Esimesed hetked beebiga

Milline ta on? Seda ühelt poolt rõõmsalt ootusärevat ja teisalt hirmusegast küsimust esitavad endale enne sünnitust kõik emad ja isad. Esimene kohtumine lapsega on nii habras ja õrn. See on ainukordne hetk.

Sageli on vanemad pisut üllatunud nähes vastsündinud beebit. Sileda ja punapõskse beebi asemel on ema kõhule asetatud lapse nina pisut kummaliselt lame ja tundub olevat ehk isegi väheke viltune. Pea kuju pole ümar vaid kummalisel kombel natuke piklik. Nahk aga polegi nii roosa kui oodanud oleks, vaid on vähese sinaka varjundiga.

Sünnitus on lapsele väsitav kogemus. Mööda kitsaid sünnitusteid end maailma surudes teeb ta suurt tööd. Samas saab laps sünnitusteid läbides ettevalmistuse iseseisvaks eluks uues keskkonnas. Tema keha toodab vajalikke hormoone, mis abistavad teda keskkonnaga kohanemisel. Lapse pea on enamasti sünnitusteid läbides eesasetsevaks osaks (juhul kui laps on tuharseisus, on eesasetsevaks osaks tuharad) ja teeb teed kogu ülejäänud kehale. Kuna sünnitusteed on kitsad, peab lapse pea sobituma sünnituskanaliga. Seetõttu on vastsündinud lapse pea kuju pisut piklik ja mitte ümar ning nina pisut lame ja viltune. Need väikesed iluvead on paari päevaga kadunud.

Lapse nahal, enamasti kehavoltide vahel, võib märgata valget kreemjat võiet – lootevõiet. Lootevõiet on rohkem neil lastel, kes sünnivad enne sünnituse tähtaega. Lootevõie võib puududa lastel, kes on sündinud ajaliselt või peale sünnituse tähtaega. Lootevõie kaitseb lapse nahka emakas ja ka sünnitusjärgselt. Seda ei ole vaja ära pühkida. Vastupidi, lootevõie tuleks hõõruda lapse nahka.

Nabaväät, mis tagas emakas lapsele eluks vajaliku hapniku ja toitainete transpordi, lõigatakse läbi enamasti peale seda, kui see on lõpetanud pulseerimise. Nabaväät pulseerib peale lapse sündi keskmiselt 1 – 10 minutit ja selle aja jooksul saab laps lisaks iseseisvale hingamisele hapnikku ka nabaväädist. Mõnikord, kui lapse või ema seisund seda nõuab, lõigatakse nabaväät läbi kohe peale lapse sündi. Lapse nabaväädi läbilõikamine pole lapsele valus. Kuna seal puuduvad valuretseptorid, ei tunne laps tehtavat lõiget. Nüüd hakkavad iseseisvalt tööle paljud lapse organsüsteemid (kopsud, seedeorganid jne).

Esimene hingetõmme täidab lapse kopsud õhuga. Vahetult peale sündi on lapse hingamine üsna pinnapealne ja ebaregulaarne. Paarikümne minuti pärast muutub lapse hingamine sügavamaks ja regulaarsemaks.

Maailm, mis last vastu võtab, on nii erinev sellest kus laps siiani oli harjunud elama. Emakas oli pime ja vaikne, soe ja keha oli kindlalt ümbritsetud emaka seinast. Sündides aga puutub laps kokku senisest suuresti erinevate teguritega – valguse, tugevate häälte ja kõikuva õhutemperatuuriga. Laps peab nüüd ise tulema toime oma kehatemperatuuri hoidmisega.

Laps on end emakast väljaspoolseks eluks ette valmistanud. Vastsündinu kuuleb, näeb ja tajub hästi puudutusi ja on tundlik kehaasendi muutustele. Lõhna- ja maitsmismeel on välja arenenud. See on eelkõige ettevalmistuseks imemisele – laps leiab ema rinnanibu üles lõhna järgi ka pimedas.

Laps ei pea sündides kohe valjult ja pikalt kisama. Sageli lebavad vastsündinud beebid ema kõhul vaikselt ja rahulikult – ka nemad vajavad aega kohanemiseks. Esimese sünnijärgse tunni jooksul on laps ärkvel ja vastuvõtlik suhtlemisele. Ta loob pilkkontakti ema ja isaga ning uudistab neid küll lühiajaliselt, kuid uurivalt. Vanematele võib tunduda nagu peituks selle pilgu taga sügav tarkus ja kogu maailma teadmised! Nüüd on õige aeg ka lapsele rinda pakkuda. Tunni möödudes on lapse vastuvõtuvõime suhtlemisel tublisti langenud ning enamasti vajuvad nad siis sügavasse unne. Ka laps on sünnitusest väsinud.

Ema ja lapse vahelise sideme loomisel on tähtsal kohal just see esimene kohtumine. Ema keha soojus, südamelöögid, silitused ja emakas juba tuttavaks saanud hääl rahustavad last ja aitavad tal kohaneda välise maailmaga. Samuti aitab see emal luua emotsionaalset sidet lapsega.

Ema ja lapse vahel on eriline side, mis ei kao kunagi. Ema ja lapse vaheline side muutub aja jooksul tugevamaks juhul, kui ema on avatud lapse signaalidele ja pakub lapsele turvalisust ja armastust alates esimesest kohtumisest.

Eestis on laste keskmiseks sünnikaaluks 3,3 kilogrammi, keskmiseks pikkuseks 51 sentimeetrit ning keskmine pea ümbermõõt 35 cm