Lapse õigused

http://www.minimal.ee/isa&beebi/Isa&beebi2013.pdf

Kes oli esimene, kes

  • Eraldas ema ja lapse kohe pärast sündi?
  • Ei asetanud last pärast sündi ema rinnale?
  • Hakkas last varakult pudeli ja lutiga toitma, toiduks kunstlikud segud?
  • Andis lapsele tühja lutti imeda?

Eks ole huvitav, et veel 30 aastat tagasi aktsepteeris selliseid tõekspidamisi suurem osa sünnitusmaju maailmas. Selline lähenemine lapse õigustele ja vajadustele ei olnud omane üksnes nõukogude elukorraldusele, vaid ka paljude arenenud riikide sünnitusmajadele. 20. sajandi keskel olid hävitatud paljud looduse poolt kontrollitud süsteemid. Huvitav on seegi, et suurem osa ülaltoodud tõekspidamisi ei olnud teaduslikult põhjendatud, kuid maailma vastsündinute teadus ei protesteerinud nende vastu (või siis ei olnud protestihäält üldse kuulda). Alles 20. sajandi lõpus hakkasid emade loodud tugirühmad lõhkuma sellistel pseudoteaduslikel dogmadel üles ehitatud sünnitusmajade töö kontseptsioone.

1930. aastatel täheldas saksa lastearst, kel oli praksis nii sünnitusmajas kui ka naistevanglas, üht huvitavat fakti: vangla vastsündinud olid tunduvalt tervemad kui haiglas. Ometi olid haiglas mitu korda paremad tingimused ja meditsiiniline järelevalve – saksa kord ja puhtus. Vanglas seevastu olid lapsed sünnist saati pidevalt emaga koos.’

Pärast sünnitust hakkavad tööle „nähtamatud nabaväädid”, mis on lapsele väga vajalikud. Selliseid nabavääte on kolm: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne.

Kui laps kogeb kõiki bioloogilise nabaväädi faktoreid, on ta tervem. Vaginaalne sünnitus, lapse ema rinnale asetamine, nahk-naha kontakt, ternespiim – iga ketilüli on vastsündinud lapse kaitseks äärmiselt oluline.

Millest koosneb bioloogiline nabaväät?

Rinnaga toitmine.  Kõige tähtsam vastsündinu organismi kaitsja on ternespiimas leiduv sekretoorne immunoglobuliin A (SIgA). Kui laps saab kas või 3–5 tilka ternespiima, katab see tema suu, söögitoru ja mao limaskestad n-ö kilega, mikroobid ei pääse enam lapsele ligi ja ta on kaitstud. Esimesel 24 tunnil on SIgA osakaal ternespiimas 600 ühikut, teisel päeval 280 – üle poole vähem. Loodus on nii seadnud, et kui laps saab kohe sündides mõned tilgad rinnapiima, võib naine kergendunult ohata: nüüd on ta infektsioonide eest kaitstud.

Loomulik (aktiivne) sünnitus. Kui laps sünnib vaginaalselt, on ta piltlikult öeldes nagu käsn, kogudes endasse sünniteedes kõik eluks vajalikud bioloogilised kaitsefaktorid.

Ema ja lapse kontakt varajases neonataalses perioodis (ehk 6 päeva 59 minutit 59 sekundit – 24/7). Kõige tähtsam on esimene tund, siis esimene päev, seejärel esimene nädal. Just see aeg on lapse füsioloogilisele ja bioloogilisele tervisele ääretult oluline.

Ema ja vastsündinu nahk-naha kontakt. Läbi ema naha eritub bioloogiline pestitsiid, mis vähendab infektsioonide hulka, soodustab termoregulatsiooni, vähendab antibakteriaalse ravi vajadust, soodustab laktatsiooni jne. Kui laps on emaga kontaktis, on see talle parim ravi.

Ema ja vastsündinu kontakt väljahingatava õhu kaudu. Oli aeg, mil sünnituse juures pidid kõigil olema maskid ees. Nüüdseks on aru saadud, et ka ema väljahingatavas õhus on lapsele väga vajalikke faktoreid, mida pole vaja karta (mõistagi siis, kui emal ei ole respiratoorset infektsiooni).

Vastsündinu minimaalne kontakt pidevalt vahelduva meditsiinipersonaliga. Mida vähem puutub laps kokku erinevate õdede ja ämmaemandatega, seda tervem ja õnnelikum ta on. Palju räägitakse ka bioenergeetilisest nabaväädist. Kui laps sünnib ja me paneme ta ema kõhule, ammutab ta sealt energiat. Laps tõstab pea ja hakkab roomama oma esimese mäetipu suunas. Ta otsib ema rinda, et saada sealt äärmiselt vajalikku ternespiima.

