Head lapsevanematest veebisõbrad

Head lapsevanematest veebisõbrad,

Nüüdsel ajal on emaks – isaks olemine raskem kui varemalt. Lapselt nõutakse juba koolieelikuna palju rohkem oskusi kui sada aastat tagasi: liikluseeskirjade tundmisest ja lauakommetest kuni oskuseni arvutiga suhelda. Koolieas ja hiljem, täiskasvanuna, tuleb kompetentne olla mitte ainult oma valitud töös vaid ka suhtlemises, loodus- ja tervishoius, finantsalal, infotehnoloogias, õiguses, kaubanduses, tehnikas jne.

Pikka aega on arvatud, et lapse kasvatamiseks on olemas “õiged võtted”. Tarvis vaid vanematel need omandada ja laps kasvab just niisuguseks nagu tahetakse. Õnnetuseks on selgunud, et päris “head” last kasvatada ei saagi. Ühiskonna nõudmised on vastuolulised: ühelt poolt näiteks oodatakse inimeselt iseseisvust ja aktiivsust, teisalt jälle kohusetunnet ja kuulekust. Lisaks ka veel oskust vahet teha, kus üht või teisest osa oma isiksusest välja paista lasta. Valetada ei tohi, aga tõerääkijat ootavad karmid karistused: kes õpetajale ütleb, et too on julm ja ebameeldiv, saab ebaõpilasliku käitumise eest karistada ja vanemad kutsutakse kooli …

Niisiis, vanemaks olemine toob paljudele kaasa süütunde – ma ei ole piisavalt hea ema või isa. Kui oleksin, siis minu laps meeldiks kõigile, saaks koolis häid hindeid, oleks sõprade hulgas populaarne, tuleks õigel ajal koju ja … loetelu võib jätkata. Neid vanemaid, kes ennast kindlalt tunnevad, on vähe. Paljud loobuvad suurest äpardumishirmust lastest üldse. Nendele, kes ikkagi riskida julgevad ja alles oma tee alguses on, tahame natuke juba edasijõudnutena toeks olla.

Selle lehe autoriteks on lapsevanemad (enamasti emad, aga loodetavasti sekka ka mõni isa), kes omaenda lastega tegeldes üht-teist õppinud on ja oma kogemusi ka teistega tahavad jagada. Mõned meist on ka spetsialistid ühel või teisel ala, aga ise peame läbielatud ja läbitöötatud elukogemust raamatutarkusest tähtsamaks. Meie lehekülg keskendub päris pisikestele, nendele, kes alles oma elutee alguses. Põhjuseks asjaolu, et pikki aastaid on lapse sündi ja imikuiga peetud mitte üheks normaalseks osaks pereelust vaid meditsiiniliseks probleemiks. Vastsündinu ülesandeks ei ole aga mitte meedikutele rõõmu teha vaid asuda omaenda pikal eluteel vanemate ja teiste lähedaste toel arenema, omaenda unikaalses suunas liikuma.

Ega me pole mingid näidisvanemad. Oleme saanud kes vähem, kes rohkem, ka valusaid kogemusi ning püüame jagada teavet sellegi kohta, kuidas raskustest üle saime. Ja pole me ka mingi kinnine seltskond või sekt, kes täpselt teab, kuidas õige lastekasvatamine käib. Nii et kirjutage veebilehele ka oma kogemustest ja mõtetest ning tulge meie hulka järgmistele julgetele lapsesaajatele kogemusi jagama.

Kuna meist keegi ei ole elukutseline kirjutaja, siis võib-olla kõik meie kirjatükid stiililised pärlid ei ole. Vahel kipume jäljendama arsti- või kasvatusraamatuid – inimkeeli näiteks rinnapiima koostisest kirjutada on hirmus keeruline. Jutt kipub kuivaks ja õpikulikuks. Andke see meile andeks ja tulge appi, kui näete viga laita.