Täna oli esimene juhus, kui mu 5a tütre pani paika mängukaaslane ja teatas , su isa on ...
Ma ise kuulsin vaid viimast lauset ja kuna tegelesin noorema lapsega, siis tõesti ei pannud tähele, kumb tüdruk seda ütles! Seal oli ka tütre rühmakaaslane kes ütlusest välja ei teinud ja mängis minu lapsega edasi. Lapse isa pole eestlane, sealt ka ütlus. Laps ise ka ütles, et ma pole su sõber enam!
Ise olin kurb ja mõtlesin, kumb neist emmedest oma lapsele selle lause pähe pani?

Jah, on selliseid vanemaid - nii paljud põlgavad ikka venkusid ja süstivad sama põlgust ka oma lastesse. Mul endal ka on karp lahti jäänud, kuidas üks tuttav ema, kellel lapsed on muidu musterkenasti kasvatatud ja viksid, korduvalt vaigistab oma lapsi - mis sa karjud nagu venelane, ei karju nagu venelane jne. No miks see venelane seal lõpus peab olema?! öelgu lihtsalt, mis sa karjud.

ausalt öelda, ei saa teemaalgataja solvumisest aru. sul endal peab siis ka mingi eelarvamuslik suhtumine sellesse rahvusesse olema, kui solvud. No kas sa siis ka solvuksid, kui lapsele oleks öeldud: su ema on eestlane?

Solvumine tekkis, sest ka 2 minu lapsega enne mänginud tüdrukut keerasid selja kohe.
Laps räägib vabalt eesti keelt muide, aga ühel oli lihtsalt vaja paika panna!
Sama oli vene poistega. 2 venda kakskeelsed - eesti-vene perest, ja üks eestlasest issi käratas oma pojale, ära räägi temaga, ta ju venelane!

Nii palju kui on inimesi, nii palju on arvamusi. Ei ole võimalik teisi muuta. Vaid enda valikuid on võimalik teha.

Ma ei tahakski, et minu laps mängib sellise lapsega, kelle isa on harimatu eestlane ja ütleb pojale, et ei tohi mängida lapsega, kelle isa on venelane. Ise olen eestlane, aga ei tule selle pealegi, et venelasi seda moodi solvata. Ise läheksin küll lastele selgitusi jagama, küllap nad ei saa ise aru, mis olukorra nad tekitasid.

mina olen aga mäganud vastupidist! Venelased ei luba oma lapsi mängima eestlastega. isegi täitsa mudilasi kes veel eriti ei räägi või saavad ilma jututagi asjad aetud.mul täitsa üks kõik kellega mu laps mängib. tähtis on mängurõõm.

Tead, see ei pruugi olla üldse konkreetse lapse vanem, kes selliseid mõtteid pähe paneb. Minul nt on ema passi järgi venelane, pärit Siberist. Mehe isa on küüditatu. Kumbki perekond ei räägi venelastest halvasti (tegel. oleme tolerantsed kõikide rahvuste suhtes) ja ükspäev minu 6-aastane poja käratas vanaemale - koli oma Venemaale tagasi! Õnneks ei olnud mu ema suupeale kukkunud ja vastas, et eks ta siis läheb ja võtab ka oma lapse, s.o minu kaasa. Ja ma siis lisasin, et mina omakorda võtan oma lapsed kaasa, so. tema.
Samuti on üritanud vanem poeg koolist tuua halvustavaid väljendeid. Samas käib poja trennis poiss, kelle mõlemad vanemad on venelase ning ma ei ole kordagi kuulnud, et Andreid halvustataks.

Venelasel ja venelasel on vahe. Mina olen oma lapsepõlves Tallinnas kasvanud näinud vene keelt kõnelevaid inimesi, kes karjuvad ja kaklevad ja kraaklevad avalikult rõdupeal või maja ees. Tuuseldavad avalikult oma lapsi, kõnnivad öösärgi väel postkastist ajalehte tooma, värvivad aknaraamid siniseks ja riputavad põrandavaiba seina jne. Ühtegi sellist eestlast ma näinud ei ole...
Eks sealt ka need väljendid, minu lapsepõlvekodus kasutati selliseid kah kahjuks ja vahel kogemata lipsab sisse endalgi.
Minu laps mängib nii eesti-vene, eesti-läti kui eesti-soome segaperedest lastega, temal eelarvamusi ei ole. Endal on mul väga toredad vene rahvusest kolleegid, aga nad ei ole venkud, nad on venelased. Dressides venkud on aga ka alles, meenutagem Pronksiööd...
Samas milline eestlane ei kutsu nalja pärast soomlast põdraks või lätlast kuuevarbaliseks :)

