Kuidas kooselus toime tulla, kui mehel ja naisel on erinevad arusaamad hügieenist?
Kõige vastuvõetamatum on see, kui mees pärast vetsuskäiku ei pese käsi ja läheb otsejoones külmkapi või muu toidu kallale.
Oleme rääkinud, aga täiskasvanud meest enam ümber ei kasvata. Ja koos oleme peaagu kümme aastat olnud. Seega pole ka loota, et ma sellise asjaga ära harjun.

minu eksmees ei armastanud iga päev hambaid pesta. olime mitu aastat abielus, saime lapsedki, aga lõpuks ma ei suutnud. nüüd jälle mõtlen vahest, et muidu oli ta ju tubli ja hea mees, armastas isegi korda, kuid mulle ei mahu pähe, kuidas ei pesta hambaid. eks sama oli tal enda pesemisega. riided panin ise kõik pesumasinasse, seega v-b väljast teised aru ei saanudki...

kui jutt ei aita, siis tuleb tegudega püüda selgitada......tule wc-st, nii et ta näeb ja kohe otse kööki ja lõika talle juustu nt. mudi kohe ja näperda seda ( ilma kileta muidugi) käte vahel.....

Milleks küll pisiasjadest probleeme tehakse? Mulle pole veel 11 abieluaasta jooksul kordagi pähe tulnud, et peaks meest kontrollima. Kui nüüd mõtlema hakata, siis ega ta vist ei pese ka käsi peale vetsust tulekut, aga seni pole ma tõesti sellele tähelepanu pööranud.

Kägu kirjutas:

Minu arust pole see üldse pisike probleem, kui inimene ei mõista käsi pesta peale tualetist tulekut.
Mees tuleb vetsust, oma riista kinni hoides seal ja astub kööki ja võtab pannkooke taldrikult kust kõik teisedki pereliikmed................huvitav minul hakkas küll süda läikima.
Või siis käis suuremal, pühkis peffi ära, läheb külmiku juurde, võtab külmikust vorstijupi ja lõikab sellest sellised parajad viilakad.......hmm, jälle kord ütlen ma, et jube.
Oma laste ja enda peale ei mõtle?
Elementaarne puhtus ja kord peaks tulema igast vähegi korralikust perest või polegi see nii?

Minu elu tipphetk antud valdkonnas oli siis kui eksmees pärast oma riista pesemist kraanikausis selle minu näorätikusse ära kuivatas. Ja kui ma märkuse tegin, siis leidis ta et see on täitsa normaalne - puhas riist ju. Aga ikkagi, miks inimesed kasutavad eraldi näo ja jala rätikut. Minu koos elades oli mees enamalt jaolt kompu, aga praeguses abielus näeb väga räpane välja. Minu vanaema ütles, et mehe väljanägemise järgi hinnatakse ka tema naist.

Kägu kirjutas:

Sellele ei pea tähelepanu pöörama, seda lihtsalt kuuleb ja näeb ilma seda tahtmatagi.

Kägu kirjutas:

No ta teeb seda ju isegi, miks mina seda veel tegema peaks?????

teoreetiliselt.... ja ka praktiliselt....
kui suuseksi teha, pole ka see üldse hügieeniline. pese palju pesed, perse jääb ikka perseks. ega kusi ja sitt ole mustad, ega haigustekitajatega nakatunud. kusi on tervel inimesel mikroobivaba. sitt on natuke mustem, aga ka ei tapa. seega hügieenihullud, mõelge järele.
ja kas last ikka saabastega ostukärru panna on puhtam, kui peldikust tulnud mees, kes käsi ei pese. nii et hügieen on väga mitme otsaga asi. vahel sobib ja vahel on täitsa ükskõik ja vahel leiab räpakus isegi õigustust.
no ja mis on mehe riist näorätikus hullem, kui suus?

Kägu kirjutas:

Täpselt nii see käibki kodus! Ja enne seda on veel vetsuharjaga hoolsalt sahmerdanud.
Ma ei talu seda, see muudab ka hea tahmise juures paranoiliseks.
Seda enam, et mul on korra juba sooleparasiite ravitud. Pole küll kindel, et just mehe "järelt" nad sain, kuid kogemus on ikkagi ettevaatlikuks tegev.

Kägu kirjutas:

jutt ôige, tibu! bravo!


AGA
seesama steriilne kusi ja natukene vâhem steriilne kaka hakkab ysna kiirelt ôhuga kokkupuutel roiskuma. ja mitte vâhe ning meeldivalt.

Riist suus ja riista hais käterätikus on 2 erinevat asja. Pealegi suhu võtan vabatahtlikult ja nägu tahan hommikuti kuivatada hästi lõhnavasse (või lõhnatusse) puhtasse rätikusse. Iga asi omal ajal ja omas kohas.

Kägu kirjutas:

Ma arvan, et sellisel inimesel, kes ise käsi ei pese, ei oleks sellest suuremat midagi, kui muidugi juustu väga aktiivselt mudida, siis ta vaataks, et eit on hulluks läinud.

Kägu kirjutas:

Sul on ainult 1 näorätik kodus? Issand jumal, kui näed, et ta kuivatab sinna sisse, viska pesusse ja võta endale puhas rätik. Veel lihtsam, löö seina 2 konksu - see on minu ja see on sinu rätik. Veel-veel lihtsam, kleebi konksude kohale nimesildid ka, et sinu ja minu. No ei saa nüüd mehele sellist asja selgeks tehtud.

