Erivajadusega laps

Info pärineb lehelt www.eesti.ee.

  • Puuetega laste õigused
  • Lapsehoiuteenus
  • Erilasteaiad või erirühmad
  • Erikoolid
  • Koduõpe
  • Abivahendid
  • Sotsiaaltoetused puudega inimesele ja tema hooldajale
  • Erivajadustega laste vanemate õigused seoses tööeluga

Puuetega laste õigused

Puuetega lastele on riik ette näinud mitmeid sotsiaaltoetusi.

Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama keha-, kõne-, meele ja vaimupuudega ning eriabi, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele teistega võrdsed võimalused õppimiseks.

Erivajadustega lastel on õigus saada nende puudest tulenevalt ette nähtud eritoetusi, -teenuseid ja abivahendeid.

Üha enam tugevneb suund kaasata puudega lapsi õppima tavakooli, pakkuda teenuseid ja tuge lastele ja nende vanematele, tavakooli õpetajatele, koolijuhtidele.

Tavakooli pääsemisel on suur osa vanematel – nende ettevõtlikkusel, meelekindlusel, ja koolil – mõistmisel ja heal tahtel.
Peret aitavad puudega lapsele hariduse andmisel spetsialistid ja kogemuste vahetamine samas olukorras olevate inimestega.
Puudega ja erivajadustega inimeste sh puudega laste jaoks on asutatud mitmeid organisatsioone, ühinguid ja liite, kes püüavad aidata inimestel kohaneda oma eluga ning anda abi ja nõu.

Lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist ning toimetulekut toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoidja.

Lapsehoiuteenuse osutajal peab olema tegevusluba, kui teenuse eest tasub riik või kohalik omavalitsus. Tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutaja peab vastama Sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud nõuetele.

Teenust võib osutada nii lapse kodus kui ka muudes sobilikes ruumides. Tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajate (kontakt)andmed on kõigile huvilistele kättesaadavad internetis majandustegevuse registris.

Paljud lapsehoiuteenuse osutajad võimaldavad lapsevanematele selliseid hoiutingimusi, mida lasteaedades ei pakuta. Näiteks beebide hoidmine, tavapärasest tööajast erineval ajal hoidmine või personaalne lapsehoid.

Võrreldes lasteaedadega on lapsehoiuteenuse puhul lapsevanemal suurem kohustus teenuse osutajaga lapsehoidmise tingimustes kokku leppida. Samuti on lapsevanemal lapsehoidja sobivuse hindamiseks õigus uurida lapsehoidja ettevalmistust ning töökogemust.

Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Osad kohalikud omavalitsused toetavad lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel. Näiteks makstakse lapsehoiutoetust või tehakse lapsevanemaga teenuse eest tasumist täpsustav leping. Lapsehoiuteenuse rahastamise korrad ja tingimused on kohalikes omavalitsustes erinevad.

Raske või sügava puudega lapse (kuni 18.a) vanemad saavad 2008. aastal taotleda riigi poolt rahastatavat lapsehoiuteenust maksimaalse maksumusega 5800 krooni aastas. Teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsuse poole.

Erilasteaiad või erirühmad

Valla- või linnavalitsus peab looma kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

Lasteasutuse juhataja ettepanekul võib valla- või linnavalitsus moodustada lasteasutuses sobitusrühmi, kus erivajadustega lapsed on koos teiste lastega, ja erirühmi, kus on ainult puudega lapsed.

Erivajadustega lastele võidakse luua ka erilasteaedu. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) ning õpilane sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste kooli (eriklassi) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
Lisada tuleb lapse sünnitunnistus.

Erivajadustega laste koolid. Erikoolid. Sanatoorsed koolid

Valla- ja linnavalitsus tagavad keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses.

Erivajadustega laste integreeritud õppevõimalused on järgmised:

  • tavakoolis, kusjuures vajadusel võib koostada individuaalse õppekava. Puude korrektsiooniks ja rehabilitatsiooniks on ette nähtud vastavad tunnid;
  • eriklassid tavakoolis;
  • tavakoolid, kusjuures rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud õppeained õpitakse eripedagoogi juhendamisel;
  • erikoolid, kus õpitakse üldaineid ning kutseõppe tunnid on paralleelselt tavakutsekoolis.

Erivajadustega õpilastele on loodud riigikoolid ja munitsipaalkoolid.

Kui kohalik omavalitsus ei suuda tagada erivajadustega õpilaste õpetamist, on võimalik õpilane vastava asjatundjate nõustamiskomisjoni otsusega suunata riigikooli.

