Imiku massaaž

Vastsündinud imik on abitu väike olend, keda isegi oma ema ega isa julge alguses õieti katsudagi. Omavaheline kohanemine võtab aega paar nädalat kuni mõni kuu olenemata sellest, kas on esimene või mitmes laps. See periood möödub kergemini, kui vanemad tegelevad oma pisikestega juba esimestest päevadest peale julgemalt. Ainult mähkme vahetamisest ja naba puhastamisest ei piisa. Tõeline vastastikune lähedus ja usaldus tekib ainult läbi puudutuste ja kehalise kontakti. Kohe peale sündi, kui beebi pannakse ema kõhu peale võib teda kergelt sõrmedega silitada kõikjalt, kust aga tahtmist on. See rahustab nii last kui iseennast ja esialgne kohmetus ongi möödas. Silitamine, s. t. naha pinna kerge puudutamine, nii et naha volti ei teki, ongi masseerimise alus-ja põhivõtteks.

Jõudsimegi sõna MASSAAŽ juurde. Paljud arvavad, et massaaži teevad ainult professionaalsed massöörid vastavates kabinettides arsti ettekirjutusel. Tegelikult on iga ema võimeline ise oma last masseerima, kui ta vaid tahab. Vaja on ainult pealehakkamist. Siinkohal proovimegi anda mõned juhised.

MIKS MASSEERITAKSE? Tavaliselt pingetest vabanemiseks, harvem lihaspinge tõstmiseks. Vastsündinul võib ilmneda nn. ” kookoni asend” , kus ta hoiab käsi risti rinnal ja jalgu koos kõhu all nii, nagu üsaski olles. Masseerides aitame tal sellest vabaneda. Suuremate lihastoonuste, keha ja kaela kõveruste, komppöidade jm. tõsisemate vigadega tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Kuid siingi on kõige parem kui masseerimisega alustaks lapsevanem kohe. Pole vaja karta, et oskamatusest midagi valesti teete. Alguses tundub beebi nii väike ja nõrk, te ei julgegi teda nii kõvasti puudutada, et võiks viga teha. Lihtsad silitused aitavad teil lapsega teineteist paremini tundma õppida, annavad omale julgust ja kindlust juurde ning lisaks sellele parandavad ja kiirendavad vere ringlust, mis omakorda parandab ainevahetust, mis jälle omakorda mõjub hästi lapse seedimisele, lihastoonusele , aju arengule jne. Lõpptulemusena olete nii ise kui ka laps rahulolevad, heatujulised ja naudite üksteise seltskonda. Kui imikuga sünnist saati aktiivselt tegeleda(massaaþ, võimlemine, ujutamine), siis võite kindlad olla, et 2-3 kuuselt ei leia ortopeed ega närviarst teie lapsel ühtegi vajakajäämist.

MILLAL MASSEERITAKSE? Kõige tähtsamaks on lapse hea tuju. Olenevalt isiksusest on mõnel hea olla hommikuti peale ärkamist, mõnel päeval kahe magamise vahepeal. Enamus beebisid nutavad rohkem õhtuti. Ka sel juhul võiks proovida võtta ta hoopis paljaks ja masseerida. Tavaliselt nad rahunevad ja pärast saab isegi vanni teha. Koduses miljöös saate oma lapsega kehaliselt tegeleda ükskõik mis ajal. Jälgida tuleks ainult seda, et ta kõht ei oleks vahetult enne väga täis söödud. Päris tühja kõhuga pole ka head tuju loota.

KUIDAS MASSEERIDA? Vastsündinu masseerimisvõteteks on silitamine, silumine, hõõrumine, väristamine ja patsutamine. Pigistusvõtted tulevad hiljem. Igat võtet tehakse 2-3 korda.

  • Silitatakse kergelt naha pinda kas käelaba, käeselja või sõrme otstega. Silitamisega alustatakse ja lõpetatakse massaaž. Ning iga tugevama võtte vahepeale tehakse silitamist. Päris alguses koosnebki massaaž terve keha läbi silitamisest. Käe liikumisesuunad pole olulised.
  • Silumine on tugevam võte, mis haarab ka naha alused sügavamad kihid. Silumine sarnaneb silitamisega, kuid on aeglasem ja sõrmede ees liigub väike nahavolt. Käe liikumise suund on südame poole. Naha pinna roosakaks muutudes piisab silumisest.
  • Hõõrumisel (ka rullimine) surutakse nahaalused kihid vastu luud ja liigutatakse neid nii, et sõrmed naha pinnal ei liigu (liigeste, puusaluu ja terve jäseme masseerimisel).
  • Väristamist ja patsutamist kasutatakse lihaste lõdvestamiseks seljal, tuharatel, kätel ja jalgadel.