Oli 2 konksu ja 2 rätikut, nimesilte mitte, aga riista kuivatamiseks kasutas just minu aga mitte oma näorätikut. Loomulikult viskasin rätiku pessu, aga hügieeni küsimustes jäime abielu lõpuni eri arvamustele. Nüüdseks on see juba teise naise probleem

Kägu kirjutas:

Ok, kurb, et nii läks. Oletan, et lahkumineku põhjuseid oli muidki, kuid jään endiselt oma seisukohale, et sellisee asja selgekstegemine ei saa nii keeruline olla. Kas tõesti on nii ajukääbik mees, et ei austa naise soovi selle koha pealt? Ja kui on, kuidas sellisega üldse leivad ühte kappi pannakse?

Minu mees pole ka kindlasti mingi hügieenifriik, aga praegu meenus, et töölt koju tulles esimese ajsana peseb ta käed ära (kontoritöö). See komme tuli tal vist siis, kui meil esimene laps sündis - elementaarne, et imiku juurde lähed puhaste kätega. Nüüd juba suurem laps (4a) jookseb ise tuppa tulles kohe käsi pesema.

Kui mu mees väljast tulles käsi ei peseks, siis viskaksin ta vist välja.
See komme, et pärast vetsu tuleb käsi pesta, on küll kena (mu mees peseb ka), kuid ajad on muutunud ja see on pärit kaugemast minevikust. Sellest ajast, kui igasugused pahad bakterid raskeid haigusi tegid, tüüfusteni, koolerateni jms välja. Kuna vetsuhügieen oli tol ajal, nagu oli, siis olid vetsud paratamatult ikka päris mustad.
Nüüd on raskemad bakteriaalsed tõved ringlusest kadunud ja keskmine vets kuuldavasti kodude üks puhtamaid kohti üldse (selle kohta on tehtud bakteriaalseid uuringuid). Seevastu on asemele tulnud igasugused viirused ja viirushaigused, aina raskemad. Neid saadakse mitte vetsust, vaid väljast, teiste inimeste käest. Ukselingilt, poekärult, ühiskondlikus transpordis niikuinii...
Seega. Kui tõesti põhjendatult mingeid nakkusi kardad, sunni mees käsi pesema eelkõige ikka siis, kui ta õuest tuleb. Noh, juhul, kui ta on käinud kuskil, kus käib ka teisi inimesi. Vetsu uha aga hoolega Domestost ja roogi vetsuharja vart ja võid kindel olla, et pisikute poolest on seal puhtam, kui mujal su kodus.

Teatavasti on see sekundite küsimus kui pahaloomulikud bakterid külge hakkavad ! Kui palju on lasteaia lapsi kellel on kõhuviirused ja muud asjad ?! See ongi sellest, et ega kõik lapsed ju ka ei pea hügieenist lugu ja kui siis koos ollakse ja samu asju näpitakse ning näpud suhu pistetakse, sama ka söögiga siis, saadaksegi endale igasugu haigusi külge. Mille poolest need täiskasvanud siis nii erinevad on ?! Pesemata kätest on isegi võimalik A-hepatiit saada ... mina küll oma koju sellist asja ei tahaks !
Näiteks pärast musta pesu sorteerimist ja pessu panemist ma pesen ka käsi ja pesen ka käsi pärast õuest tulekut ning prügiämbris kile vahetamist ... Leian, et see on igati normaalne pärast wc kasutamist käsi pesta !

Lossud kirjutas:

see on patoloogiline sundkäitumine ja seda ravib psühhiaater.
vaid 3% kõigist bakteritest on haigusetekitajad. neist enamikega tuleb normaalne immuunsüsteem toime. ülejäänud bakterid on kahjutud või kasulikud, osad neist hädavajalikud.
kas jõuad varsti selleni, et iga hingetõmbe järel tunned vajadust hingetoru ja kopsud seestpoolt puhtaks küürida? kui pesu sorteerid, on õhus väga palju neidsamu baktereid, millest sa oma käsi pesed.

Ei tunne küll enda puhul, et see oleks patoloogiline sundkäitumine ja arvan ka, et ei vaja psühholoogi seepärast !

Kuid leian tõesti, et igat sitta surkima ei lähe ja pärast seda hea meelega näppe suhu ei topi !

Ei olegi ümber lükanud väidet, et on ka vajalikke baktereid ! Kuid kindlasti mitte mustusest tekkinud !

Leian ka, et allergikute ja astmaatikute puhul on selline suhtumine igati normaalne. Kas sellised inimesed vajavad ka siis psühholoogi abi ?

Meil on vaja siis pool suguvõsa järjekorda panna !

Inimesi on erinevaid ja mina olen tõesti üks neist, kes ei poolda mustust !

Mina pesen käsi peale tualetiskäiku, koristamist, väljast tulekut, enne söögivalmistamist ja enne söömahakkamist, lemmikloomaga tegelemist (ja vastaval vajadusele muidugi ka muudel, siin loetlemata juhtudel). Võite mind nüüd friigiks pidada, aga krt, see on ju elementaarne ja normaalne tegelikult?
Mul on üks sugulaste pere, kus ei ole kombeks peale vetsuskäiku käsi pesta. Ega ma eriti nende juures süüa ei taha. Kahjuks üks nende pere liikmetest läks hiljuti ühte toitlustusasutusse tööle. Lõikab seal teinekord salateid ja teeb võileibu ja... ei mina usu, et ta sealgi käsi peseb, kui ta seda kodus ei tee. Head isu kõigile!

Kägu kirjutas:

Nonäedsasiis, HOOLIMATA kõigest sa siiski elad!
Poes kaupu näppides, bussis istmest või torust kinni hoides, trepikojas trepikäsipuule toetudes, välisukse avades jne jne sattub su kätele neid õudsaid haigustekitajaid! Toitlustusasutustes töötab ilmselt rohkem sulle võõraid kui tuttavaid inimesi. Ja võõraste hügieeniharjumustest ei tea sa üldse mitte midagi!