mina ka ei saa sellest aru, kas see peaks nagu solvang olema? Väga rumalad vanemad igatahes.Mul ka mitu tuttavat (ise olen venelane) kõik arvestavad minuga ja suhtleme ja kuskilt juttus jälle tuleb, jah need venkud...No Halloo
Ja vaipades ja sinistes raamides, no võibolla nendele meeldib (endal pole ühtegi vaipa, vanematel ka) võibolla nad ka ei saa teie kultuurist aru.

Esimest korda kuulsin, et lätlast kuuevarbaliseks kutsutakse.
Kas siin teemas on ikka tegu sellega, et lapse isa venelane on?
Kuidasmoodi teised lapsed mänguplatsil seda teadma peaks üleüldse? Võibolla siin tegu hoopis tumedanahaliste lastega? Sellisel juhul on küll vaja tervet põlvkonda, et lastel oleks Eestis kergem elu. Mina ise elan praegu ütleme, et mitte Eestis ja Lääne-Euroopas on immegrante ikka väga-väga palju. Minu nähes pole ükski laps sellele reageerinud, et mõni teistsugune välja näeb. Eestis teadupoolest on teise rassi inimesi väga vähe, aga olenemata sellest on eestlaste suhtumine tumedanahalistesse üleolev ja ehk isegi vaenulik. Muidugi mitte kõigi eestlaste, aga hiljuti Eestis seltskonnas viibides läks jutt sellele, kuidas Eestis on vähe sisserännanuid (venelasi arvestamata) ja eestlaste hääletoonis oli uhkus selle üle, et meie tänavapilt nii puhas on. Ka mina ei leia, et on väga fantastiline kui Lääne-Euroopa tänavapildis on võrdselt musti ja valgeid, aga see eestlaste arutelu oli minu kõrvale siiski pisut valus kuulata, kuigi enda lähiringkonnas on kõik valged. Kuid ma tean, olen kogenud - kui töökad, südamlikud ja meeldivad võivad olla väga erinevad rahvused. Paljud on põgenikud, kes tulnud rasketest oludest ja ennast Lääne-Euroopas üles töötanud. Sellistel puhkudel on kahju sellest Eesti mehest, kes endale õlle sisse kallates rinnale patsutab ja kiidab kui ilus valge rahvas meil siin Eestis on. Kas ikka on...

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina suhtun erinevatesse rahvustesse ja rassidesse väga tolerantselt, mul ei ole midagi neegrite, juutide, lätlaste, mistahes rahvusest inimeste vastu ega selle vastu, et laps nendega mängib, vastupidi. Venelased aga on ajaloolistel põhjustel suureks erandiks. Nendega ma tõepoolest ei soovi, et mu laps mängib.

Kägu kirjutas:

sumilane kirjutas:

Stea kirjutas:

Stea kirjutas:

frodo_mom kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Olen 17:03 käoga nõus. Kui ongi nt venelane, mis siis? Kui laps on mulatt, siis võib tal Eestis päris raske olla.

Olen ise tumeda pea ja pruunide silmadega (mitte mulatt) ja mitte just keskmise eestlase moodi ning lapsena oli narrimist päris palju. Samas kodus oli toetus olemas ning pole ma iialgi tahtnud olla blond ja sinisilmne. On alati ka olnud häid sõpru.

Aga seda ütlen küll, et nt mustanahalisega abielludes ja temaga lapsi saades tuleb arvestada, et ega neil Eestis just väga kerge elu ei saa olema. Ühest küljest küll paljud nunnutavad (sest pisikesed tõmmud lapsed on väga armsad), aga seljataga räägitakse halba (mitte sõbrad-sugulased, aga lasteaia ja koolikaaslased nt) ning lapsed ütlevad selle välja. Kergeks läheb neil lastel alles täiskasvanuna kui hakatakse vb siirast huvi tundma, et oi kui vahva ja tõmmu, mis rahvusest jne.

Tähelepanu kogu eluks muidugi rohkem kui rubla eest!