Alkohol – lootele ohtlikum kui heroiin ja kokaiin

Autor: Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees

alkoEi ole vist vaja alustada pikema selgitusega rõhutamaks raseduse perioodi olulisust lapse arengule ja tervele edasisele elule. See ei ole niisama periood, kus emal on paha olla, samas õnnis tunne oma armsa lapse ainulaadsest lähedusest ja mille lõppedes elu justkui nüüd alles algab. Väga paljud asjad, mida veel sündimata laps ema kõhus olles kogeb ja millega kokku puutub, otsustavad suurel määral selle, kes ta näiteks 35 aastase täisealise inimesena kord on.

Üheks ohtlikuimaks mõjutajaks on alkohol. Üheks faktoriks, miks alkoholi ohtu ei mõisteta peitub tõsiasjas, et selle tarvitamine on nii levinud ning kuna seda tarvitatakse meeldivate eesmärkide saavutamiseks, unustatakse, et tegemist on toksilise ainega. Tegelikult on alkohol raseduse ajal ohtlikum kui ükski teine tarvitatav meelemürk.

“Alkohol võib lapsele olla ohtlikum kui heroiin või kokaiin,” ütles hiljuti Suurbritannia fetaalse alkoholisündroomi eskpert dr Mary Mather. “Kõikidest ainetest – kanep, heroiin või tubakas – alkohol on kõige tõsisem. Alkoholi mõju lapsele on ohtlikum mõeldes nii tema arengule kui ka tulevasele õppimisvõimele. Alkohol põhjustab rohkem kahju lapse kasvule, arengule ja õppimisele kui A klassi narkootikumid. See informatsioon rajaneb laiaulatuslikel teadusuuringutel.”

Selline üllatav võrdlus ei viita mitte sellele, et nende illegaalsete narkootikumide mõju polegi nii negatiivne, kui oleme seni arvanud. Asi on pigemini siiski selles, et me oleme alkoholi mõju selgelt alahinnanud.

Fetaalne alkoholisündroom (FAS) on vaimse mahajäämuse juhtivaks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis, olles seejuures 100% ennetatav. Teadus pole tõendanud ühegi alkoholikoguse ühelgi raseduse perioodil ohutuks. Muidugi on eriti ohtlik alkoholi suurtes kogustes tarbimine, kuid uurimused viitavad võimalikule kahjule ka väikeste koguste puhul. Alkoholi puhul on risk alati.

Üks teine põhjus, miks tõenäoliselt ka osad arstid oma lapseootel patsientidega alkoholi teemat piisavalt ei käsitle tuleneb arvamusest, et seda teavad nagunii kõik ja ega siis keegi raseduse ajal ei joo. Kuidas selle olukorraga tegelikult on?

Juuli alguse http://bmjopen.bmj.com/content/5/7/e006323 avaldatud Cambridge´i Ülikooli uurimuse kaudu selgus, et 33% Suurbritannia naistest on raseduse ajal alkoholi liigtarvitanud ja 75% naistest tunnistas alkoholi tarvitamist mingil raseduse perioodil. Iirimaal oli see protsent koguni 82, Uus-Meremaal 56 ja Austraalias 40. Kas meil on mingit põhjust arvata, et Eestis on olukord parem? Faktid tunnistavad, et meil on keskmine alkoholi tarvitamine nende mainitud riikidega võrreldes kõrgem ja ennetus- ning teavitustöö on kindlasti vähesem.

Kolmas probleem tuleneb asjaolust, et märkimisväärne arv rasedusi on planeerimata ja sageli saavad naised oma rasedusest teada alles omajagu aega pärast rasestumist. Ehk vaatamata parimale tahtmisele ja otsusele hoiduda raseduse ajal alkoholist, paljudel juhtudel seda ei osata lihtsalt teha, kuna ei olda rasedusest teadlikud. Kahju tekkimine teadmatust aga paraku ei vabanda.

Hiljutine Queensland´i Ülikooli (Austraalia) uurimus näitas, et naised, kes tarvitasid alkoholi viljastumise vahetus läheduses (nii enne kui pärast), suurendasid drastiliselt võimalust, et nende lapsel tekkis hilisemas elus 2. tüüpi diabeet või ülekaalulisus.

Vahete-vahel ilmuvad rahvusvahelises meedias arvamuseavaldused stiilis “aga lõppude lõpuks tunnen ma oma keha ise kõige paremini ja tean ise mida teen”. Teised arvavad, et kuna alkoholist hoidumine on liiga äärmuslik, siis tuleks inimestele seada realistlikumad eesmärgid ehk valitsev olukord legaliseerida. Seda võib ehk teha maastiku kujundamisel, kui pargi planeerimisel tehakse kõnniteed ühte kohta, kuid inimesed hakkavad siiski süstemaatiliselt just ühest kohast üle muru minema. Kui me räägime ühe aine toimest organismile, ei lähe kahjuks inimeste arvamus siin mitte mingil moel korda. Nii karmilt kui see ka ei kostuks.

Rääkides meie laste tervisest, maksimaalsest võimalikust potentsiaalist ja heaolust ei astu ju vast keegi õigustama oma võimalikku suhet alkoholiga. Ainus viis 100% garanteerida, et meie lapse võimalused ei ole raseduseaegse alkoholi tarvitamise poolt kahjustatud, on sellest täielikult hoiduda. Veel arenevat last ohustavad paljud riskitegurid, mis ei ole meie võimuses. Alkoholi tarvitamine või mitte tarvitamine on iga inimese isiklik otsus ja valik.

Kuna inimesed vabatahtlikult otsustavad etanooli erinevates vormides tarbida, enamjaolt arvates, et ju see neile kahju ei tee, siis paraku näeme siiski igapäevaselt neid negatiivseid tagajärgi. Nii nagu näiteks hiljutises nelja hukkunuga juhtunud liiklusõnnetuses, muutis alkohol ühe Eesti noormehe sõna otseses mõttes enesetaputerroristiks. Hukkunute seas oli kaks noort tütarlast, kes olid seejuures ise täiesti kained ja olid sattunud passiivsete osalistena olukorda, kus kellegi alkoholi tarvitamine võttis neilt nii varakult elu. Nad olid sunnitud passiivsete joojateks.

Kui lapseootel naine alkoholi tarvitab, sunnib ta sellega oma lapse sõna otseses mõttes passiivselt jooma. Kas paralleel kahe näite vahel on aus või mitte, jäägu see iga lugeja otsustada.

Eesti Karskusliit on ka Euroopa alkoholi põhjustatud sünnikahjustuste allianssi liige – www.eufasd.org