Kordan, sa siiski elad!

Ei jää me tänapäeval keegi nii lihtsalt kõhuhaigustesse ja ei sure maha võõraste pisikute pärast. Nii kaua kuni me ise ei muutu friikideks, kes oma keha laastavad ja püüavad äärmusteni "puhta" hoida. Vot sellisel juhul tõesti on võimalik, et ka liivakastist tulnud lapse pesemata käekene võib sulle anda sellise hoobi, et sa ei toibugi enam...

Lossud kirjutas:

pole ime, et te astmaatikud ja allergikud olete. see on teaduslikult kindlaks tehtud, et allergia ja liigse steriilsuse vahel on otseseos.

Ma ei ole küll haiglaslik pisikutekartja, kuid puhtust pidavate inimestega on siiski meeldivam suhelda. Kooselust rääkimata.

annann kirjutas:

Ju siis on ajukääbik, et selgeks teha ei suuda. Aga täiskasvanud meest on ka raske ümeber kasvatada. Ja austamine, no ma ei tea, kas sellisel viisil "austatud" saada on just see, mida tahaks.

Kägu kirjutas:

liigset steriilsust, steriilsusest rââkimata, on lihtsa kâtepesuga raske, lausa vôimatu saavutada. tegu on lihtsalt elementaarse hygieeniga.

mina olen astmaatik. me kâime vâlisjalatis toas, kuid kâsi pesen peale vetsuskâiku alati. ka paljudel muudel juhtudel lisaks sellele, kui lihtsalt tunenn, et nad mustad on. ja astmaga pole siin mingit seost.

käggu kirjutas:
[tsitaat] Kägu kirjutas:


liigset steriilsust, steriilsusest rââkimata, on lihtsa kâtepesuga raske, lausa vôimatu saavutada. tegu on lihtsalt elementaarse hygieeniga.

mina olen astmaatik. me kâime vâlisjalatis toas, kuid kâsi pesen peale vetsuskâiku alati. ka paljudel muudel juhtudel lisaks sellele, kui lihtsalt tunenn, et nad mustad on. ja astmaga pole siin mingit seost.

Öäk, mina ei mõista neid, kes trambivad välisjalatsites tuppa. Sussiraha pole või?
Kätepesu peale vetsu on normaalne, ka peale õueskäimist, prügiga jahmerdamist. Aga linnas elades käia välisjalatsites toas, on jube. Äkki oled astmaatikuna teadlik ka selle haiguse erinevatest tekkepõhjustest?

olge te tänatud taaskord ühe toreda teemaarenduse eest!:DDD

muideks on olemas ka hüsteerilisi ja muidu obsessiiv-kompulsiivi all kannatavaid mehi...kahju, et te nendega kokku pole sattunud....2 hüsteerikut oleks muidugi selline variant, mis eriti kaua koos ei püsiks nii et teil on siiski vedanud, et teil on võimalus elada kasvõi vingudes oma normaalsete meeste kõrval:)

vesi teadupärast kuivatab nahka, samuti seebid. nii et arvestage sagedase kätepesu puhul ka seda, et teie nahk ei lõheneks, seega kreemitage ka, eriti need, kes peale igat liigutust käsi pesevad. ja kätel olevate lõhede kaudu on palju lihtsam igasugu nakkuseid saada, kui tervete kätega.

Kägu kirjutas:

oh ei, muidugi mitte!

ehk valgustad rumalat?

Kägu kirjutas:

ma ei saa aru, miks see nii ôôk on?

siin tuleb m6nel valja, et kate pesu peale wc kaimist on juba puhtusefriik???? No ilma oleks lausa r6ve.

Kätepesu on hügieeni alus

Siiri Rebane

Kommenteeri artiklit | Loe kommentaare

Mõned või isegi enamik hügieenireegleist tunduvad väga iseenesestmõistetavad – võiks lausa arvata, et kõik inimesed järgivad neid. Kahjuks pole see kaugeltki nii. Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar kinnitab, et kui puhtust ei peeta, siis varem või hiljem tulevad kallale nakkushaigused.

Pildikesi tõsielust

Turu maasikamüüja laob palja käega, sellesamaga, millega raha vastu võtab, marju kilekotti. Ostja küsib, miks ta nii teeb. Kas ta ei tea, kui must on raha? Müüja vaatab ostjale täiesti mõistmatult otsa ja jätkab oma tegevust. Ostja tõlgib sama jutu vene keelde. Müüja vaatab veel kord ostjat kui mingit imelikku, ta ei näi üldse taipavat, milles seisneb probleem.

Bussipeatuses sülitavad noormehed maha. Kõrvalseisja küsimusele, kas nad kodus ka nii teevad, reageerivad nad mõistmatu pilguga ega näi üldse tajuvat, et midagi valesti oleks.

Pildiseeriat võiks jätkata – nina luristav müüja, trammis teisele näkku köhiv sõitja ja nii edasi. Küllap võib iga lugeja tuua terve rea selliseid näiteid.

Ent lisaks sellele, et tänavale sülitamine on äärmiselt tülgastav vaatepilt, on see Kutsari sõnul tervise seisukohast ka ohtlik. Eestis, kus tuberkuloosihaigeid on palju, võib tänaval olevast süljelärakast küll nakkuse saada.

“Aevastamiseks ja köhimiseks on kindlad etiketinõuded: nina ja suu tuleb katta, vastasel juhul köhib näiteks gripihaige viirusi meetri-pooleteise kaugusele,” räägib Kutsar. Kõige soovitatavam on nina ja suu katta ühekordse pabertaskurätikuga, sobivad ka riidest rätikud. Kui muud pole käepärast, siis köhitagu ja aevastatagu kas või oma varrukasse, peaasi, et ei saastata õhku enda ümber.

