Laps varakult potile

laps varakult potilePotile harjutamine – tegevus, mis puudutab absoluutselt igat last igas maailma nurgas. Kõiki lapsi tuleb mingil ajahetkel potile harjutama hakata. Küsimus seisneb vaid selles, et millal alustada? Ühte õiget vastust sellele küsimusele ei ole olemas. Leidub erinevaid arvamusi, näiteks võiks alustada kohe pärast lapse sündi või siis, kui laps istuma hakkab,  või kui laps on 1,5-aastane, või siis, kui laps poti vastu huvi välja näitab ja ise potile küsib.

Tõsiasi on see, et tänapäeval lükatakse alustamine üha hilisemasse ikka. Kui enamikes lääneriikides alustatakse lapse kolmandal eluaastal, siis Eestis läbiviidud potitamisharjumuste küsitluse tulemused näitavad, et meil alustatakse keskmiselt 13-kuuse lapsega.

Kuigi vastsündinu potile harjutamine tundub mõne vanema jaoks hullumeelne, on see teise jaoks aga igati loomulik tegevus.

Põhjusi, miks võimalikult varakult alustada, on mitmeid:

1) Laps ei pea oma väljaheitega kokku puutuma, kannatama mähkmehaudumuse ega lööbe all. Vanem ei pea kakat lapse pepu küljest puhastama (väheneb mitmesuguste haiguste, viiruste ja parasiitide leviku risk).

2) Istumisasend aitab lapsel kiiremini ja kergemalt kakada. Sobib hästi ka puuksude ja krooksude välja tulemiseks.

3) Uurimustulemused näitavad, et kõhukinnisust, punnitamist, häda kinnihoidmist, kakamisest keeldumist, korduvat kuseteede infektsiooni ning pükste ja voodimärgamist esineb harvem.

4) Laps saab vabalt liikuda.

5) Säästab loodust ja raha. Lapse esimesel eluaastal võib pabermähkmete peale kuluda rohkem kui 600 eurot.

6) Laps ja vanem on tihedas kontaktis (vanem jälgib last, reageerib tema märguannetele, hoiab potil teda enda vastas).

7) Pikaajaline pabermähkmete kasutamine seab küsimärgi alla poiste viljakuse hilisemas eas.

8) Laps on teadlik oma kehafunktsioonidest, need ei seostu millegi ebameediva, koormava või “räpasega”.

9) Aitab kaasa eneseteadvustamise kujunemisele seoses seksuaalsuse, puhtuse ja välimusega. Arendab enesekontrolli, enesekohast pädevust ning sotsiaalseid oskusi.

10) Noorema lapsega on lihtsam alustada – ta ei ei hakka vastu, ei jonni ega jookse eest ära. Selle aja peale, kui laps liikuvaks muutub, on ta poti otstarbest juba aru saanud ja teab, mida ta potil tegema peab.

Kuidas titat potile harjutada?

Tita potile harjutamisel on kolm olulist sammu.

1) Jälgi oma beebit. Kas ta teeb enne pissimist või kakamist mõnd häält, mingeid liigutusi või näoilmeid? Näiteks hakkab nihelema, krimpsutab nägu, kortsutab kulmu, laseb söömise ajal rinnast või pudelist lahti.

Kui sa tema märguandeid veel päris täpselt ei mõista, siis jälgi seda, mis ajal laps tavaliselt pissib või kakab, kui tihti ta seda teeb. Kõige parem on alustada kohe hommikul, kui tita ärkab. Enamikel inimestel on pärast ärkamist vajadus keha kergendada.

2) Tõsta beebi pissipoti, plastist kausi või kraanikausi kohale. Hoia teda reitest (või põlvede alt) kinni, toetades tema selga ja pead oma kõhu või rinna vastu. Beebi põlved tõsta natuke kõrgemale, nii et ta oleks kakamise asendis. Ole beebi seljaga ettevaatlik!

3) Pissimise ja kakamise ajal tee mõnd häälitsust, mis seostuks lapsel selle tegevusega (näiteks “pisss-pisss” või “käh-käh”). Vähemalt alguse poole tuleb häälitsust järjepidevalt korrata iga pissimise ja kakamise ajal, et lapsel tekiks seos asendi, häälitsuse ja tegevuse vahel.

Mida uurimustulemused varase potitamise kohta ütlevad?

Nii mujal maailmas kui ka Eestis läbiviidud potitamise uurimustulemused näitavad, et varakult alustanud lapsed hakkavad rutem häda tunnetama, sellest märku andma ning ka seda kinni hoidma. Kuigi 6.-12. elukuul potitamisega alustamine tundub ka küllaltki vara, näitavad tulemused, et võrreldes enne 6. elukuud alustanutega hakkavad nad palju hiljem märku andma ja häda kinni hoidma. Parim aeg alustamiseks on lapse esimese nelja elukuu jooksul. Pärast 6. elukuud võib laps mähkmetega juba harjunud olla ning on üsna tõenäoline, et ta ei teadvusta pissi- ega kakahäda, ta ei anna nendest märku ega oota vanemapoolset reaktsiooni.

Pooltel maailma lastel saab potilkäimine esimese eluaasta jooksul selgeks, seega ei tasuks uskuda väidet justkui ei tunnetaks laps enne 1,5-eluaastat pissi- ega kakahäda. Eestis läbiviidud uurimustulemused näitasid, et 82% varakult alustanud lastest hakkasid hädast märku andma ning 64% suutsid häda kinni hoida enne 1,5-eluaastat. Eelpool mainitud väide kehtib pigem laste kohta, kellega alustati potitamist pärast 6. elukuud. Tasub meeles pidada, et meil ja meie vanematel oli potilkäimine juba esimese sünnipäeva paiku selge.

Potitamine olgu leebe ja rahulik tegevus

Varase potitamise kõige tähtsamateks märksõnadeks on: leebe ja rahulik lähenemine potitamisele, vanema ja lapse omavaheline suhtlemine ning vanema häälestumine lapse vajadustele. Vanemal tuleb olla rahulik, kannatlik, järjepidev, pühendunud ning ta peab olema valmis tagasilöökideks. Pahandamisel ja  karistamisel ei ole potitamise juures kohta.

Ma loodan, et titade potitamine muutub sama loomulikuks tegevuseks, nagu seda on imetamine.