Kui piima ei jätku

Kas laps saab kõhu täis ?
On mul ikka piisavalt piima ?
Kas ta kasvab hästi ?

… on vist tuttavad küsimused pea igale emale beebi esimestel elukuudel.Tõsiasi on ka see, et 98-99% meie emadest lahkuvad küll sünnitusmajast imetades, kuid 1-2 kuu pärast on see protsent juba palju langenud ning kuuendal elukuul saab rinnapiima veel vaid umbes 40% beebidest. Ometi soovitavad laste tervise eest seisvad organisatsioonid (WHO, UNICEF), et iga laps võiks emapiima saada vähemalt esimese eluaasta lõpuni ja soovitavalt kauemgi.

Mida siis ikkagi ette võtta, kui oled kodus üksi oma kõhkluste ja muredega ?

Kõigepealt oleks hea teada, miks ja kuidas rinnapiim üldse tekib. Piima teket ja eritumist reguleerivad kaks hormooni: prolaktiin ja oksütotsiin. Kui paned lapse rinnale ja ta hakkab imema, siis imemisel tekkiv rinnanibu ärritus ongi selleks signaaliks, mis ütleb, et piima on tarvis ning hormoonide eritumine algab. Juba see, et sul on laps ja sa teda toidad, on piisav ja peamine põhjus piima tekkeks. Kohe pärast sünnitust umbes 1,5 kuu jooksul toetavad rinnapiima teket ka sünnitamine ise ja seljataha jäänud raseduse kandmine. Emasid, kes ei saa või ei suuda imetada, on tegelikult väga vähe – põhiliselt naised, kes mõnd rasket haigust põevad (n.AIDS, lahtine tuberkuloos, vähk) või on kaotanud rinnanäärmed trauma tõttu.

Miks siis ikkagi nii paljud ebaõnnestuvad ?

Väga tihti emale lihtsalt tundub, et piima on vähe. Esialgu, kui imetus käivitub, on rinnad valulikud, turses ja kõvad – mõnel rohkem, mõnel vähem. Edaspidi nad pehmenevad ja kuskil 1-2 kuud pärast sünnitust tekib paljudel tunne, et rinnad on tühjad ja lõdvad – piima pole. Tegelikult on keha selleks ajaks õppinud end nii hästi reguleerima, et suurem piimakogus tekib just siis, kui paned lapse rinnale imema.

Pealegi saab laps ise vajalikku piimakogust reguleerida – kui tahab rohkem, siis imeb lihtsalt kauem – mis tähendab, et algusest peale ei tohi piirata imemiseks kuluvat aega. Sageli tõlgendavad emad lapse sellist käitumist valesti: …ta tahab kogu aeg süüa, …mul on vist piima vähe, …vaja anda juurde. Tegelikult suurendab laps ise sagedasema ja pikema imemisega piimakogust – on ju siis ka rinnanibu ärritust rohkem, seega piima tekkeks vajalikke hormoone rohkem, järelikult ka mõne aja pärast piima rohkem. Kui hakata lapsele osa toidust lutipudelist andma, siis sellest küll piimakogus ei suurene, pigem vastupidi. On lausa teada, et paralleelselt rinnast ja lutipudelist toita pole võimalik – hiljemalt 3 kuu pärast on laps otsustanud lutipudeli kasuks ja emapiim on tõepoolest lõppenud, aga väga tihti toimub see palju rutem – lausa mõne nädalaga. Seega tuleks rinnalapse puhul lutipudelit vältida ning vajadusel anda toitu otse lusikast või lausa tassist – ka väga väike laps imeb väga ilusasti üle tassi serva, kui vedelikunivoo kallutada servaga tasa. Esimestel elukuudel võib imetuse õnnestumist mõjutada ka rõngasluti kasutamine – tühja luti imemisest, teadagi, ei teki mingit rinnanibu ärritust, hormoonid ema kehas ei eritu ning lapsele vajalikku piimakogust ei pruugigi välja kujuneda. Samuti kasutab laps igasuguste luttide imemisel hoopis teistsugust imemisvõtet ning kipub siis seda rakendama ka ema rinnal – tulemuseks on katkised rinnanibud ja/või see, et laps ei saagi rinnast piima hästi kätte.

Kõige sagedasemaks piima vähesuse põhjuseks on režiimi pidamine – emad ei söanda lapsi toita tõesti iga kord, kui lapsed seda sooviksid (aga just lapsed ise reguleerivad piima kogust kõige paremini) ning kipuvad ise endale tekitama mingeid kellaaegade ja kordade arvuga seotud reegleid. Tõsiasi on see, et lapsed on tohutult erinevad (nagu ka täiskasvanud) ja sama erinevad on ka nende söömisharjumused ning käitumine. Igal juhul peaks rinnalaps sööma ööpäevas vähemalt 8-10 korda, kuigi suur osa neist teeb seda esimestel kuudel tunduvalt sagedamini. See ei tähenda, et lapsel üldse mingit režiimi poleks – lihtsalt ta teeb selle omale ise vastavalt oma vajadustele ja ka muudab seda kasvades ise vastavalt vajaduste muutumisele. Tänased emad puutuvad pea kõik kokku ka eneseusalduse kriisidega – aga mis siis, kui just minul ei jätku… nüüd küll on otsas – rinnad tunduvad täna nii pehmed…. mul on ju nii suur laps, ta kindlasti ei saa kõhtu täis… ta nutab nii palju, see on ilmselt näljast… minu emal ka ei jätkunud, miks siis minul peaks jätkuma… jne. jne. jne. Sellistel hetkedel on hea, kui saate kellegagi rääkida, kes oskab rahustada, nõu anda, toetada – kui abikaasa on kursis imetuse põhimõtetega, võib ta olla suureks toeks. Tihti on parimaks abimeheks sõbranna, kel omal väikesed lapsed ja värske positiivne kogemus.