Eestlased on puhtust armastav rahvas

Dr Kutsari tähelepanekute kohaselt on eestlased väga puhtust armastav rahvas, aga igaüht tuleb selleks õpetada. Sündides pole ükski laps piisavalt tark, et puhtust pidada, rääkimata sellest, et sotsiaalselt aktsepteeritud hügieenireegleid järgida. Järelikult tuleb puhtuseõpetust ja hügieeni hakata õpetama maast madalast, aga see eeldab, et vanemad ise tunnevad hügieenireegleid ja järgivad neid. Hügieeniõpetus peab olema väga heal tasemel ka lasteaedades ja koolides.

Põhjamaalastele paistavad lõunapoolsemad maad sageli räpased. Kutsar ütleb, et lõunamaades on puhtusega olukord kahesugune. Üks variant: islamiriikides püütakse koraani reeglite alusel väga piinlikult puhtust järgida, iseasi, kas see alati neis oludes ja tingimustes on võimalik. Kunagi Liibanonis töötades oli Kutsar üllatunud, kui puhtad olid need ääretult vaeselt elavad inimesed.

Teine olukord lõunamaades: kui elatakse veest kaugel, seepi suudetakse osta ehk paar korda aastas, siis arusaadavalt ei saagi inimestel neis tingimustes kujuneda hügieeni ja puhtuse hoidmise harjumust.

Hügieenireeglid

Puhtuse hoidmine ehk hügieeninõuete täitmine algab käte pesemisest. Käte pesemine vee ja seebiga on tõestatult efektiivne, et eemaldada neilt haigustekitajad, kinnitab Kutsar. Olukorras, kus vett ja seepi pole käepärast, näiteks reisil viibides, peaks kasutama alkoholiga immutatud puhastuslappe.

Aga paarisekundilisest käteniisutamisest ei aita, käsi peab seebiga pesema vähemalt pool minutit, pärast seda tuleb saastunud seep kätelt puhta veega maha pesta. Kuivatamisel on eelistatud ühekordselt kasutatavad paberrätikud. Kui seda võimalust pole, siis sobib ka tavaline käterätik. Ühiskondlikes kohtades ei tohiks riidest rätikuid kasutada.

Teine hügieenireegel on suuõõne eest hoolitsemine, mis algab hammaste pesemisest. Tavaliselt piisab pesemisest hommikul ja õhtul, aga kui soovitakse eriliselt oma suu hügieeni eest hoolitseda, siis peaks hambaid pesema iga kord peale söömist.

Kolmas reegel on keha üldise puhtuse eest hoolitsemine. Keskmise inimese naha pind on umbes 1,8 m2, see suur pind määrdub, ilma et me seda lausa määriksime, sest osa ainevahetuse jääkaineid eritub naha pinnale. Seetõttu on Kutsari sõnul ülimalt soovitatav järgida vanade eestlaste tava: üks korralik saunapäev nädalas. Tänapäeval ühe korraga nädalas tavaliselt ei piirduta, enamik inimesi peseb ennast sagedamini. Aga Kutsar ütleb, et liigsage seebiga pesemine pole ka soovitatav, sest kui seebiga eemaldame naha pinnalt kaitsva rasukihi, siis soodustame naha kuivamist. See viib naha lõhenemiseni, mistõttu võivad organismi sattuda haigustekitajad. Niisiis, ka pesemisega tuleb piiri pidada, haiguslikuks ei tasu seda muuta.

Kas võrreldes nõukogude ajaga on eestlaste käitumises ka muutusi märgata, kas puhtusest on hakatud rohkem hoolima?

Kutsari tähelepanekute järgi armastas eestlane ka nõukogude ajal puhtust, ses mõttes pole suuri muudatusi toimunud. Küll aga on muutunud puhtusepidamise võimalused. Uutes korterites on pesemisvõimalused loomulikult väga head, aga paljud on teinud ka vanas majas korraliku remondi, mis võimaldab hügieeninõudeid paremini täita.

Toidukäitlejail palju omavastutust

Nõuded ettevõtetele, näiteks toidukäitlejatele on Kutsari hinnangul isegi mõnevõrra liberaalsemaks läinud, doktor ei kiida seda heaks. Kui toidukäitlusettevõttes ei järgita hügieeninõudeid, siis tuleks sellele tähelepanu juhtida. Paraku ei käitu kõik ettevõtjad alati vastutustundlikult.

Kas tarbija võib vorsti ostes kindel olla, et tootja on täitnud hügieenireegleid ja et kaupmeees on hoidnud kaupa puhastes tingimustes?

Kutsar möönab, et sellised kartused on õigustatud. Toiduaine saastumine võib toimuda selle käitlemise ükskõik millises faasis, alates looma tapmisest kuni vorsti müümiseni. Kogu seda tsüklit kontrollib veterinaar- ja toiduamet. Aga ega inspektor alati ja igale poole ei jõua, nii et omavastutus hügieenipidamisel on toidu käitlemisega tegelevates asutustes ülimalt tähtis.

Mida teha, kui vorstimüüjal on nohu? Võib aru saada tööandjast, kes pelgalt nohu pärast ei taha töötajat koju lubada, ning võib mõista ka töötajat, kes ei raatsi haiguslehele jääda, sest siis kaotab ta osa oma niigi napist sissetulekust. Ometi: haigena tööl ei käida, see on nii haige enda kui kolleegide ja klientide tervise huvides.

