Esimesed päevad peale sünnitust

mütsikesegaSünnituse järgselt toimuvad naise kehas muutused kiiresti lühikese aja jooksul, muutused hõlmavad nii keha kui ka tundeid. Sünnituse järgselt võivad tekkida ka emotsionaalselt vastuolulised tunded. Hingeseisundid kalduvad ühest äärmusest teise, samal ajal tuleb taas kohaneda enda muutunud keha ja uue rolliga perekonnas.

Sünnitusjärgselt naise kehas toimuv on seotud:

  • Hormonaalse tasakaalu muutustega
  • Emaka taandarenemisega raseduseelsesse suurusesse
  • Sünnitusjärgse voolusega
  • Emakakaela, tupe ja munasarjade muutustega
  • Võimaliku lahklihahaava paranemisega
  • Urineerimisega
  • Kõhukinnisusega
  • Nahas toimuvate muutustega

Kui platsenta on sündinud, langeb kiiresti platsenta poolt toodetud hormoonide progesterooni ja östrogeeni tase naise organismis, mis käivitab piima tekitava hormooni prolaktiini taseme tõusu. Selline kiire hormoonide taseme muutus võib olla meeleolumuutuste põhjuseks, mis avaldub kõige sagedamini 2. – 6. sünnitusjärgsel päeval sünnitusjärgse kurvameelsusena. Sünnitusjärgne kurvameelsus ”baby blues” on sünnitusjärgne meeleoluhäire, mida esineb  pea 75 % naistest. Sümptomid nagu kurvameelsus, emotsionaalne tundlikkus, kergesti ärrituvus, ärevus, lühikesed ja mööduvad kurbuse-, nutu-, ängistuse, peavaluhood või unehäired kestavad kuni 2 nädalat peale sünnitust. Tavaliselt taandub meeleoluhäire iseenesest mõne päeva kuni nädala jookusl peale sünnitust. Kui masendus süveneb või kestab kauaem, võtke ühendust tervishoiutöötajaga nt. ämmaemanda, perearsti või raseduskriisinõustajaga.

Emaka taandareng ja taastumine raseduseelsesse seisundisse toimub kuni 8 nädala jooksul. Emakas, mis raseduse ajal kasvas ja mahutas ära nii lapse, platsenta ning looteveed, taastub emakalihaste kokkutõmmete ehk kokkuõmmete tulemusel. Emaka limaskest uueneb ja platsenta kinnituskohale kasvab uus kude. Emaka kokkutõmbeid tunneb naine rohkem imetades, sest siis vabaneb kehasse rohkem oksütotsiini (hormoon mis sünnitusel emakakaela avab ja emaka kokkutõmbeid tekitab) Emaka kokkutõmmetest tingitud sünnitusjärgseid valusid kutsutakse järelvaludeks. Järelvalude leevendamiseks võib võtta ka valuvaigiseid. Sagedamini tajuvad järelvalusid korduvsünnitajad. Emaka taandarengut kontrollib ämmaemand haiglas kõhu katsumisega. 10. sünnitusjärgsel päeval, pole emakas enam kõhu pealt tuntav.

Emaka taandarengut saadab voolus, mida nimetatakse eestikeelse sõnaga lohhiateks. Lohhiad koosnevad verest ja  koeriismetest. Lohhiate hulk järjest väheneb ja muudab ka oma värvi. Esimesel . nädalal on lohhiad verised, eisel nädalal punakaspruunid, seejärel muutub nende värv kollakaks ja lõpuks valgeks.  Vereeritus võib kesta ka kauem. Kodus peaks siiski jälgima lohhiate värvust, lõhna ja hulka.  Kui muutub vooluse hulk või tekib voolusele ebameeldiv lõhn, tuleb pöörduda ämmaemanda või naistearsti poole.

Emakakael on vahetult peale sünnitust lõtv ja voldiline, emakakaela kanal on käele läbitav, emaka kokkutõmmete tulemusel tõmbub kokku ka emakakael. Ometi võtab lõplik emakakaela sulgumine aega mitu nädalat. Et pisikud tupest emakasse ei jõuaks ei sooviata peale sünnitust ka vanni ning suguelu alustades peaks kasutama kondoomi. Tupp tõmbub peale sünnitust kokku ja lüheneb, kaob turse ja liigveresus. Iga järgmise sünnitusega jääb tupp avaramaks ning tema seinad siledamaks.  Kohe peale sünnitust on soovitav teha tupelihaseid pingutavaid harjutusi, et paraneks verevarustus. Nii paranevad ka kahjustatud koed, õmblused ja rebendid paremini. Munasarjad on peale sünnitust uinuvas olekus, täpselt nii kui raseduse ajal, nende tööd pärsivad nüüd vaid teised hormoonid kui raseduse ajal. Juhul kui naine ei imeta, algaks 4 -6 nädalat peale sünnitust esimese folliikuli küpsemine ja 6-9 nädalat peale sünnitust tuleks esimene menstruatsioon. Rasestuda võib ka sünniutuse järgselt enne  esimest menstruatsiooni.