Kuni 20. sajandini oli bioloogiline nabaväät ema ja lapse vahel tugev, seda eriti lihtrahva seas. Laps sai olla koos emaga. Valitsevate klasside puhul oli ema ja lapse kontakt probleemsem – aadlimammad toitsid ise oma lapsi väga harva. Selle all kannatas sageli eriti kuninglike laste tervis.

Nõukogude ajal tehti sünnitusmajades kaks korda aastas suurpuhastus, nühiti seinad ja voodid puhtaks ning hävitati normaalne floora. Alles jäi patogeenne floora, mis ei hävinenud, vaid muutus veel tugevamaks ja ohtlikumaks. Miks ülisteriilsetes sünnitusmajades, kus lapsi hoiti emadest lahus, haigestus palju vastsündinuid? Need lapsed pandi ema rinnale alles 24–36 tunni pärast ja nad jäid ilma sünnijärgsest ternespiimast.

Bioloogilise nabaväädi terviklik olemasolu on lapsele eluliselt tähtis.

Bioloogilise nabaväädi roll väheneb esimese elukuu jooksul, samal ajal kasvab psühholoogiline nabaväät, millest kujuneb emaarmastus.

Kui laps sünnib ja nabanöör katki lõigatakse, siis kontakt ema ja lapse vahel ei katke. Ema ja laps moodustavad terviku, mida ei saa ega tohi poolitada. Psühholoogiline nabaväät on kinnine psühhosomaatiline süsteem, keha ja vaimu koostöö. Ema psüühika on seotud lapse füüsisega ja lapse psüühika on seotud ema füüsisega.

Kui ema ja laps saavad olla koos ja neil areneb hea kontakt isegi pärast rasket sünnitust või keiserlõiget, on ema hingelt rahulik ja ka laps hakkab kiiremini arenema. Ema on rõõmus ja paraneb ka ise sünnitusest kiiremini. Kas ema ja lapse kontakt on instinktiivne? Aga
kuidas on lood loomariigis? Kas keegi õpetab näiteks emakassi, kes hakkab poegima? Kõik emakassid käituvad ühtemoodi, sünnitus on
terviklik ning selge.

Inimese puhul aga tekib juba küsimus, kas tänapäeva tööstusmaailm ema ja lapse kontakti ära ei riku. Näiteks mõnes USA osariigis ja Lõuna-Ameerika maades sünnitab juba 70–80% naisi keisrilõike abil. See on looduse vastu astumine, sest vaginaalne sünnitus on eelkõige lapsele väga vajalik – laps peab sünnitusel saama kõik tulevaseks eluks vajamineva. Keisrilõige on endastmõistetav siis, kui selleks on meditsiinilised näidustused.

Olen püüdnud kaitsta nii alles sündimata, emaüsas laste õigusi; vastsündinute õigusi kui ka enneaegselt sündinud laste õigusi. Nii väikeste laste õigustega on maailmas väga vähe tegeldud. Me küll räägime neist, tunnustades väga palju nii ema kui ka isa õigusi, aga laps ise jääb tagaplaanile. Inimkond ei ole aktsepteerinud olulist tõika, et ka siis, kui laps on alles emaüsas või vastsündinu, on tal oma õigused.

Tänapäeva kiire ja globaliseeruv maailm on viinud selleni, et kui ema tahab, laseb ta teha keisrilõike; kui tahab, loobub lapse rinnaga toitmisest. Laps jääb sageli ilma kõigest looduse poolt talle määratust. Tema õigusi ei ole kusagil isegi kirja pandud. Seepärast peaksime endale aru andma, et kui naine jääb rasedaks, on tal vastutus ka oma sündiva lapse ees.

Olin kahe käega poolt, kui Eestis kehtestati emapalk. Seejärel hakati rääkima vanemapalgast ja siis juba isapalgast. Jah, ka isa võib jääda koju emale appi, aga kui ema läheb esimesel eluaastal tööle ja laps jääb koju isa ning lutipudeliga, võib olla küll tagatud poliitiline korrektsus ja sooline võrdõiguslikkus, aga see on lapse esmaste õiguste rikkumine.

Lapse esmane õigus on olla koos emaga ja saada tema rinnapiima.

On isa otsustada, mis on perele tõeliselt tähtis – karjäär, rohkem raha või terve ja kaitstud laps.