Tundub uskumatu, aga kõik inimesed ei pesegi pärast tualettruumi kasutamist käsi. Kas võib vorstiostja kindel olla, et müüja ei kuulu nende hulka? Kutsar on küll näinud nii välismaal kui ka Eestis, et restorani köögis tehakse toitu kinnastega, aga tavaliselt tehakse seda siiski paljaste kätega. “Puutun kokku toidutekkeliste nakkushaigustega, tean, milline oht selle taga on,” ütleb Kutsar.

Mustade käte haigused

Nakkushaigusi, mida saab vähemalt osaliselt vältida, kui korralikult vee ja seebiga käsi pesta, nimetatakse ka mustade käte haigusteks. Haigustekitajaid võib saada saastunud pindadelt või joogiveest ja toiduainetest.

Sagedamini esinevad neist haigustest Eestis düsenteeria ehk šigelloos, erinevad kõhulahtisusega kulgevad haigused, sealhulgas näiteks salmonelloos, noroviirushaigused, rotaviirusnakkus. Noroviirushaigused põhjustavad kõhulahtisust ja oksendamist, see on haigus, mida isegi arstid on aastakümneid nimetanud kõhugripiks, kuigi gripp see pole.

Viimastel aastatel on soolenakkuste esinemissagedus kasvanud. Tervisekaitseinspektsiooni andmeil registreeriti Eestis 2007. aastal 428 salmonelloosi juhtu, 2008. aastal oli neid 647. Rotaviirus põhjustas 2007. aastal registreeritud haigestumise 1015 korral, 2008. aastal 1309 korral. Düsenteeriat registreeriti mullu küll vähem kui 2007. aastal – vastavalt 69 ja 114 korral, aga seda on siiski mõlemal aastal rohkem kui 2006. aasta 53 juhtu.

Millega seletada haigestumise kasvu? Kutsar arvab, et toiduga levivate haiguste puhul on tegemist ilmselt toidukäitlemise küsimusega, aga teisest küljest on need haigused seotud ka hügieenireeglite mittejärgimisega. “Kui arusaamist hügieenist pole, siis pole midagi teha, teatud osa elanikkonnast lihtsalt ei tea, mida tähendab hügieeninõue ja kuidas seda hügieeni säilitada,” nendib Kutsar. Kui haigestuvad väikesed lapsed, siis võib tegemist olla sellega, et emad ei hoolitse piisavalt lapse puhtuse eest – ei pese tal piisavalt käsi, aga laste sõrmed käivad ju pidevalt suhu.

Nii arstid kui kodus haige eest hoolitsejad peavad hügieenireegleid eriti hoolikalt järgima: kasutama ühekordseid kummikindaid, köhiva ja aevastava haige juures ka maski.

Basseinivett ei pea kartma

Et basseinidesse pääsemiseks pole arsti luba enam vaja, on inimestel mõnikord hirm, kas see vesi on ikka piisavalt puhas. Vees lobistajatel võib ju igasugu haigusi olla, räägitakse koguni basseini pissimisest. Kutsar ütleb, et tervisekaitsjate järelevalve all olevad basseinid on siiski ohutud. Vett klooritatakse ning kloor hävitab haigustekitajad üsna efektiivselt. Basseinivee kaudu võib nakatuda vaid siis, kui klooritamisseadmed on rikkis ja seda ei avastata õigeaegselt. Kutsar soovitab basseinivett mitte suhu võtta või alla neelata.

Julgelt võib ujuda ka avalikes randades, mille vett tervisekaitseinspektsioon kontrollib kord kuus, aga lisaks neile on üle Eesti veel lugematu hulk supluskohti, mille vee puhtust ei jälgi keegi. Mageveekogud on ohtlikumad kui soolane merevesi. Eesti suplusrannad on saastumise suhtes hellad, sest Balti meri on umbmeri, eriti umbne on Soome laht, kus ei toimu intensiivset vee ringlust ja enesepuhastust nagu ookeanis või isegi Vahemeres.

Hügieenireeglitest kinnipidamine, puhtuse hoidmine on nakkushaiguste vältimise peamine tingimus. Haigestunuid oleks oluliselt vähem, kui kõik inimesed täidaksid alati kas või kaht lihtsaimat reeglitki:
* Pärast tualeti kasutamist pestakse käsi – hoolikalt ja seebiga!
* Haigena ei käida tööl ega mujal rahva hulgas!

Imelik, kuidas mõned pooldasid siin teemas pesematust.
Sellest saab teha suht korraliku järelduse, et sa ei tea missuguse inimesega sa tegelikkuses koos töötad.
Ma juba ammu just sellepärast ei osta poolfabrikaate ja veel vähem siis valmis tehtud toitusid, sest ettekujutlus mutist, kes käis vetsus ja astus välja käsi pesemata läks salatit kätega segama ei tekita mingit soovi seda salatit enam süüa.
Palun mitte tulla rääkima hügieeni seadustest.
Tean isegi, et peab käed enne ära peseima ja üldse peab salatit kinnastega segama, aga ega neist ju kindlasti alati kinni ei peeta

Kägu kirjutas:

Masendav, masendav maa-seeen-daaav. Loomulikult ma elan. Aga elan ilmselt kvaliteetsemalt kui sina- ma ei põe kõhulahtisust, seagrippi, kõhugrippi, hepatiiti ega kannata ussnugiliste või paelussi käes. Muide- sinu näited on suhteliselt kohatud (pood, buss, trepikoda, liivakastist tulnud laps)- ma just rääkisin, et pesen alati käsi peale väljast tulemist. Samuti pesen oma lapse käsi, kui ta väljast tuleb. Kuna ma bussis käepidemeid ei laku, määrdunud kätega suud ja nägu ei katsu, siis pesen koju jõudes käed ja elangi rõõmsalt nagu valge inimene :).