Punktmassaažil on oluline koht imiku massaažis. Vastavat punkti mõjutatakse kas lõdvestavalt-sõrm kruvitakse punkti aeglaselt sisse ja tõstetakse üles (rinna-ja reielihase puhul) või ergastavalt-punktile vajutatakse rütmiliselt (näiteks ümber naba).

Massaaži hulka kuuluvad ka igasorti liigutused käte, jalgade ja jalalabadega; keretõsted puusadest; kiikumised jne.

ALUSTAMINE. Mugav on masseerida põrandal mõne teki peal. Istudes harkistes laps enda ees. Nii on imikul parajalt ruumi, ta ei kuku kusagile, pind ei ole liiga pehme ja endal on selg sirge ega väsi. Kontakti saavutamiseks silitada sõrmedega üle lapse otsaesise, kulmude, mõlemalt poolt nina, suu, lõua, õlgade, kõhu ja puusade kuni varbaotsteni välja. Edasi võib minna nii käte kui jalgade juurde.

KÄTE silitamisel ja silumisel pannakse üks oma sõrmedest lapsele pihku, teise käe pöidla ja nimetissõrme vahel saab terve jäseme randmest kuni õlani korraga läbi silitada. Imiku käsi on pinges umbes 2-3 kuuni. Väristades ja raputades sirutub käsi ka küünarnukist. apse õlavars võetakse oma kahe peopesa vahele ja rullitakse aeglaselt ülespoole kuni sõrmeotsteni. Rinnanibust umbes 1cm kõrgusel asub õlavöödet lõdvestav punkt. See on abiks ka siis, kui on raskusi särkide selga panemisega. Alustades randmest kerget mudimist või hõõrumist laseb imik oma sõrmed avali. Siis saab peopesa seestpoolt patsutada ja igat sõrme eraldi masseerida. Sama tähtis on ka käelaba pealtpoolt siluda ja mudida. Rinnakut hõõrutakse kergelt sõrmeotstega altpoolt ülespoole.

Liigutused:

  1. Oma sõrmed on lapse pihkudes, üks käsi jääb rinnale, teine sirutatakse kõrvale. Vahetus.
  2. Mõlemad käed sirgelt kõrvale ja risti rinnale. Nn. ” kalli-kalli” . Peopesad ulatuvad kaenla alla.
  3. Üks käsi sirgelt otse üles ja teine alla. Vahetus.
  4. “Poksimine” kätega rinnalt otse ette. Mitte kiirustada. Käsi peab küünarnukist sirutuma.

KÕHU masseerimine tugevdab kõhulihaseid, leevendab gaasivalusid, aitab nabasonga puhul. Silitatakse ja silutakse ringselt kellaosuti suunas (seedetrakt kulgeb sedasi) ümber naba; kahe peopesaga mõlemalt poolt külgedelt naba juurde kokku; sõrmede ja pöialdega rinna ja kubeme poolt keskmesse. Tugevamat silumist alustatakse lapse vasakult kõhu poolelt ülevalt alla, nn. I-täht; paremalt rinna alt vasakule ja sealt otse alla, nn. L-täht (tagurpidi); alt paremalt üles rinnakorvini, sealt vasakule ja alla, nn. U-täht (tagurpidi). I, L ja U’d tehakse 2-3 korda. Kubeme liini ei masseerita. Kui naba on puhas ja kuiv, siis silutakse sõrmeotsaga ümber nabarõnga ja vajutatakse rütmiliselt sellele. Sõrm pannakse otse naba peale ja keeratakse kohapeal nii , et nahavolt keerdub ümber sõrme. Naba massaaž on eriti oluline nabasonga ravis ja ennetamisel. Punnis naba ei ole alati song (iseloomulik on peale vajutades mulksumine), kuid imikueas on massaažiga võimalik igasugune naba ilusaks saada.

JALGADE JA PUUSADE massaaž on väga oluline kohe algusest peale, sest kahjuks esineb viimasel ajal sageli puusaliigese väärarenguid. Kuna me puusa sisse ei näe ja ortopeedi juurde ei saadeta enne kahte kuud, siis on profülaktiline massaaž täiesti omal kohal. Vastsündinu jalad on alguses pinges ja risti nagu käedki. Meie eesmärk on nad saada põlvest sirutuvaks ja puusast painduvaks. Tänu liikuvusele paraneb vereringe ja ainevahetus, mis omakorda aitavad kaasa puusaliigese arenemisele. Beebi jalad on sündides väga peenikesed, seetõttu saab silitamiseks ja silumiseks kasutada sama pöidla ja nimetissõrme ning rullimise võtet, mida kätegi puhul. Lapse kosudes silitatakse ühe käe peopesa ja sõrmedega jala ees-, välis-ja tagakülge. Masseerida võib korraga tervet jalga pöiast puusadeni või reit ja säärt eraldi, seda kas lapse selili või kõhuli olles. Lõdvestamiseks kasutatakse palju väristamist ja raputamist, hoides seejuures põlvedest (kõhuli olles hüppeliigesest). Punkti koht on reie välimises ülemises kolmandikus pähiku kohal.

