13 nõuannet kooliteed alustava lapse vanemale

JS44336266-1

Allikas: Internet

  1. Käige koos lapsega koolitee mitu korda läbi. Katsetage olukordi, millesse laps võib kogemata sattuda: näiteks sõitke kodupeatusest mööda ja tulge vastassuuna bussiga tagasi. Ka siis, kui hakkate last kooli viima autoga, peaks ta oskama ise koolist koju tulla.
  2. Proovige, kas laps saab ikka üksipäini koju sisse. Kas ta suudab avada trepikoja, korteri, kodumaja ust? Leidub lifte, mis ei hakka liikuma, kui sõitja on liiga kerge, ja koodlukke, mis on nii kõrgel, et väike laps ei ulatu nendeni.
  3. Harjutage augusti lõpul kogu peret uue päevakavaga: minge varem magama ja ärgake varem. Selleks, et minna kooli rõõmsa ja puhanuna, vajab laps 10-11 tundi uneaega.
  4. Seadke lapsele kodus sisse rahulik õppimisnurk, kus ta saaks keskenduda, ilma et segaksid teler ja teiste pereliikmete tegevus.
  5. Arutage lapsega läbi tema päevakava ja leidke ühiselt aeg, millal oleks kõige parem koduseid ülesandeid teha. Mõnes koolis küll 1. klassi lastele otseselt kodutöid ei anta, kuid laps võiks harjuda tunnis õpitut kodus üle vaatama.
  6. Harjutage koolist saabunud last koolikotti lahti pakkima ning pärast koolitööde tegemist seda uueks päevaks valmis seadma. Õhtul järgmise päeva asjade ja riiete valmispanek võiks kujuneda heaks harjumuseks kogu eluks.
  7. Ärge andke lapsele kaasa väärtuslikke asju ja rohkesti taskuraha. Nii on tal turvalisem, ta ei tõmba endale pahatahtlike inimeste tähelepanu.
  8. Õpetage last raha väärtustama ning õigeid valikuid tegema, et tal ei oleks koolipuhvetis ega naabruskonna poes liialt ahvatlusi.
  9. Hoidke sidet klassijuhatajaga ning küsige aeg-ajalt, kuidas laps tunnis ja suhetes teiste lastega hakkama saab. Innustage teda murede korral kohe õpetaja poole pöörduma. Kui saate õpetajaga hästi läbi, on tekkivaid probleeme kergem juba eos lahendada.
  10. Lapse enesekindluse ja õpihuvi kujunemisele on esimene kooliaasta otsustava tähtsusega. 1. klassis, paljude laste puhul ka edaspidi, tasuks teil viibida lapse kõrval, kui ta teeb koduseid ülesandeid. Õpetage teda õppima, julgustage ebaõnnestumise korral ja kiitke saavutuste eest. Teades oma lapse nõrku külgi, kasutage kooli logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi jt abi.
  11. Paljudes peredes toob kooliminek kaasa uued tingimused: laps ei ole enam päev läbi hoitud, vaid peab keskpäevast vanemate saabumiseni ise toime tulema. Püüdke vältida olukordi, milles laps võib üksi hätta jääda. Seda võib juhtuda internetis, aga ka linnas ringi hängides. Leidke harrastusi või pikapäevarühmi, mis aitavad lapse päeva sisustada. Arvutiaeg, aga ka hetked, mil laps niisama lõõgastub, võiksid jääda päeva sellesse osasse, kui ta on koos pereliikmetega.
  12. Seadke sisse kord, kas ja kui kauaks koolisõbrad võivad külla tulla ning millal peaks laps klassikaaslase juurest või õuest koju tulema.
  13. Kui mitmes trennis või huviringis jõuab 1. klassi laps käia? See on väga individuaalne, aga üldiselt oleks hea, kui esimene õppeaasta on lapsele võimalikult lihtne ning päevad ei veni liiga pikaks. Tegemist on ikkagi väikese inimesega, kes vajab aega ka mängimiseks ja niisama olemiseks.

 

Artikli koostas. Anu Jõesaar

Allikas: Ajakiri Pere ja Kodus, august 2012