Kuidas oma teismelisega seksist rääkida?

http://www.estl.ee/55873

Autor: AmbroKas rääkida või mitte? 

Lapsevanemana olete tõenäoliselt endale või oma partnerile esitanud järgmise küsimuse: kas, kuidas ja millal rääkida lapsega seksist? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust, kuid rusikareegel on, et mida varem te oma lapsele eakohaseid seletusi jagate, seda tõenäolisemalt pöördub laps ka teismeliseikka jõudes oma seksialaste küsimustega j teie poole. Kui teie kodus valitseb avatud õhkkond, otsiv vaim ja lugupidamine üksteise suhtes ning kui teie lapsel on varasest lapsepõlvest alates turvaline keskkond küsimuste esitamiseks, siis võite kindel olla, et teie laps usaldab teid ka puberteedieas. Selleks et saavutada iseseisvus, on teismelisel vajalik mõningal määral vanematest ajutiselt eemalduda. See võib tähendada, et teie lapse jaoks muutuvad üha tähtsamaks sõbrad ja neilt saadav teave. Samal ajal on vanematepoolne mõistev hoiak, usaldus ja tunnustus lapse jaoks jätkuvalt vajalikud iseseisvumisel ja täiskasvanuks saamisel.

Millal rääkida? 

Lapsele võib seksuaalsusest rääkida mistahes vanuses, kui tal tekivad küsimused näiteks poiste-tüdrukute ja meeste-naiste vahelistest erinevustest, laste „tekkimisest” ja sündimisest, seksuaalsusega seotud sõnadest, televiisorist nähtu tähendusest jne. Ei ole vanuse alampiiri. Teie kui vanema roll seisneb lapse küsimustele toetavalt ja tundlikult reageerimises, mitte seksuaalteemaliste loengute pidamises. Laps on tavaliselt rahul, kui ta saab vanemalt märguande, et iga tema küsimus on lubatud ja väärtuslik ning vanem vastab hea meelega. Kui laps tajub, et tema küsimus ärritab või vihastab teid, tekitab teis kohmetust või teeb nalja, on tõenäoline, et laps tõlgendab oma huvi ja seksuaalteemasid kui “keelatuid” ning edaspidi pöördub teabe saamiseks mujale. Lapse küsimustele tuleb vastata lapsele eakohaseid sõnu ja mõisteid kasutades. Enamasti piisab lihtsast ja lühikesest seletusest. Kui laps jõuab oma arutlustes uue küsimuseni, , siis teab ta, et võib taas turvaliselt teie poole pöörduda.

Seksuaalsus kui tabuteema

Seksuaalsus on laste ja täiskasvanute vahelistes vestlustes tihti tabuteema. Paljud lapsevanemad pole ise ei kodus ega koolis seksuaalkasvatust saanud ja vanematele võib (põhjendamatult) tunduda, et kaasaegses, meedia poolt seksuaalsust üle ekspluateerivas maailmas on lapsed neist isegi targemad.

Enamik vanemaid leiab, et teismelisega on seksiteemalist juttu raske alustada. Olge valmis nägema oma last silmi pööritamas ja väitmas, et ta juba teab kõike, kuid pidage meeles, et kui te ise tunnete ennast oma lapsega seksist ja seksuaalsusest rääkides ebamugavalt, siis suure tõenäosusega tunneb teismeline ennast vestluse alguses veelgi ebamugavamalt.

Mõnikord võib rääkimisel takistuseks olla teie suhtumine seksuaalsusse. Arvestage, et teismeline ei pruugi asju teiega sarnaselt näha, kuid olge valmis oma seisukohti selgitama nii, et teiepoolse seksialase loengu asemel kujuneks usalduslik vestlus lapsega. Kui tunnete end ebakindlalt, lugege enne mõnda teemakohast raamatut, arutage oma partneri või hea sõbraga, kuidas te seksi suhtute. Kui tunnete, et teil on raskusi seksist mõtlemisel ja rääkimisel, või on teil seksiteemadega seoses mingeid seesmisi vastuolusid, siis ei pea te end halvasti tundma, kui te lapsega seksuaalsusest rääkimise asemel juhatate talle kirjandust, internetiallikaid või nõustamisasutusi, kuhu noor saaks oma küsimuste ja muredega pöörduda.

Sageli arvatakse, et seksist rääkida on liiga vara ja info võib teismelisi õhutada liiga varasele seksuaalelu alustamisele. Uuringute põhjal võib väita vastupidist: heatasemeline seksuaalteemaline teave ja tervistsäästvaid hoiakuid kujundav haridus võib seksuaalelu liiga varast alustamist edasi lükata, soodustab kondoomi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamist ja väldib nii rasedusi kui ka seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumist teismeliseeas.