Muide, sul endal võivad vabalt juba ollagi ussnugilised sellise ellusuhtumisega. Lihtsalt sa ise ei tea seda- käid aga oma välikempsus ära, ega sina ei näe, mis sinna alla pimedusse kukub. Loodan lihtsalt, et sa ei ole minu tuttav pagar, kokk või lasteaiakasvataja ja oma mustade käte haigusi meie perele edasi ei levita.

To Kägu | 23/07/2009 01:03 : Millisest lausest sa välja lugesid, et minu peres astmaatikud ja allergikud on ?!

Kuid jah, mul on tõesti allergia kodutolmu, loomade karvade, heina ja õietolmu vastu. Mis mu vanemad on selles süüdi või ? Hakkan nüüd piinama neid või ? Emal on ka kodutolmu ja loomade karvade vastu allergia, erinevalt minust ei saa tema olla koos inimesega kellel on kodus kass, olgugi, et ta selle kassiga kokku ei puutu.

Ja teised puhtuse armastajad inimesed tulete siis koos minuga abi saama või ? :D

Ning täiesti nõus eespoolkõnelejaga. Ka meie ei põe grippe, hepatiite, usse ega muud taolist ja peaks mainima, et oleme väga õnnelikud selle üle !

njaa - ma ka ei põe seagrippi ega ussnugiseid ja mistand olidki. nohugi ei ole mul enamasti.

aga nii tubli ja puhas ma paraku ka pole, kui siin ülalpool mõned on. mitte et see halb oleks, aga kas ka nii hea on, kui need puhtad inimesed arvavad, on ka kaheldav.

katsun ennast ja oma kodu ja oma pere ja oma mustagi pesu päris julgelt ning mitte alati ei torma kohe käsi pesema. mul kuluks nahk maha.

isegi inimesi teretan käsapidi rahumeeli. no kui see seagripp tuleb, eks ta siis tuleb. pean pattu tunnistama, et minu kätepesu ja ihupesu on väga kaootiline. kindlasti teen ma seda aga siis, kui käed on mustad, külastan kempsu või kui hakkan toitu valmistama. samas ei ole harvad juhused, kui maha kukkunud toidupala rahumeeli nahka pistan.

ah, sitasurma pole veel keegi surnud ja kui surigi, ei see olnud siis õige sitt.

kindlasti on erinevad arusaamad hügieenist suhet rikkuv. ma ei kujutaks elu ette inimesega, kes on liialt hügieeniline. kui inimene ei haise ja silmaga vaadata on puhas küll, siis liialt ma enam pead ei murra. ja ei ole mul kahju ka veest ja seebist. ometi oleks raske pidevalt bakterite pärast muretseva pereliikmega koos olla. nagu igasuguste liialt muretsevate inimestega.

et kaitsta end kogu maailma pahabakterite ja viiruste eest, siis peaks steriilses mullis kogu aeg viibima. ja see pole ju ka miski elu.

Kägu kirjutas:

äh, harju ikka. kui sa kümne aasta jooksul pole sellest endale vetsupisikut külge saanud, siis nüüd ta enam ei tule.
aga samas on ilmselt üsna nõme elada koos mehega, kes tekitab sinus tunde, et tal peab silma peal hoidma. õige mees peaks ikka olema kindel ja usaldusväärne.
aga mis sa siis teed, teatad mehele, et kahjuks kardad sa sedavõrd teravalt vetsunakkust, et ei suuda teie kooselu jätkata?

marslane kirjutas:

Kas just vetsunakkust või. Lihtsalt järjest talumatum on oma kodus, oma kodakondlaste puhul elada paralleeleselt absoluutselt erinevate hügieeniarusaamadega.
Ma keeldun ka seksimast, kui pole vahetult enne pesemas käidud.
Kartus kartuseks, aga see on ebameeldiv.
Ja pealegi on mul sooleparsiidid olnud. Ei harju nedega kohe kuidagi ära.

Kägu kirjutas:

no siis näib ju olevat ainult üks hea ja realistlik lahendus.

marslane kirjutas:

Ilmselt jah.
Aga tema, vaeseke, saab sellest ilmselt shoki. Kahju.

kõige muuga harjuks ehk kuidagi aga kui pärast sital käimist mees käsi ei peseks ja ka hambaid korra nädalas näiteks, siis ei tuleks sellest kooselust miskit.

Lossud kirjutas:

Eile oli sul pool suguvõsa doktorikraadiga, kas need ongi need astmaatikud ja allergikud või on tegemist suguvõsa ülejäänud poolega? Ainus, mille üle ma juba mitmendat päeva imestan, on see, et kuidas mõni neist pole sulle suutnud selgitada, et ka lause lõpus oleva kirjavahemärgi ette ei käi mitte iialgi tühikut, isegi juhul, kui sa enne kirjutama asumist käsi pesed.

Kägu kirjutas:

Kas sulle mitte keegi kohe ei ole suutnud selgitada, et osad keeled, seega ka klaviatuurid, teevad automaatselt lauselõpu kirjavahemärgi ette tühiku.

Kui muidugi kultuuritaust päädib sellega, et oskad piiri esimese eesti ja teise eesti vahele vedada, siis on selline tühik teadmistes arusaadav.

Kägu kirjutas:

Ma kuulen sellest esimest korda.
A muidu on naljakas vaadata neid rea alguses olevaid punkte ja küsimärke. Kas mõnes keeles võib rida alustada kirjavahemärgiga?

Kägu kirjutas:

Rea kohta ma ei tea, kuid lauset alustada võib küll.