Jalavõlvi seisukohalt on oluline silitada pöida nii alt kui ka pealt. Siludes on näha kuidas lapse varbad tõmbuvad kõverasse või sirutuvad olenevalt sellest, mis suunas talda ja pöia pealset ärritada. Näiteks lükates sõrmega kannalt varvaste poole, varbad sirutuvad; varvaste alt siludes nad kõverduvad, pöia pealt siludes varbad sirutuvad jne. Tahtmise korral joonistage talla alla kõik numbrid või terve tähestik. Kergeks ärritamiseks võib kasutada ka pehmet harjakest. Alati peale masseerimist tuleb jalatalda patsutada käelabaga või kergelt vastu tekki. Gaasivalude leevendamiseks võib tugevamalt vajutada talla välisküljele kannast väikse varbani.

Liigutused:

  1. Hoides põlvedest surutakse üks jalg sirgelt alla, teine kõverdatakse kõhu suunas. Vahetus.
  2. Hoie põlvedest, üks jalg sirgelt all. Jalaringid puusadest üles, kõrvale ja alla. Vastupidi.
  3. Hoie põlvedest. Patsutada põlvi kokku ja vajutada ettevaatlikult kõrvale maha. Eesmärk on nad päris maha saada.
  4. Hoie põlvedest. Jalataldade patsutamine vastu maad ja mööda tekki kaapsamine.
  5. Lapse sirged jalad on tõstetud puusadest 90 kraadi. Hoie põlvedest. Koos jalgade kallutamine vasakule ja paremale, üles ja alla.
  6. Ühe käega jala hoie säärest, teise käega kannast. Jalalaba liigutamine ette-taha, kõrvale ja ringitamine.
  7. Jalataldade omavahel vastamisi patsutamine. Keerata kokku kord kannad, kord suured varbad.

SELJAMASSAAŽI võib ette võtta eraldi, sest kõhuli olemine on beebile vaevanõudev. Olemist kergendab, kui panna oma ühe käe rusikas selja tagant õla alt talle lõua alla toeks. Teise käega silitatakse vastas seljapoolt üles-alla ja külgedelt lülisamba suunas. Silumist, kui tugevamat võtet, tuleks teha suunaga tuharatest kaela suunas. Lükates tugevamalt sõrmedega kahelt poolt mööda lülisammast ristluust kaelani, lapse selg sirutub, mis tugevdab ta kaela-ja seljalihaseid. Jälgida, et laps ei vajuks ühe külje peale viltu. See võib näidata ühe keha poole lihaspinget. Käed sättida õlgadest veidi ettepoole sama laiuselt. Oma käsi panna kõveruse poole toeks ja teise käega masseerida vastaspoolt tugevamalt. Pinges poolt ainult silitatakse ja lõdvestatakse. Kõhuli olles tuleb kergelt läbi mudida ka õlavööde, kael ja käed. Vajutades ergastavalt rinnalihasel olevatesse punktidesse, tõstab imik pead kõrgemale.

  • Tuharaid võib mudida julgemalt. Kasutatakse silitamist, silumist, patsutamist tuharatel ja hõõrumist mööda puusakaart.
  • Jalgu saab kõhuli olles masseerida samuti kui selili olles.

Liigutused:

  1. Oma sõrm lapsel pihus, käe sirutamine ette ja kõverdamine õla juures.
  2. Ühe käega hoie lapse rinna alt, teise käega tuharate pealt. Keretõsted puusadest.
  3. Käega hoie puusast, teisega põlvest. Kõvera jala viimine mööda tasapinda kõrvale ja tagasi.
  4. Lapse säär on põlvest kõverdatud. Hoides reiest ja pöiast, kallutatakse säärt vasakule ja paremale.
Eelnev jutt võib tunduda esialgu pikk ja keeruline. Tähtis on alustada võimalikult kohe millegagi neist asjadest. Esimeste kuude kehaline tegevus paneb aluse lapse võimekusele ja tervisele kogu eluks. Esialgu silitate oma kauaoodatut 5 minutit, mõne aja möödudes masseerite teda juba 20 minutit (rohkem pole vajagi). Õpite ise ja areneb laps!