Kui lahklihal on haav, vajab see paranemiseks aega. Väiksema rebendi puhul võib istuda kohe, suurema rebendi puhul ütleb alati ämmaemand kas istumist peaks vältima nädal või kaks. Istumata on väga raske oma elu ette kujutada, seega on variandiks toetuda ühe tuharaga soovitavalt kõvale istmele, nii saab enamus istumist nõudvaid toimetusi ära teha. Haavahoolduses on väga oluline ka hügieen. Tualetis käies peab alati pesema välissuguelundeid. Pesemiseks piisab soojast veest. Enne suguelundite ja haavapiirkonna pesemist, pese oma käed seebiga puhtaks. Haavahoolduses on oluline ka õhutamine. Mida saab teha hästi last imetates, kui peab voodis lamama. Asetage voodisse ühekordne rsitlina, ning selle peal võib lamada ka aluspüksteta ning hügieenisidemeta. Haava paranedes võib tunda lahklihal kiskumistunnet, seda aitab hästi leevendada lahklihaõli või asetelpajuõliga määrimine. Enne haava paranemist ei tohiks alustada sugueluga.

Esimesel päeval peale sünnitust võib juhtuda, et ei tunne isegi 6 tunni jooksul mingit vajadust urineerida. Põis on täitunud, ulatub üle häbemeluu ja lükkab emakat üles poole. Kõhuseinte lõtvuse tõttu on põiel ruumi täituda ja häiritud on ka reflektoone põie tühjendamise mehhanism. Kui naine ei ole urineerinud peale sünnitust kuue tunni jookusl peab proovima seda teadlikult teha. Võib lasta duššist sooja vett häbemele või proovida pissida põlviliasendis, nii on vaagnapõhjalihased lõõgastunumad. Kui need abinõud ei aiata, pöörduge ämmaemanda poole, kes saab aidata kateetriga põit tühjendada. Täitunud põis häirib emaka kokkutõmbeid ja ülemaara veninud põie seinad muutuvad lõdvaks ning võivad tekitada hilisemaid põi tühjendamise funktsionaalseid häireid.

On tavaline, et paar päeva pärast sünnitust ei käi kõht läbi. Kui soole tühjendamist pole olnud juba kolm päeva, võib tähelepanelikumaks muutuda. Lahtistid on esmaseks abinõuks, kui kaasub haav lahklihal. Kui haava ei ole, on heaks abinõuks kõhukinnisuse vältimisel süüa peale sünnitust toorsalatit, kaerahelbeputru,  müslit, jogurtit, keefiri, ploome. Vältima peaks gaase tekitavat toitu ja magusat. Linaseemned aitavad hästi kõhukinnisuse korral (2 teelusikat seemneid või seemnajahu päevas)

Nahalt kaovad tasapisi rasedusaegsed pigmendilaigud. Rinnanibud ning kõhu keskel olev valgejoon muutuvad heledamaks. Rasedustriibud ehk striiad ei kao peale sünnitust täielikult. Nad kaotavad küll oma sinakaspunase värvuse ja muutuvad valgemaks kuid on kogu hilisema elu vältel mingil määral näha. Kogu kõhunahk võib olla suuremal või vähemal määral kortsus, mis kõhulihaste kokkutõmmete tagajärjel aja jooksul samamoodi kui enne välja nägema hakkab.

Esimesed päevad koos lapsega võivad tunduda üks suur muutuste ja kohanemise virr-varr. Kindlasti tasub endale aega võtta, katsuda igas olukorras rahulikuks jääda ja veel sünnitusmajas olles võimalikult palju küsimusi esitada nii ämmaemadale, lastearstile kui ka imetamisnõustajale. Koju jõudes on esmaseks nõuandjaks perearst või pereõde.

Esimestel päevadel on oluline meeles pidada:

  • Kohanemine lapsevanema rolliga võtab aega.
  • Naine on sünnitusest väsinud ja vajab aega puhkuseks.
  • Imetamise algus ja söömisrütmi kujunemine võib võtta aega ja vajada nõustaja abi.
  • Sünnitanud naine vajab esimestel päevadel kodutöödes abi.
  • Kui peres on suuremaid lapsi, siis ka nendel võtab aega uues peremudelis kohanemine.