Kägu kirjutas:

Hispaania keelset kirja oleme me kõik näinud.

Aga ikkagi, kas selline klaviatuur on tõesti olemas, mis nii teeb?

Kägu kirjutas:

Muidugi on. Prantsukeelne näiteks.

Kägu kirjutas:

sinu vastus ei lähe arvesse, sest sina seda enne väitsidki.

Kägu kirjutas:

Oo, ma tahaksin nii näha klaviatuuri, mis ise teab, et tegemist on lauselõpuga! :D
Aga ma ei saanud ikka vastust oma küsimusele - kas kõikidel teie suguvõsa allergikutel on doktorikraad või on pool suguvõsa doktorid ja teine pool allergikud? Ja kui on viimane variant, siis kas allergikud on laisad või põhjustab rumalus allergiat?

Kägu kirjutas:

miks see klaviatuur siis punkti ette tühikut ei tee? punkt lõpetab ju ka lause.

Kägu kirjutas:

eksole! sina ju tead, mida sa rââgid! tubli tydruk! bravo!


ja tegelikult polegi see tyhik, mida klaviatuur LAUSE LÔPPU teeb.
tegelikult on hoopis kysimârgi ja hyyumârgi EES tyhik ehk siis on need kirjavahemârgid tâheruumi paremas servas, millega tekibki tyhik lauselôpu ja kirjavahemârgi jârele.

enamasti kyll internetikeskkonnas vastava keele omaseid "eripârasid" pole programeeritud, kyll aga wordis nâiteks.
vôi mine sa tea, ega ma miski aruti hingeelu tundja pole, kyll aga kasutan prantsuse klaviatuuri.


aga yldiselt on masendavad sellised vihast vâriseva hââlega oma ôigusega rinnale trummeldavad "tarkpead", kes "teavad raudselt, mida rââgivad".

Kägu kirjutas:

Nii see ikka ei ole. Hügieeniharjumused peaks iga inimene endale ikka kasvatusega kaasa saama. Paraku, alati ei saa.
Ma ka üks õnnetu, olen täitsa tõsiselt mõelnud, et mehe ükskõiksus pesemise ja puhtuse vastu saab ükskord viimaseks tõukeks lahutamisele... Seda enam, et tema peaks eriti tõhusalt hügieeni eest hoolitsema, kuna on mitmete haigustega invaliid. Jalal on tal troofiline haavand (kas teate, milline on hais, kui sooja ilmaga jalg päev otsa higistab ketsis, sidemes ja rohtude sees, või veel hullem, kui see haavand kergelt mädanema läheb), kõige hullem on aga, et ta kannatab kusepidamatuse all, mähkmeid hakkas ta kasutama alles minu algatusel ja suunamisel, enne seda... Ma parem ei kirjelda, mis enne oli. See selleks, aga tal pole ka kõige elementaarsemaid hügieeniharjumusi, erinevalt oma vendadest, kes alati töölt tulles käivad dushi all, töö on tolmune nagu minu mehelgi, aga minu mees sätib endale koduriided selga heal juhul ja vajub diivanile... Ja ta ise mõnuleb sealjuures, üldse ei häiri, et haiseb ja tolmune ja higine. Normaalne inimene ikka läheb pesema, kui on tolmune ja higine, ei ole ju hea olla? Ta väidab, et tema kaenlaalused ei higista - ei higista jah, aga higi väljub paraku igalt poolt mujalt.
Habemeajamine tuleb kõne alla umbes korra nädalas, juuksed on nagu rasvapulgad, juuksuris käiakse heal juhul kaks korda aastas. Öelge nüüd, millest see tuleb, et ühe pere lapsed nii erinevad oma suhtumiselt on? Poiss hellitati ära, kuna oli lapseeast saadik invaliid? Minu arvates on ka puuetega lapsele võimalik õpetada elementaarset enda eest hoolitsemist, pesemist...
Meie peres on see saanud paraku probleemiks nr 1, sest selle tõttu on mees mulle füüsiliselt ebameeldivaks muutunud, ma ei talu enam tema lähedalolekut, kui koos temaga läheneb kusehais või lihtsalt kõik see mustus.
Muide, ma olen näinud ka teistsuguseid mehi, ka teine äärmus on mulle tuttav - käiakse kolm korda päevas dushi all ja vahetatakse seitse korda päevas riideid. Aga kusagil on ju ometi see kuldne kesktee ka olemas:P

Minu eksmees oli meie kooselu ajal päris korralik ja puhas, sest minu jaoks on puhtus oluline. Ja riides käis ka ikka maitsekalt, valis mida millega kanda. Ja tihti küsisi ka minu käest. Kohtasin teda 1,5 aastat pärast lahutust ja ei tundnud ära. Selleks ajaks elas ta juba uue naisega. Mehel olid juuksed pesemata, riide mitte just kõige puhtamad ja jumal teb kus ja kui kaua vedelenud. Nägin teda supermarketis ja kui ta rääkima hakkas, siis tuli suust selline lehk, et pidin ära lämbuma.

Arvasin, et juhtub ikka, aga tuttavad on öelnud, et ta ongi nüüd selline...
Väga kiire allakäik. Naine pidavat samasugune olema.

Seega sama mees võib ühe naisega elades välja näha ühtmoodi ja teise naisega teistmoodi. Tegu ju sama mehega. Ja tähelepanekud on tulnud kauaegsetelt tuttavatelt

Aga mina ka ei saa aru, miks see kingadega toas käimine nii jäkk on? Samas siin ju tunnistati, et mahakukkunud asja pannakse suhu ja peldikust tulles käsi ei pesta ja.

Kägu kirjutas:

Väga nõme vananenud ja shovinistlik suhtumine.

