui võtad järgmise. Edaspidi võid kõiki neid toiduaineid, millega laps on harjunud, kasutada retseptides ka segamini. Kogused algavad iga uue toiduaine puhul poolest kuni ühest teelusikatäiest esimesel päeval ning suurenevad tasapisi umbes veerandi kuni poole klaasitäieni vastavalt lapse isule. On lapsi, kes 2-3 kuud järjest ei söö rohkem, kui mõned lusikatäied korraga. Ära kunagi avalda survet – laps tunneb ise oma vajadusi. Pooleaastasele lapsele on igati paras aeg õpetada lusikast söömist ja tassist joomist. Seega vastavalt toidule/joogile vali, kumba viisi on mugavam kasutada. Selles vanuses lapsele võid nüüd juba ka aegajalt vett ja taimeteesid juua anda. Ära õpeta last kõike lutipudelist sööma, sellest harjumusest on hiljem väga raske vabaneda. Kui laps magab pärast lisatoidu saamist halvasti, on tal kõht lahti või valutab, siis jäta ajutiselt ära kõik muu peale rinnapiima ja oota, kuni ta tunneb end jälle hästi. Esimesel eluaastal ära kasuta imikutoitudes soola ega vürtse. Suhkrut kasuta nii vähe, kui võimalik – vajadus tekib enamasti hapude mahlade puhul.

Varem või hiljem avastab sinu laps, et toitu saab ise kätega suhu panna. See on progressiivne, kuigi sulle võib tunduda vastupidi, arvestades lauale, põrandale ja seintele sattuva toidu kogust. Ära unusta, et kaugem eesmärk on õpetada laps ise sööma ning see, mis praegu toimub, ongi üks osa õppeprotsessist. Kui toidad last lusikast, anna tema pihku teine lusikas, et ta saaks ka ise katsetada. Pealegi pole ta siis nii huvitatud sinu käest lusika ära võtmisest.

Esimesena tutvusta lapsele puuvilju ja mahlu: näiteks kodumaist õuna, mida saab kaapida teelusika servaga otse õuna küljest, metsamarjade mahlu (100% naturaalseid, ilma konservantideta) jms. Mõnele lapsele sobib hästi ka banaan, mida on tegelikult sama mugav anda, kui õunagi, kuid paljudele tekitab ta vaevusi ning seepärast proovi esialgu ettevaatlikult.

Sama vanale lapsele võid anda ka keedetud juurviljapüreed koos vähese taimeõliga (1tl. 200g püree kohta) ja mõne aja pärast juba koos lihaga. Võid alustada ka juurviljapüreedest ning jätta puuviljad hiljemaks. Juurviljade keetmisel on kaks viisi: a) sa keedad või aurutad neid koos koortega ning koorid, peenestad ja vedeldad hiljem, b) sa koorid ja tükeldad nad enne ära, keedad vähese veega pehmeks ja peenestad koos keeduleemega.

Pudrud tulevad menüüsse pärast seda, kui laps on harjunud sööma juurvilja – umbes 8 kuu vanuselt. Imiku puder on esialgu vedelapoolne ning see keedetakse veega, kuhu võid enne lapsele andmist lisada veidi väljalüpstud rinnapiima. Katsetada võid ka mahla või puljongiga keedetud putrudega. Pudruga harjunud lapsele võid anda leiba ja sepikut.

Piimatoodetest võid 10-11 kuu vanusele lapsele anda proovida hapupiima-tooteid (erinevad hapupiimad, jogurtid, keefirid), kuid rõõska piima ja koort alla aastasele lapsele ei soovitata suure allergia võimaluse tõttu.

Lehmapiima, kala, herneste, ubade ja munavalgeni jõuab laps esimese eluaasta lõpul, teise alguses. Munakollast võid juurviljapüreedele ja putrudele lisada juba varem.

Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on. Tingimuseks on, et toidud valmistatakse lapsesõbralikult. Kui keedad perele juurvilja või suppi, võta lapse osa enne ära ja lisa sool ning vürtsid kõige lõpus. Toitude peenestamise aste sõltub ennekõike lapse hammaste hulgast.

Lisatoitude andmine ei tähenda imetuse lõppemist, vaid lihtsalt lisasöögikordi tugevama toiduga. Lisasöögikorrad lisanduvad ükshaaval – nagu lõuna-, õhtu- ja hommikusöök täiskasvanuilgi. Arvestama pead lapse puhul kindlasti ka kahe-kolme kergema einega päeva jooksul, milleks esialgu võib olla veel rinnapiim, kuid edaspidi juba näiteks puuvili, jogurt või võileib riivjuustuga. Rinda paku lapsele nagu ennegi – nõudmise peale – ja soovitavalt rinda enne ning lisatoitu veidi aja pärast peale. Sulle endale on väga mugavad varahommikused ja hilisõhtused imetused selle asemel, et minna unisena putru keetma. Selliselt võib laps saada rinnapiima esimese eluaasta lõpuni ja kauemgi – ei ole kindlat piiri, millal imetus tuleks lõpetada.

Vaata ka meie KKK rubriiki