Igapäevased rahaasjad- planeerimine ja eesmärkide seadmine

Artikkel pärineb: minuraha.ee

http://minuraha.ee/planeerimine/

nöörilRahaasju tuleb planeerida ja eesmärke seada läbimõeldult, õigel ajal õigeid valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks.

Mis juhtub, kui ei planeeri? See võib sinu jaoks tähendada nii valearvestusi kui ka ootamatuid olukordi. Näiteks võib juhtuda, et sul läheb katki mõni kodumasin, mida oleks kohe vaja kas parandada või hoopis uus osta, aga kui sul ootamatustega toimetulekuks varuraha pole, mida siis teha? Kas pead ilma kodumasinata läbi ajama või kõrge intressiga tarbimislaenu võtma?

Järelikult on kasulik oma rahaasju ette planeerida – nii kuu-paari lõikes kui ka pikemalt, aasta ja isegi aastakümnete kaugusele ette vaadates. Kui sa oled täna 25–40 aastane, tundub näiteks pension valgusaastate kaugusel olevat, aga paraku ei ole 2045 aasta paiku pensionile jääjatel suurt pensioni loota. Seega tuleb juba aastakümneid varem mõelda, kuidas oma pensionipõlve rahaliselt kindlustada. Või kui su lapsed on veel väikesed, mõtle sellele, mis juhtub siis, kui nad 10-15 aasta pärast kodust lahkuvad – on sul neile stardikapitali kaasa anda näiteks ülikoolis õppimiseks või oma kodu soetamiseks?

Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest. Kui kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetulekute suurendamiseks lahendusi leida.

Rahaasjad kahe sammuga kontrolli alla

Esimene samm: analüüsi oma praegust majanduslikku olukorda.

  • Kas sul on sääste? Kui jah, siis kui palju?
  • Kui kaua saaksid nende säästudega elada, kui su põhisissetulek ühel päeval tublisti väheneb või kaob?
  • Kui sääste pole, kuidas plaanid üle elada suuremad või väiksemad ootamatused, näiteks kodumasina katkimineku, haigestumise, töökaotuse jne?
  • Kas sul on ootamatuteks olukordadeks või tuleviku tarbeks muid varasid – aktsiaid, kinnisvara, väärisesemeid?
  • Kas ja kuidas sa saaksid oma sissetulekut kasvatada?

Teine samm: koosta endale või oma perele finantsplaan: eesmärgid ja eelarve. Eesmärgid võivad olla nii aastaga saavutatavad lühiajalised eesmärgid, näiteks puhkusereisi või uue kodumasina jaoks raha kogumine, kui ka keskmise pikkusega ja pikaajalised, vähemalt 20–30 aastased eesmärgid. Näiteks oma pensioniajaks või praegu veel lasteaiaealise lapse tuleviku kindlustamiseks raha kogumine.

Hädavajalik hädareserv! Eesmärkide seas peaks kindlasti olema ka hädareservi kogumine ootamatuste jaoks. Selle kohta, kui suur hädareserv peaks olema, on väga erinevaid arvamusi, kuid üldiselt võiks olla kõrvale pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev summa.

Kui sul on eesmärgid teada, saad mõelda, kuidas neid täita. Lähemate eesmärkide puhul (näiteks puhkusereis järgmisel suvel) võib abi olla igakuisest säästmisest. Kaugemate eesmärkide puhul (lapse tulevikuks või enda pensioniks raha kogumine) võiks kaaluda ka erinevate finantsteenuste kasutamise võimalusi, alates kogumiskindlustusest kuni investeeringuteni fondidesse või aktsiatesse. Loe lähemalt finantsteenuste rubriigist.