Emapiima kasulikkus

Imetamine mõjub ka lapse tunnetuslikule arengule

Aju arengu üks esimesi ja tähtsamaid väljendusi on nägemismeel. Enneaegsete laste uurimisel selgus, et 36. nädalased rinnapiimaga toidetud imikud reageerisid valgusele 30 korda kiiremini, kui toiteseguga toidetud lapsed. Edasistel uuringutel selgus, et rinnapiima saanud imikutel oligi juba selles vanuses parem nägemine ning nad olid võimetelt üsna lähedal ajalistele beebidele. Siit tehti järeldus, et emapiimal on oluline roll aju arengule.

Järgnevalt uuriti 3. aastaseid lapsi ja leiti, et 95% imetatud lastest ja 33% kunstlikult toidetud lastest suutsid täita ülesande (mis ei olene sotsiaalsest kasvu keskkonnast).

Enamus teste kinnitas, et imetatud laste IQ on 3 – 5 % kõrgem nende omadest kes on saanud kunstliku toitu – siin hinnati 8 – 9 aastaseid;
Testi 8 – 10 – 13 aastaste lugemisoskus ja matemaatilisi võimed mis osutusid paremaks rinnapiima saanutel.
Leiti et ka kooli lõpueksamite tulemused on paremad imetatud lastel.

Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine alandavad paljude akuutsete ja krooniliste haiguste riski. Euroopas, USA-s, Kanadas ja teistes arenenud riikides kesk-klassi hulgas tehtud uuringud näitavad, et emapiim:

I vähendab nii haiguste sagedust kui ka tõsidust järgmiste haigusete puhul nagu:

  • diarröa;
  • alumiste hingamisteede infektsioonid;
  • keskkõrvapõletik;
  • baktereemia;
  • bakteriaalne meningiit-ajukestapõletik (viirused või bakterid);
  • botulism;
  • kuseteede infektsioonid;
  • nekrootiline enterokoliit.

II vähendab riski järgmiste haigusete puhul nagu:

  • imikute äkksurm;
  • insuliin-sõltuv lapseea diabeet;
  • Crohni haigus;
  • ultseratiivne koliit;
  • lümfoom;
  • allergilised haigused.

Mõned näited:

Lapsed keda on imetatud vähemalt 4-kuuseks saamiseni, põevad keskkõrvapõletikke poole vähem.

Nii enneaegsetel, kui ajalistel rinnapiimaga toidetud imikutel on parem nägemine kui kunstlikult toidetud imikutel seda nii 4- kuuselt kui ka 36- kuuselt ehk 3 aastaselt.

Rinnaga toidetud lastel esineb hambakaaries harvemini.

Sünnist kuni 6. kuuni kunstlikult toidetud imikutel on rinnaga toidetud imikutest 5 korda suurem tõenäosus haigestuda kuseteede infektsioonidesse.

Imikutel, keda toidetakse kunstliku toiduga enne 2-kuuseks saamist, on kaks korda suurem diabeedi tekkimise tõenäosus hilisemas eas.

Imikutel, keda toidetakse ainult rinnapiimaga vähemalt 6 kuud, on poole väiksem tõenäosus vähktõve tekkele enne 15. eluaastat.

Kätkisurma (äkksurma) juhtumeid on kunstlikult toidetud imikute seas 3 korda sagedamini, kui rinnaga toidetud imikute seas.