Sageli usutakse, et seksuaalteemade vältimine väldib ka laste huvi seksi vastu. See on enesepettus, sest paljudel taolistel juhtudel saab laps oma seksiga seotud küsimustele vastused lihtsalt teistest allikatest (meedia, sõbrad), milline teave ei pruugi olla tõene ja jätab lapse üksi koos paljude vastuseta küsimuste ja kommertsiaalsete või pornograafiliste väärtushinnangutega.

Miks rääkimine võib olla kasulik? 

Uuringud näitavad, et sellel, kas ja kuidas vanemad oma lastega seksuaalsusest räägivad, on oluline mõju lapse ja noore hilisemale elule. Vanematel on mõju lapse seksuaalsele küpsemisele, ettekujutusele soorollidest ja seksuaalsusega seotud hoiakute kujunemisele. Need omakorda mõjutavad seda, kas noor riskib seksuaalsuhetes/-suhetega või mitte ning kas ta suudab luua tulevikus rahuldustpakkuvaid lähisuhteid. Vanemad kujundavad oma lapse enesehinnangu, mis on aluseks tervistsäästvatele otsustele seksuaalsuhetes. Vanemad loovad aluse sellega, kuidas nad ise käituvad ja räägivad seksuaalteemadest, nende ülesanne on lapsi kasvatada armastava hoolitsuse, teatavate piirangute ja isikliku eeskujuga.

Suguküpsuse saabumisest rääkimine

Vanemana saate olla ka seksuaalsusega seotud teabe edastajaks, seda eriti nooremas teismeliseeas, kus just murdeea muutustega seoses saavad vanemad nii poistele kui tüdrukutele olla teejuhiks. Eestis pole vestlused vanemate ja laste vahel seksuaalelu teemadel olnud kuigi populaarsed, kuid selles osas on 1990ndatel toimunud positiivsed muutused. Kui 1994. aastal teadis eesootavatest menstruatsioonidest vaid 58% tüdrukutest ja oma menstruatsioonide algamisest rääkis sellest (peamiselt emaga) 85% vastanutest, siis viis aastat hiljem, 1999. aastal oli enamik tüdrukutest (92%) eesootavatest menstruatsioonidest teadlik ja rääkisid oma menstruatsioonide algamisest ka emaga (91%). Poistega räägivad vanemad seksuaalsusest oluliselt vähem kui tüdrukutega, ja seda mitte ainult Eestis. Nii teadis 1995. aastal eesootavatest seemnepursetest vaid 52% poistest ning oma seemnepursetest rääkis vaid 17% poistest kellegagi (peamiselt sõbraga), ning viis aastat hiljem, 1999. aastal, oli eesootavatest muutustest teadlik küll juba rohkem noori (82% vastanud poistest), kuid oma seemnepursetest rääkis kellelegi endiselt vähe noormehi (11%), räägiti peamiselt sõbraga.* Seega võib oletada, et vanemad on rohkem hakanud murdeea muutustest rääkima oma tütardega, kuid mitte poegadega. Mõlemast soost noorte seksuaalteadmised on aja jooksul tunduvalt paranenud, ilmselt on mõju avaldanud seksuaalsusega seotud teabe parem kättesaadavus tänapäeval ja loodetavasti ka koolis tehtav seksuaalkasvatustöö.

Miks vanemad räägivad suguküpsuse saabumisest tütardega rohkem kui poegadega? 

Erinevad uurijad on püüdnud anda sellele erinevaid seletusi.

Paljudel vanematel on oma lastega seksist raske rääkida, seetõttu räägitakse vaid “hädavajalikel” teemadel. Kuivõrd menstruatsioonidega toimetulemiseks vajab tütarlaps abi ja teavet (kust osta sidemeid, milliseid valida, kus neid hoida, kus vahetada jne), siis on vanematel raske hoiduda sellel teemal rääkimisest. Poiste seemnepursete tekkimisel pole aga analoogilist abi vaja ja seetõttu on võimalik poistega seda teemat vältida.

Mõned uurijad on välja toonud ka seletuse, mille kohaselt omistatakse erinevates kultuurides poiste ja tüdrukute suguküpsuse saabumisele (murdeeale) erinevaid tähendusi. Nii näiteks seletatakse tüdrukule menstruatsioonide saabumist kui märki sellest, et tulevikus on ta võimeline lapsi saama, et ta on “nii nagu ema” või hakkab “naiseks saama”. Poiste suguküpsuse saabumist seletatakse aga tihti kui seksuaalsuse ilmingut, mida seostatakse vaid “seksi” ja “meheks saamisega”. Ometi on nii poiste kui tüdrukute suguküpsuse saabumine märk sellest, et mõlemad on jõudnud ikka, millega kaasneb lapsesaamisvõime ning et mõlemad on järjest enam valmis väljendama ja jagama suhetes ka oma seksuaalsust.

On arvatud, et poistega seksuaalteemadel rääkimist on vähem kodudes, kus laste kasvatamise eest vastutab peamiselt ema.
Nii poisid kui tüdrukud vajavad seoses seksuaalse arenguga vanematepoolset tuge, teavet ja juhtimist.