Kägu kirjutas:

Mul isiklikult on vastik käia palja jalaga põrandal, mis on liivateri täis ja neist ei pääse, kui välisjalanõudega toas ringi käia.

Kägu kirjutas:

Aga ma pesen ülepäeva. Ja liiva miele majaümbrises ei ole.


Aga liivateradega kokkukleepunud mahakukkunud sööki ju pistad suhu?

Kägu kirjutas:

Aga ma ei viitsi ülepäeva pesta ja kui ka viitsiks, ei tahaks ülepäeva liivaterade sees käia (siis nendel päevadel, kui ei pesta.). Liiva ei ole ka meie majaümbruses, aga mingi praht ja terad jäävad ikkagi välisjalanõude külge, ka ainult asfaldi peal käies.

Viimane lause oli küll kummaline. Ei, ma ei pista toitu koos liivateradega suhu, väga vastik tunne ju. Imelik, et mõnele meeldib liivateri krõbistada...

Kägu kirjutas:

Kas sussidega kodus käies on põrandalt söömine normaalsem?

Kägu kirjutas:

Millest selline absurdne järeldus? Kus ma väitsin, et harrastan kodus põrandalt söömist :O?

hei hei, daamid
mina ütlesin, et pistan toidupala suhu, kui maha kukub. olen siinse seltskonna üks räpakollimaid :D
ma kahtlustan, et ka kingadega eksin tuppa, kui miskit juhtub kuhugi toapoolele ununema ja kingad juba jalas ning patserdan ka paljajalu oma elamises.

ja ma siiralt imetlen inimesi, kes käivad kaks korda päevas dushi all (nii hommikul kui ka õhtul) pesevad iga päev põrandaid, vahetavad üle päeva voodipesu, lisaks triigivad kõik sokid ja aluspüksid ja saunalinadki, kel on alati punkti pealt paigas kunstilise taotluslikkusega nipsasjad ja tarvikud ning kõik on tolmuvaba, kel kappides valitseb silmapaitav kord. kuidas seda saavutatakse, on minu jaoks müstika ja sellise hügieenilise puhtuse ja korra taotlemise olen heaga kättesaamatusse kaugusesse lükanud. ilma irooniata on ju tegelikult tänu teatud batsillusfoobikutele tõesti mõned batsillused vähem ja minusugune rögarutsi ja läbuõnnetuse tähtkujus sündinule võib mu eksimusi enam andeks anda. kui kõik sellised oleks, oleks katk lahti.

kuigi teisalt, eks batsillus tahab ka ellu jääda ja nii need seagripid sünnivad. ka batsillus kohaneb evolutsioonilise järjekindlusega ja õpib paljunema järjest steriilsemas keskkonnas. kõik me võitleme oma koha eest siin päikese all.

Kägu kirjutas:

ee... vabandan, et ei räägi siin teemast, imestan ainult, et minu 3 "prantsusekeelset" klaviatuuri küll mingeid isealgatuslikke tühikunalju ei tee. imelikud klaviatuurid teil!?! no ei tulnud tühikuid

Kägu kirjutas:

Hmm... aga minu oma kyll teeb. tôsi, mitte interneti keskkonnas, kyll aga wordis jms. minu arvutil on lisaks prantsuskeelsele klaviatuurile ka programmid prantsuse keele normidele vastavalt programeeritud - seega teeb ta "tyhiku" hyyu- ja kysimârgi ette. ja enamasti on need kirjavahemârgid lause lôpus kasutusel.

Kägu kirjutas:

Noh uriin on steriiilne. Ja kas sa tead täpselt kui tihti mees päevas oma noksi peseb? Äkki peseb riista peale pissimist ära?

Kägu kirjutas:

uriin on steriilne vaid vâheke aega pârast kehast vâljumist. ysna pea hakkab ta roiskuma.
kui see nii ei oleks, vôiks ju uriinis konserve teha, vôi mis?!

Vot mina olen üks "batsillusfoobik". Küürin ja koristan, kodu särab ja käed-jalad kõigil puhtad kogu aeg.
Väiksem laps mul 2-aastane. Ja tema puhul oleme korduvalt olnud solkmetege hädas. Solkmetega, mitte nende väikeste naaskelsabadega.
Nii, et mine sa võta kinni, milles asi. Arstid arvasidki, et liigses steriilsuses asi.

Kägu kirjutas:

rumal jutt Sul...kui kakaaugu pesemata jätad,seda sügad ja siis omale veel nende kätega võileiva teed võid ikka vägagi hullu nt. seedekulglapõletiku saada,kusjuures sama asi on ka anaalseksiga,kui peale anaali ka vaginaalselt vahekorras olla võib tulemusex olla viljatus,coli baktereid on leitud ka kõrvast mis teeb ikka väga hullu valu ja korduvate põletike tagajärjel võib kurdistuda...puhtus on täiesti normaalne nähe,hais mis tekib kaenla all on ju samuti tingitud bakteritest...ma ei saa aru mille üle siin vaieldaxe,hügieen peax olema iga inimese loomulik elu osa :)

Kägu kirjutas:

Huvitav jah: minu jõnglased on väikesed räpakollid - söövad liiva, kive, mulda, mängivad mudas. Koristan kord nädalas. Lapsed terved kui purikad - pole parasiite(kontrollitud), allergiaid, viirushaigustes on harva.

Kägu kirjutas:

sellega nyyd kiidelda ka ei maksa. lisaks batsillustele saab niiviisi endale ka muud sisse ajatud, mis pikemas perspektiivis organismile kohe yldse ei sobi.

Raske, oi kui raske on erinevate hügieeniharjumustega inimestel koos elada.