Kõikides maakondades ja linnades on nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on:

  • määrata erivajadustega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm;
  • suunata erivajadustega laps lapsevanema (eestkostja) nõusolekul: sanatoorsesse kooli,  erivajadustega õpilaste kooli või klassi otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamist.

Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla erikool või sanatoorne kool.

Kuueaastaseid kuulmispuudega lapsi võib vastu võtta vastavate koolide juures asuvatesse ettevalmistusrühmadesse.

Sanatoorsed koolid on mõeldud tervisehäiretega õpilastele, erikool kõne-, keha- või vaimupuuetega lastele.

Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele. Puude iseloomust sõltuvalt tagatakse lastele eriõpe, arstiabi, taastusravi, puude korrigeerimine ja kompenseerimine.

Erivajadustega laste kool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või erivajadustega laste koolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis.

Koduõpe

Koduõpe on koolis mittekäiva lapse õppimine kodus. Koduõpe võib toimuda lapsevanema soovil või lapse tervisliku seisundi tõttu.

1.-6. klassini võib laps kodus õppida vanema soovil. Sel juhul õpetab vanem või tema palgatud koduõpetaja. Vanema soovil toimuvat koduõpet korraldab ja rahastab vanem ise. Õpitulemusi kontrollib ja hindab kool.

Koduõpet võib rakendada kui kool asub elukohast kaugel ja kodus leidub isik, kes on pädev ja valmis õpetama vastavalt õppekavale.

Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus 1.-9.klassi õpilasel, kelle elukohale lähimas koolis puuduvad võimalused luua tema puudele või tervisehäirele vastavaid tingimusi õppetööst osavõtmiseks koolis.

Koduõpe määratakse lapsele raske kroonilise somaatilise haiguse või raske funktsioonihäire ja puude korral. Õpilase määrab koduõppele perearst või eriarst lapsevanema (eestkostja) taotlusel.

Õpilase koduõppele viimise ja talle individuaalse õppekava rakendamise otsustab õppenõukogu perearsti või eriarsti määrangu alusel.

Abivahendid

Tehnilise väikeabivahendi määrab perearst või mõni teine raviarst. Keerulisema tehnilise abivahendi ning üle 20 000 krooni maksva proteesi määrab eriarst või rehabilitatsiooniasutus.

Abivahendi vajadust tõendab arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, millele on märgitud abivahend.

20 000 krooni ja enam maksvad proteesid kompenseeritakse lastele ja tööealistele isikutele rehabilitatsiooniplaani ning vanaduspensionäridele eriarsti tõendi, või mõnikord ka maakondliku ekspertkomisjoni nõudmisel, rehabilitatsiooniplaani alusel.

Eritellimusel või masstoodanguna valmistatud tehnilisi abivahendeid saavad soodustingimustel osta, laenutada või taotleda teenuste kompenseerimist lapsevanemad või eestkostja lapsele, tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul alates 30%) või on määratud puude raskusaste. Samuti vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut ja insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks. Masstoodanguna valminud abivahendeid kohandatakse vajadusel kindlale isikule.

Esmakordne taotlemine

Kui inimene taotleb abivahendi kompensatsiooni esmakordselt, siis tuleb tal pöörduda elukohajärgsesse maavalitsusse (Tallinnas linnaosavalitsusse), et saada abivahendi kaart.

Mõnes maakonnas väljastab kaardi valla või linnavalitsuse sotsiaaltöötaja, teavet selle kohta annab maavalitsus. Peale elukoha muutust tuleb kaardi ümberregistreerimiseks pöörduda uude elukohajärgsesse maavalitsusse.

Korduvalt määratud väikeabivahendite kompenseerimise taotlemiseks pöördub taotleja otse abivahendeid väljastavasse ettevõttesse.

Kaardi kätte saanud patsiendil tuleb pöörduda abivahendeid väljastavasse ettevõttesse. Peale omaosaluse tasumist müüb, laenutab või valmistab ettevõte talle abivahendi ning teeb kaardile ka vastava kande. Ettevõte kooskõlastab taotluse enne abivahendi müüki või laenutamist maavalitsusega.

Tehnilisi abivahendeid soodustingimustel müüvad ja laenutavad ettevõtted, peavad kliendile tagama abivahendi sobitamise, kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise.

Millised dokumendid tuleb esitada?

