Hakka stressile vastu!

On inimesi, kes väidavad, et “stressi vastu aitavad dressid,” kuid kõigi kohta see siiski kahjuks ei käi. Sellegipoolest saad stressi   seljatada, kui asjaga tõsiselt tegelema hakkad. Allpool on toodud neli probleemi ja ka neli võimalust need lahendada.

1. Minu oskustest ega jõust ei jätku.
Tunnen, et ei saa enam tööga hakkama. Stressikoorem muudkui kasvab, sest kasvab ka tegemata jäänud tööde hulk, reede õhtuks ei saa ma oma töölauda enam iialgi puhtaks. Kui ühe asjaga lõpule jõuan, ootab nurga taga 5 tegemata asja. Nii ei saa ma pea kunagi tunda rõõmu lõpetatud tööst, kuid kardan töökohta kaotada ja üritan asjad enam-vähem järje peal hoida. Arvan siiski, et tegelikult on mul tööülesandeid liiga palju.

Lahendus:
Korralda oma töö ümber.
Igaüks, kes tunneb, et tuleb oma elu ja tööga toime, suudab hakkama saada ka stressiga. Kui hoolikalt järele mõelda, siis on pea alati võimalik oma tööasju ratsionaalsemalt korraldada. Töö peab pakkuma rahuldust, vastasel korral tuleb otsida uus tegevusala.

2. Ma ei saa sellega hakkama.
Psühholoog Philip Zimbardo USA Stanfordi ülikoolist on uurinud minavõimekust, s.t seda, kuidas inimene saab hakkama ülesannetega, mis ta on endale seadnud. Ka väga andekas inimene, kes seab enda jaoks lati madalale, elab säästurežiimil, ta ei julge võtta riske ega näidata, mille kõigega ta hakkama saab, kui vaid soovib. Selline inimene võib sahtlisse kirjutada suurepäraseid teoseid, kuid ei julge neid kellelegi näidata. Ebakindel inimene mõtleb tööl alati kõigepealt sellele, mida teised minust arvavad ja et tema ideed on kindlasti kehvad.

Lahendus:
Julgen üritada.
Erilised ja loovad ideed nõuavad kõrget minavõimekust. Peab endasse uskuma ja oma mõtted valju häälega välja ütlema. Andekas ja kõrge minavõimekusega inimene ei mõtle öelda, vaid alati ütleb, ja tal on ükskõik, mis teised sellest arvavad. Tänu julgusele ja pealehakkamisele saab ta kogeda õnnestumisi ja kolleegide kiitust.
Kui hakata peale vähehaaval, tekib julgus öelda ja teha, tõuseb enesehinnang ja kasvab usk oma võimetesse, väheneb stress.

3. Annan endast kõik, kuid sellest ei piisa.
Kõige rohkem stressi põhjustavad inimsuhted. Ega kõigiga peagi sõber olema, kuid ka nn. raskete inimestega saab hoida asjalikke suhteid. On tähtis tunda, et saad tagasi niisama palju, kui ise annad. Kui tunned, et oled alati kaotaja, kuigi püüad, tuleks “mängureeglid” üle vaadata.

Lahendus:
Palun abi ja ka saan seda.
Kui tunned, et sulle tehakse ülekohut, siis tuleb probleemist rääkida kas tööl või kodus, igatahes seal, kus tunned ennast andvat rohkem, kui saad. Pole mõtet kedagi süüdistada, enne kui asi pole läbi arutatud. Mida täpsemalt oma probleemi sõnastad, seda lihtsam on seda lahendada.

4. Katsu vastu pidada ja endale kindlaks jääda.
EI-ütlemine tekitab enamasti kõigile süüdlase tunde ja justkui kohustuse selgitada, “et küll ma aitaksin sind meeleldi, kuid mul endalgi on nii palju teha ja laps ka haige”. Ei ole võimalik alati ja kõigi vastu hea olla ega neile vastu tulla. Niimoodi põled ise läbi.

Lahendus:
Ütlen otse ja ausalt välja, et ma ei saa endale lisakoormust võtta.
Alati ei pea jätma endast meeldiva inimese muljet, sest enamasti hakatakse sellist inimest ära kasutama. Need, kes oskavad EI öelda, ei põle nii kergesti läbi.

10 nippi, kuidas stressiga võidelda:

  1. Õpi mingi uus lõõgastumisviis ja püüa selle tegemiseks iga päev aega leida.
  2. Mõtle kõigepealt võimalustele ja alles siis piirangutele, püüa rohkem positiivselt mõelda.
  3. Ära otsi alati süüd ainult endast, võimatuid olukordi ja üle jõu käivaid ülesandeid tuleb ette kõigil.
  4. Ära püüa olla kõigi meele järgi.
  5. Ole vahel teadlikult isekas.
  6. Hoia oma füüsis korras, söö tervislikult ja püüa iga päev liikuda.
  7. Käi kinos ja loe häid raamatuid.
  8. Leia täiesti oma lõõgastumisviis, ühele meeldib metsas lonkida, teisele aga kunstinäitustel käia. Ka seks on tõhus vahend stressi vastu.
  9. Alati ei pea kõike vaikselt alla neelama, vahel võib ka tõsiselt vihastuda.
  10. Naera iga päev, ka iseenda üle.