Isa lõhn

http://www.minimal.ee/isa&beebi/Isa&beebi2013.pdf

Kui inimlaps sünnib, on ta valmis meelde jätma ja salvestama ema lõhnade kompleksse omapära; ema hääle, selle sagedused ja võnked. Seepärast on lapse kaasasündinud oskuste ja mehhanismide aktiveerimiseks vaja lähedust.

Vastsündinud laps antakse emale näo juurde. Ema kulmude kohal laubal on ühe kindla lõhnaga higi, meelekohtadel hoopis teine, põsesarnadel ja lõual kolmas-neljas, huultel aga hoopis erinev lõhn. Vastsündinu eristab neid kõiki. Ta salvestab kogu lõhnabuketi mällu – see on ülitähtis. Ka ema soov last suudelda on instinktiivne: siis tekib lapsel kindel kujund ema lõhnade kombinatsioonist.

Aga kui sünnitusel osaleb ka isa? Isa näol ei ole mitmesuguste näärmete toodetud lõhnad nii ilmekalt erinevad, aga need on samuti unikaalsed. Väike vastsündinud inimolend on valmis ka isa lõhnad meelde jätma. Kui isa sünnitusel aitab ja muretseb, adrenaliin on “laes” ja ta higistab, on ta lapse jaoks sama ilmekas ja samal tasandil kui ema.

Seega võib öelda, et laps, keda sünnijärgselt hoiavad nii ema kui ka isa, salvestab mällu mõlema vanema unikaalsed ja kordumatud lõhnabuketid.

Miks on see oluline? Kui tulevikus on lapsel mure ja isa võtab pisikese sülle, rahuneb laps isegi suure mure korral otsekohe. Ta ei karju enam ahastusest, vaid sellepärast,et tal on kindel vajadus. Tal on nüüd hea ja kindel tunne: „Oh, nüüd ma olen ÕIGE tegelasega koos. Vaat nüüd peab ta aru saama, mida ma vajan!” Olgu siis häda gaasides, märgades mähkmetes või näljatundes, igal juhul hakkab laps seda teavitama hoopis teise häälega. Ta ei ole enam ahastuses ja üksi.

See on isa suurepärane ja parim roll.