Seksuaalelu alustamisest ja rasestumisvastastest vahenditest rääkimine

Vanemana võite mures olla oma teismeliste laste seksuaalelu alguse pärast, sest kardate noorte soovimatut rasedust, haigestumist HIVi/seksuaalsel teel levivasse haigusesse või emotsionaalset haavatasaamist suhetes.

Samas on ka noortel seksuaalsed õigused, mille kohaselt neil on õigus otsustada oma seksuaalsuhete üle, ennast seksuaalselt väljendada, olla positiivse suhtumisega seksuaalsusesse, saada teavet seksuaalsusest, rasestumisvastastest meetoditest ja suguhaigustest, kaitsta ennast ja olla kaitstud soovimatu raseduse ja väärkohtlemise eest, õigus vastavale nõustamisele ja terviseteenustele.

Vanemad ja täiskasvanud ei saa noortel seksuaalelu alustamist takistada, kuid nad saavad positiivselt suunata nende väärtushinnanguid, varustada noori vajaliku teabega, et nad suudaksid vastutada oma otsuste eest ja oskaksid end kaitsta soovimatu raseduse ja seksuaalsel teel levivate haiguste eest.

Üritage selgitada, kui palju laps on seksiga kokku puutunud. On oluline, et tegu oleks tõesti vestluse ja mitte loenguga.
Näiteks te saate oma teismelistega arutleda selliste küsimuste üle:

• Kas enamus su klassikaaslastest räägib seksist? Kas mõned neist on vahekorras olnud?
• Mis oleks ilusat ja head seksiga alustamise juures?
• Millised võivad olla vahekorraga kaasnevad ohud?
• Kas sinu meelest on eeliseid sellel, kui seksiga alustatakse varem? Hiljem?
• Kas sa oled kunagi mõelnud selle peale, millal sa oled valmis kellegagi vahekorda astuma? Mis sinu meelest muudab inimese seksiks valmis?
• Mida peaks inimene teadma enne seksiga alustamist?
• Kas keegi sinu koolis on jäänud rasedaks?
• Kas sinu meelest magavad mõned teistega ainult sellepärast, et oma sõpradele muljet avaldada või teistega sammu pidada? Millised riskid sellise käitumisega kaasnevad?
• Kas sulle on kunagi survet avaldatud, et sa kellegagi vahekorda astuksid?
• Kuidas sellises olukorras selgelt oma seisukohta väljendada ja ennast kehtestada?
• Kust saada abi ja nõu rasestumisvastase vahendi valikul?
• Millised tunded võivad tekkida seksuaalsuhtes?
• Millised tunded võivad tekkida seksuaalpartnerist lahkuminekul?
• Kuidas oma partneriga rääkida kondoomist ja rasestumisvastastest vahenditest?

Teismelise arvamuste austamine ei tähenda seda, et te ise ei võiks oma vaateid temaga jagada. Kui te näiteks ei poolda seda, et teismelised seksuaalvahekorda astuvad, saate oma teismelisele ära seletada, miks te just niimoodi arvate. Teie lapsest on saamas täiskasvanu ja ta tahab ise oma otsuseid teha, seetõttu ei aktsepteeri ta tõenäoliselt vastust „sest mina ütlen nii.“ Seega võib teie jutuajamine osutuda edukamaks, kui te selle asemel et oma teismelisele öelda, mida ta tegema peaks, proovite teada anda , et usaldate teda ja austate tema valikuid.

Ärge üritage kõiki seksuaalsusega seotud teemasid ühte jutuajamisse mahutada. Võib-olla tuleb teil mõlemal ka mitme järgmise jutuajamise jooksul ebamugavustundega võidelda, kuid kõige olulisem on hoopis see, et teie laps teab, et olete tema jaoks ka edaspidi olemas. Kui teie teismeline vanemaks saab, saate temaga juba palju keerulisematel teemadel rääkida. Samuti võite paluda mõnel usaldusväärsel sugulasel või sõbral oma lapsega sel teemal rääkida või soovitada talle kohti, kust ta saaks ise lisainformatsiooni otsida.

Olge valmis ka selleks, et te laps kehitab seksijutu peale õlgu ja pööritab silmi ning vaatamata teie parimatele kavatsustele lihtsalt keeldub sel teemal rääkimast.

Tähtis on, et annate oma teismelisele teada, et usaldate teda ja olete tema jaoks olemas ka siis, kui tekivad ükskõik kui suured mured ja probleemid, millega ta võib alati koju pöörduda. Teie usaldus võib kasvatada teismelise vastutustunnet.

*Papp K, Part K, Tõrik S. KISS-noorsoouuring 1999.eesti Pereplaneerimise Liit, 1999.

Tekstis on kasutatud www.teenhelp.com materjale