Vaatasin tähistaevast ja jäin mõtlema. Et misasjad need meile sealt taevast siis paistavad ikkagi? Tähed? Tean, et meile lähim täht on päike. Veenus, Merkuur, Marss jne on planeedid mitte tähed. Samas neid me naljalt ei näe, kuigi saturn ja jupiter on näiteks maast ikka tunduvalt suuremad. Siis kuidas on võimalik, et me näeme tähti? Kui suured nad siis on lõppkokkuvõtteks? Sest nad peavad meist ikka äärmiselt kaugel olema ju tegelikult. Suures vankris on näiteks üsna mitu tähte, mis on kuumemad kui päike, kas seal on ka siis veel lisaks planeete, näiteks nagu maa, marss jne?
Lisaks, kuidas ometigi on teadlastel olnud võimalik kindlaks teha galaktikaid jne. On siis tõesti võimalik et on olemas aparaate millega näeb nii tohutustesse-tohutustesse kaugustesse? Valgusaastate kaugusele? Mu piiratud mõistusesse ei jõua see kohale kuidagi. See kosmose värk on siis suur ja oehh.. müstiline. nii tahaks kord vaadata teleskoobiga taevast, aga no pole raha ostmiseks.

päikesed jah ja ma arvan, et ära rohkem oma peakest vaeva.

Tähed on isegraviteeruvad ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil.

Mitteteaduslikus keeles nimetatakse tähtedeks Päikesesüsteemi planeete ja meteoore. Päikest enamasti täheks ei nimetata.

Mind juba väga ammu vaevab mõte,et mismoodi saab maailmaruum olla lõpmatu????No ei saa ju olla lõpmatu,kuskil peab ju ära lõppema...ma lähen alati täitsa endast välja kui seda lõpmatust endale ette kujutada püüan..lähen teen parem veel ühe dringi ja püüan üldse mitte mõelda....

Kägu kirjutas:

Ja kujuta nüüd ette, et jood oma drinki, aga tgelikuses tiired kuskil lõpututes arvarustes

Kägu kirjutas:

Peale dringi ärajoomist tiireldakse lõpututes avarustes ilma mõtlematagi...

Kägu kirjutas:

icc, ehk siis topeltkosmos

Kägu kirjutas:

Kujuta endale näiteks ette, et sa väljutad kõhugaase. Algul on üsna ebameeldiv lõhn sinu läheduses. Siis lõhn kaob. Miks? Kõhugaasi molekulid hakkavad laiali liikuma, mõni jõuab isegi Ameerikasse. Gaasipilv hajub Maa atmosfääris.

Alguses polnud mitte midagi, siis käis pauk, seejärel oli tihe pilv ja lõpuks pilv laienes "lõpmatusse".

Sama lugu on Universumiga.

No küll mind nüüd tsiteeriti...ei pand see drink mind kosmoses tiirlema ega midagi,aga aru ma ei saa mismoodi saab võrrelda kõhugaase universumiga???On Ameerika,on Maa,on Maa atmosfäär,on kosmos...neid asju me teama.Aga kui oleks praegu võimalik istuda kosmoseraketti ja hakata sõitma Maast eemale,lõpmatusse,siis kuhu me lõpuks välja jõuaks?Igal asjal on ots ja äär-kuidas siis saab üks asi lõpmatu olla?Ei saa ju olla nii,et muudkui sõidad ja sõidad ja sõidad,kasvõi miljon aastat aga ära ei lõppe?!Igal silmaga nähtaval asjal on ju lõpp,ja ma ei tea kas ma olen tõesti ainuke,kes sellest aru ei saa.

Sa näed planeete-usu mind! Lihtsalt Sa ei tea , et need on planeedid ja pead neid säravateks tähtedeks. Ütle, kas Sa oled kunagi taevas näinud (eriti õhtul või varahommikult) tähte, mis on kõikidest teistest mitu, mitu korda heledam ja suurem? Vot see on planeet Veenus! :)

Aga kui l6ppekski 2ra mis siis peale l6ppu tuleks? :P Kui universum oleks nagu kausi sees, mis siis v2ljaspool kaussi oleks? Ei saa ju nii, et midagi ei ole, kasv6i tyhi kosmos peab ikka olema.

kikq kirjutas:

Kuule. Sa tuled töölt koju, paned külmkappi juustu, vorsti ja veini, kui järsku meenub, et sai jäi ostmata. Lippad poodi, kuid tagasi tulles avastad, et teismeline poeg on õginud juustu ja vorsti ja litsakas tütar veini oma poifrendile viinud - kas sa ütled, et kapp on tühi või et kapis on kosmos?

RebaseMaie kirjutas:

tyhi kosmos=kus puuduvad planeedid jne...v2ljaspool meie universumit ja k6iki teisi universumeid. kuigi neid pidi olema ka l6pmata arv. lihtsalt kui meie universum oloeks ainuke ja see oleks nagu piiratud ala v6i nii siis v2ljaspool piiret peab ikka ju midagi eksisteerima..kas v6i tyhi ruum.pole ju v6imalik, et sein tuleb ette ja edasi enam minna pole v6imalik. kylmikul yldjuhul on kindlad piirid ja isegi suure venitamise peale ei topi sinna rohkem kui mahtu on.

ringil pole lõppu.
keral pole lõppu.
möbiuse lindil pole lõppu.
lollusel pole lõppu.
mõned käegakatsutavad igapäevased asjad...

Vanasti pakkusid ulmekirjanikud(?) välja idee, et piisavalt kaua ja kiiresti universumis otse kihutades satud sa samasse punkti tagasi kus alustasid. Noh et kolmemõõtmelise universumi ääred oleks nagu neljamõõtmelises ruumis üksteisega kokku painutatud. See oleks ette kujutatav analoogiana kahemõõtmelistest elukatest kes elavad palli peal.

Samas tänapäeval on vist käibel paisuva universumi mudel ja seega universumile tiiru peale teha ei saa - kui universum paisub valguse kiirusel, siis kujuneks teekond lõpmata pikaks.

Lähen nüüd võtan ühe õlle selle jutu peale :)