Keerulisema tehnilise abivahendi soodustingimusel ostmiseks või laenutamiseks tuleb maavalitsusele esitada vabas vormis taotlus (kohalikule ekspertkomisjonile), isikliku abivahendi kaart, eriarstitõend või rehabilitatsiooniplaan vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud vormile ning hinnapakkumised.

Samad dokumendid tuleb maavalitsusele esitada ka juhul kui taotleja vajab ühte või mitut abivahendit kogumaksumusega alates 20 000 kroonist. Summa sisaldab abivahendi maksumust koos kasutus- ja hooldusõpetusega. Samuti siis, kui taotleja vajab uut abivahendit enne eelmise kasutusaja möödumist või abivahendit, mida ei ole abivahendite loeteludes.

Taotluse rahuldamise üle otsustab maavalitsuse juures tegutsev ekspertkomisjon, mis koosneb vähemalt viiest erialaspetsialistist ning puuetega inimeste organisatsioonide esindajaist.

Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse nii riigieelarvest kui valla- või linnaeelarvetest, ka abivahendit taotleval isikul endal tuleb tasumises osaleda.

Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks erinevad proteesid ja ortoosid, kuuldeaparaadid,   ratastoolid, inkontinentsitooted, samuti ka vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja valgustid.

Meditsiinilised abivahendid

Meditsiinilise abivahendi määrab eriarst. Kui arst määrab selle esmakordselt, siis annab ta saatekirja, mis on müüjale esmaproteesi, ortoosi ja põletushaige surveriide korral tõestuseks abivahendi vajaduse kohta.

Pärast glükomeetri testiribade, stoomihooldusvahendite või kontaktläätsede esmakordset määramist väljastab haigekassa kindlustatud isikule meditsiinilise abivahendi kaardi. Sinna kannab abivahendi müüja kindlustatud isikule abivahendi väljastamise andmed.

Meditsiiniliste abivahendite loetellu kuuluvad glükomeetrite testribad, stoomihooldusvahendid, esmased proteesid, ortoosid, ravikontaktläätsed, põletushaigete surveriided.

Abivahendi ostmisel, rentimisel või nendega seotud teenuste eest tasumisel võivad saada riigi toetust lapsed kuni 16 aasta vanuseni, õppimise korral kuni 18 aasta vanuseni.

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused võimaldavad õppida ka nendel lastel, kes seni oma puuete tõttu on koolielust kõrvale jäänud. Raskema puudega lapsed ei ole sageli suutelised kasutama standardset arvutit, vaid vajavad erilisi lisavahendeid (vastavalt puude iseloomule on erinevaid lisaseadmeid – klaviatuuriraam, mängukang, pedaal, mis on sobiv töötamiseks jalaga, kontseptuaal-, e. mõisteklaviatuur, kontaktkuvar, e puutekuvar, punktkirja monitor jms.).

Arvutite abivahendeid ja õppeprogramme toodetakse pidevalt juurde.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele ja tema hooldajale

Sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele on:

  • puudega lapse toetus;
  • puudega tööealise inimese toetus;
  • puudega vanaduspensioniealise inimese toetus;
  • hooldajatoetus;
  • puudega vanema toetus;
  • õppetoetus;
  • töötamistoetus;
  • rehabilitatsioonitoetus;
  • täienduskoolitustoetus.

Erivajadustega laste vanemate õigused seoses tööeluga

Erivajadustega last kasvatavaid isikuid:

  • saab töölähetusse saata vaid nende nõusolekul;
  • on keelatud üle viia tööle teise paikkonda;
  • on keelatud rakendada ilma nende nõusolekuta ületunnitööle ja tööle ööajal; on keelatud rakendada tööle puhkepäeval;
  • tuleb nende soovi korral rakendada tööle osalise tööajaga.

Ühel lapsinvaliidi vanematest või hooldajal on õigus lisapuhkepäevale kuus, nimetatud isikutel on õigus saada täiendavalt palgata puhkust.

Erivajadustega lapse kasvatamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks (pensioni arvutamisel loetakse see aeg staaži sisse ja alates 1. jaanuarist 2001.a. maksab riik sotsiaalmaksu alla 18-aastast puudega last kasvatava ühe mittetöötava vanema eest).

Õigus soodustingimustel vanaduspensionile (5 aastat enne seaduses ettenähtud vanusesse jõudmist) on erivajadustega lapse vanemal või hooldajal, kes on kasvatanud puudega last vähemalt 8 aastat.