Kuidas rind töötab?

Lapse olemasolu, lähedus ja imemine tekitavad Sinu kehas ja tunnetes tugevaid aistinguid, mis omakorda panevad erituma imetamiseks vajalikud hormoonid – oksütotsiini ja prolaktiini. Mõlemad hormoonid tekivad sinu ajuripatsis, erituvad vereringesse ja jõuavad sealt kaudu rindadeni ning annavad signaali edasi piimanäärmetele.

Prolaktiin on piima tekitaja ja eritub vastuseks lapse imemisele. Prolaktiin annab rinnas olevatele piimanäärmerakkudele signaali, et nad tööle hakkaksid ja piima toodaksid. Kogu protsess võtab pisut aega ning prolaktiini tase sinu veres on kõrgeim alles pool tundi pärast seda, kui laps imema hakkas. Mõni laps on selleks ajaks juba imemise lõpetanud. See tähendab, et imetamine toodab piima valmis juba järgmiseks toidukorraks. Järelikult pole kasulik pidada pikki toitmisvahesid, sest siis jäävad nii prolaktiini üldine kogus, kui ka piima kogus väiksemaks.
Mida enam Sa imetad, seda rohkem prolaktiini tekib ja seda suurem on tekkiva emapiima kogus.

Prolaktiin tekib kõige kergemini just öösel, kui Sa oled rahulik ja magad. Seetõttu suurendavad öised toitmised rinnapiimakogust eriti hästi ja paljud naised tunnevad hommikuti täis rindu. Kuna enamus lapsi vajab öist toitmist, siis pane ka öösel laps rinnale nii tihti, kui ta Sind äratab. Kõige mugavam Sinu jaoks on võtta laps enese kõrvale, siis saad ise samal ajal tukkuda ja puhkad hommikuks paremini välja.

Oksütotsiin paneb piima voolama ja tekib vastuseks lapse imemisele ja rinnanibu ärritusele – stimulatsioonile. Oksütotsiin paneb kokku tõmbuma sinu kehas olevad silelihased, sealhulgas ka emakalihase ning vähendab verekaotust sünnituse järgselt. Seepärast võid kergesti tunda imetamise ajal alakõhus emaka kokkutõmbeid, mis tihti on ka valulikud. Rinnas paneb oksütotsiin kokku tõmbuma väikesed lihaskiud, mis paiknevad piimapõiekeste – alveoolide umber. Kokkutõmme surub piima alveoolidest välja piimateedesse ning piim hakkab voolama. Tänu sellisele oksütotsiinirefleksile on üldse võimalik, et piim väljub rinnast ja sinu laps saab imedes piima kätte.

Oksütotsiinirefleksist võivad märku anda ka järgmised tunnused:

  • piima tilkumine rindadest, kui ema mõtleb lapsele või kuuleb tema nuttu
  • piima tilkumine imetamise ajal teisest rinnast
  • pakitsuse või surve tunne rindades enne imetamise alustamist
  • piima voolamine või lausa pritsimine rinnast, kui laps laseb söömise ajal hetkeks rinnast lahti
  • esimestel nädalatel ka valulikud emaka kokkutõmbed alakõhus, millega võib kaasneda suurem vereeritus

Oksütotsiin tekib kohe esimeste minutite jooksul, kui laps otsib ja haarab rinda ning vahel isegi juba enne toitmist ainult lapse hääle kuulmisest või tema peale mõtlemisest. Samas võib refleks siiski kuni 5 minutit aega võtta, seda eriti esmassünnitajatel. See tähendab, et laps ei pruugi saada piima kätte kohe kui Sa ta rinnale paned. Ta võib vihaselt rinna lahti lasta ja nutta ning sulle võib tunduda, et piima pole. See pole aga tegelikult nii – piim ei pääse lihtsalt rinnast välja. Rahusta last, paku uuesti sama rinda, mõne minuti jooksul hakkab piim voolama ja Sa kuuled-näed, kuidas laps hakkab klõnksatustega neelama.

Kõigil ei esine kõiki tunnuseid. Sa võid märgata enda juures üht või mitut või ka mitte ühtegi tunnust, aga kui:

  • mõne minuti jooksul tekivad lapsel aeglased, sügavad imemisliigutused ja kuuldav neelamine, mis näitavad, et piim voolab talle suhu ja on mida neelata, siis võib olla kindel, et refleks töötab ja laps saab piima kätte.

Oksütotsiini tekkimist, eritumist võivad aeglustada suur mure ja ülemäärane stress. Neil puhkudel pead pisut rohkem vaeva nägema. Samuti saad ka ise oksütotsiini tekkimisele kaasa aidata, kui

  • lõdvestud (mugav asend, tass sooja jooki, meeldiv ümbrus, muusika vms.)
  • väldid imetades pinge- ja stressiolukordi
  • mõtled positiivselt oma lapsest ja tema imetamisest.