Vahel saab laps tõepoolest liiga vähe rinnapiima. Põhjused võivad olla väga erinevad, kuid soovitused emale on ikka samad:

1. Püüa toita sagedamini ja nii pikalt, kui laps soovib. Väga unist ja pidevalt magavat last võib olla vaja äratada umbes iga 2-3 tunni järel.
2. Paku iga kord ka teist rinda (laps ise otsustab, kas vajab või mitte).
3. Väldi lutipudelit (sõltumata lapse vanusest) ja rõngaslutti.
4. Hoia tuju üleval. Just sina oled oma lapsele parim ema ja sinu piim on sinu lapsele parim toit!
5. Võid alustada lisatoiduga (puu- ja juurvilja püreed jms.) veidi varem s.o. 4-5 kuuselt. Tavaliselt ei vaja rinnapiimalapsed muud toitu enne 6 kuuseks saamist.Anna alati rinda enne ja seejärel lisatoitu.
6. Toida last ka öösiti – kui ta vähegi küsib – enamus lapsi vajab seda esimesel eluaastal. Öised söötmised lisavad eriti hästi rinnapiima kogust, kuna ema on siis unine ja rahulik ning ei muretse nii väga.

KASVAMINE
Parimaks näitajaks, kas laps saab piisavalt piima, on lapse kasv ja areng. Seejuures kasvavad lapsed tihti perioodiliselt – mõne aja jooksul rohkem, siis jälle mõne aja jooksul vähem, mõne aja jooksul rohkem pikkusesse, siis jälle “laiusesse”. Kunstlikul toidul olevad lapsed on sagedamini ülekaalus ning see probleem kipub jääma aastateks. Rinnapiimatoidul olevad lapsed võivad küll esimestel kuudel võtta kaalus hästi kiirelt juurde – sagedasti 1,5 – 2 kg kuus – kuid esimese eluaasta lõpuks kasv aeglustub ning aastased lapsed on kõik enam-vähem ühes kaalus 10 -12 kg, sõltuvalt muidugi ka sellest, kui suurt kasvu on vanemad. Aastase lapse pikkus sõltub samuti vanemate pikkusest ja on tavaliselt 75-80 cm.

2-aastase lapse pikkus korrutatud kahega annab laias laastus tema oodatava pikkuse täiskavanuna, kuigi aktseleratsioon on selle skeemi usaldusväärsust viimasel ajal vähendanud – lapsed kasvavad nimelt tänapäeval veidi kiiremini. Laps kasvab ja areneb hästi, kui ta on terve ja saab eakohast toitu. On ainult üks toit, mis vastab mõlemale nõudele – sisaldab kõike lapse kasvamiseks vajalikku ning hoiab lapse ka tervemana – see on rinnapiim. Ainult rinnapiimast saab laps söönuks umbes 6 esimest elukuud. Sel ajal ei vaja ta muud toitu ega jooki. Alates 6.-7. elukuust (aga üksikud lapsed ka alates 4.-5. elukuust) vajavad nad juurde lisatoitu: puu- ja juurviljapüreesid, mahlasid, veidi hiljem putrusid, puljongit, liha, kohupiima jms. Rõõsa piima tooteid oleks, üsna laialt levinud lehmapiima allergiat arvestades, mõtekas vältida esimese eluaasta lõpuni. Teisel eluaastal sööb laps juba kõiki tavalisi enamlevinud toiduaineid lapsesõbralikult valmistatuina. Rinnapiim teisel eluaastal, lisaks tavalisele toidule, katab puudujääva osa lapse vitamiinide- ja energiavajadusest ning annab parima võimaliku kaitse haiguste vastu. Lisaks nähtavale, mõõdetavale kasvamisele laps ka areneb tohutult ja jällegi on just rinnapiimas selleks spetsiaalsed kasvufaktorid ja ideaalne koostis.

Kasvamine on loomulikult väga individuaalne, kuid vähemalt 500g kuus kuni 6. elukuuni peaks üks laps juurde võtma küll ja nagu juba öeldud, võtavadki nad enamasti rohkem. Sellest numbrist võib veidi alla tingida esimesel elukuul, kui laps pärast sündimist mingil põhjusel alguses palju kaalust maha võttis , mida juhtub tihti enne õiget aega sündinud lastega. Natuke võtavad alla kõik lapsed ning teatud piirini – kuni 10% kehakaalust – on see täiesti normaalne. Esimesel elukuul võib kasvu mõjutada ka imetuse ja rinnapiima tekkimise väljakujunemine, mis lihtsalt mõnel emal-lapsel võtab kauem aega, kui teistel. Ka edaspidi võib ette tulla perioode, kus laps ei kasva n.n. normi täis – näiteks haiguste ajal. Seetõttu tuleb kaalu ja kasvu jälgida alati pikema aja jooksul.

Laps saab piisavalt rinnapiima, kui :

1. …ta saab rinda iga kord, kui soovib.
2. …ta võtab kuus vähemalt 500 g juurde.
3. …ta pissib vähemalt 6 korda ööpäevas.

 

Vaata ka:

EMAPIIMATARKUS

Imetamine KKK