Imetamise müüdid

Imetamise kohta liigub ringi palju vastuolulist infot. Mis siis lõppude-lõpuks tõele vastab ja mis mitte?

Müüte imetamise kohta on väga palju :
1. Minu emal ei olnud piima – ka mul ei ole piima.

Piima tootlikkus ei sõltu geenidest.
Piima tootlikkus sõltub otseselt piima nõudlusest – kui laps on rinnal, tekib ka piim.
On väga vähe naisi (2 protsenti), kellel on vähem piima või ei ole seda üldse.
Meie põlvkonna paljudel emadel lõppes piim otsa, sest neil ei olnud võimalust peale sünnitust oma beebiga koos olla. Lisaks, hoiti sel ajal kinni reziimist – last ei tohtinud toita tihedamini kui iga kolme tunni tagant.
Ka lisatoidu andmisega alustati olulisemalt varem – teisel elukuul.

2. Minu rinnapiima värvus tundub sinakas ja läbipaistev – järelikult on lahja.

Rinnapiim, eriti veel eelpiim, mis kõige kergemini rinnast välja tuleb ja mida emad ise märkavad, ei ole selline, nagu lehmapiim – valget värvi, rammus ja koorene.
Eelpiim, mis tuleb kõige kergemini rinnast välja ja mida nimetatakse ka janukustutajaks ehk eelroaks, ongi selline vesine, vahest sinaka varjundiga. Aga see ei näita, et piim oleks kuidagi viisi lahja.
Rinnapiim koosneb eelpiimast mis on kõige lahjem. Järgmisena tuleb põhipiim ja peale seda järelpiim, mis on kolm korda rasvasem.
Selle pärast tuleks lasta lapsel nii kaua, kui ta tahab ühe rinna otsas imeda ja ei ole hea imetamisel rindasid liiga tihti vahetada. Sel juhul laps ei pruugi järelpiimani jõuda.

3. Peale imetamist tuleb ülejäänud piim rinnast välja pumbata.

Seda piima, mis jääb rinda, ei ole kindlasti vaja välja lüpsta. Organism tekitab selle peale sama koguse piima juurde ja sellisel juhul sa muudkui suurendad piima kogust rinnas.
Et keha õpiks tootma nii palju, kui lapsel vaja on, oleks hea, kui seda piima kogust reguleeribki ainult laps. Ja tõesti – äärmisel vajadusel (kui on piimapais või piimajuha ummistus), võib probleemide vältimiseks veidi piima välja lüpsta.
Alguses organism ei tea, kui palju piima täpselt vaja on ja toodab igaks juhuks rohkem.
Ta ei tea veel, millise isuga ja mitu last sündinud on – iga naine on võimeline toitma ka kolmikuid.

4. Mu rinnad tunduvad pehmemad kui enne – mul hakkab vist piim otsa saama.
See, kui rinnad tavaliselt umbes 6-8 nädalat peale sünnitust pehmemaks tagasi lähevad, ei tähenda, et piim otsa saab. Rinnad on lihtsalt õiget piima kogust tootma hakanud.

5. Imetamise edukus oleneb rindade suurusest ja nibude kujust.
Vale on väita, et väikestest rindadest või sissetõmbunud nibudega pole võimalik imetada. Kõik rinnad on head imetamiseks.
Rinnanibu on ainult orientiiriks lapsele, kust piim välja tuleb – tegelikult haarab laps terve nibuvälja suhu – nibust tuleb ainult piima.
Lamedate rinnanibudega võib olla algus natuke raskem ja ema vajab rohkem toetust ja õpetamist. Aga kindlasti ei ole see midagi võimatut!
Kuna beebi on algaja ja ema on tavaliselt algaja esimesel imetamisel, siis oleks kindlasti hea nõu küsida. Nõustaja saab siis juba täpsemalt aidata ja näidata nippe, mis võivad imetamist kergendada.

Perekooli kodulehel on palju informatsiooni imetamise kohta ja ka Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu imetamisnõustajate poole tasub murede korral kindlasti pöörduda.

6.Kui ema jääb haigeks, tuleb imetamine lõpetada.

Kui ema jääb haigeks, peaks kindlasti edasi imetama. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. On väga vähesed haigused, kus ema ei või imetada (näiteks, kui ema saab vähi- või HI-viiruse ravi). Imetavatel emadel, kellel on vaja kasutada ravimeid, tuleks alati oma perearsti informeerida.

7. Beebile tuleb lisaks rinnapiimale ka vett pakkuda.

Tegelikult on rinnapiim ise väga suure veesisaldusega – üle 80 protsendi.
Kui laps tunneb janu, seda eriti tihti näiteks palaval suvel, tahab ta rinnale.
Janu puhul võtavadki nad ainult eelpiima.
Beebile ei tasuks vett lisaks anda, sest see täidab magu ja võib vähendada huvi rinna vastu.

8.Kuni ma imetan, olen kaitstud raseduse eest.

Imetamine küll pärsib ovulatsiooni, aga sa oled kaitstud ainult esimesed kuus kuud, kui sul ei ole menstruatsiooni, kui sa imetad vastavalt lapse vajadusele ( mitte harvemini kui iga kahe tunni tagant) ja laps ei saa mingit muud lisa sööki- jooki.
Kindluse mõttes tasuks see kõik juba varakult läbi mõelda ja arstiga arutada.
Kui veel järgmist last ei plaani, tasuks siiski ka rasestumisvastaseid vahendeid kasutada.

 

Artikleid samal teemal