Milles see seisneb? Mida inimesed (ja veel täiskasvanud inimesed) selles loos leiavad?

/hämming/

Ei leia selles midagi täiskasvanud inimesed, see on pubekate lemmik.

Ma tean, et "Videvik" on pensinäride ajaleht. Mis fenomeni sa otsid?

Kägu kirjutas:

Film oli pask kuubis, raamatut pole lugenud

Mulle ei jätnud mingit muljet. Tavaline noortekas.

see ongi ju noortekas. minu seitsmendas klassis õppivale tütrele meeldisid nii film kui ka raamat. praegu neelab selle teist osa.

Nii hea raamat, seal on vanematele inimestele ka nautimisväärset teksti lugeda:


I gasped as Edward unzipped his gorgeous, godlike pants, revealing his smooth, white, marble cock. He glared at me with his burning topaz eyes as my fingertips brushed his cold, sparkling, granite dick. My heartbeat quickened. My breath caught. I didn't deserve this. How could I, clumsy, ordinary, plain, clumsy Bella Swan who was only asked to the dance by 3 different lovestruck boys, be so close to a cock so gorgeous, scintillating and godlike? It was like the pale marble cock of Adonis.

In a quick, graceful motion, Edward turned and glared at me. "Don't you see Bella?" he said as he held me in his strong grasp and dry-humped my thigh with annoyance, "I'm a danger to you! You should have nothing to do with me! Every moment you're risking your life!"

"Edward" I gasped "I love you. I will love you forever!" I was in agony thinking of losing him and never again touching his pale, white, cold, gorgeous, sparkling, marble, granite, dazzling, godlike, scintillating Adonis cock. How would I live? He was my life.

He glared at me again with his dazzling, golden eyes and told me with his gorgeous, pale lips "There's something I haven't told you. Something else about my kind."

"What Edward?" I asked breathlessly, "I will love you no matter what. Forever."

He brushed his cold, gorgeous, marble lips close to my clumsy, ordinary ears and whispered "We..."

"What, Edward? I love you. Forever. You can tell me anything."

He gave me his crooked grin and said, "We ejaculate rainbows."

Ega igapäev ei kohta raamatut (õigemini viite raamatut), kus saad teada, mis tunne on marmorist sätendavat pulgajäätist endas tunda!

Siin on palju parem Twilight film ja palju andekamate näitlejatega

http://www.starz.com/promotions/bunnies/Pages/Bunnies.aspx

Minu teada viimati "Videvik" kutsus penskareid Toompeale meelt avaldama. On see fenomen?

Kägu kirjutas:

Aga kus on öeldud, et jutt filmist ja raamatust?

Kägu kirjutas:

maite ... ma olen üritanud sedaa audiobookina kuulata vist 3 x ... no ei saaaaa vedama. kuidagi seep tundub. kuigi Amazoni edetabelis oli ta vististi 2008 a enimmüüdud raamat.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

minu 8 aastane poeg fännab Twilight filmi, talle meeldivad supervõimetega tegelased parasjagu.
Lugeda on tal veel vara, ise närisin ennast inglisekeelsetest raamatutest läbi ja ausaltöeldes esimene reaktsioon oli küll selline, et üks selline seksikas vampiir võiks endalgi olla vahelduseks :-P (äärmisel juhul Pattinson kõlbaks kah - avastus peale filmi äravaatamist).

Üldiselt ilus muinasjutt, hästi välja mõeldud ja filmilgi polnud viga.
Aga mingi ¹edöövriga pole küll tegu.

ma ei tea sellest teosest midagi. aga aiman, et tegu on looga, mis puudutab noortes midagi, millest meie, pisut vanemad enam aru ei saa. ei ole meie noorusepäevadega seotud, ei assotseeru, meie mängumaaga.

mulle tuleb kohe meelde erinevus juba lihtsalt lugemusharjumuste suhte, kus noored on nõus ka väärtkirjandust haarama, kui see on netis ja bling-bling, samas täiskasvanum mittearvutipõlvkond tahaks lugeda paberilt, keerata näpuga lehte, tunda värvitrükilõhna... nähtused, mis on uuele arvutipõlvkonnale absoluutselt mõistetamatud ja võõrad. see ongi fenomen. tabati uue tarbjaskonna maitset. teate küll - noorus on hukas ja mis teie ka vanad peerud teate :D

Kägu kirjutas:

http://www.youtube.com/watch?v=t3ln6eNTbWA&feature[...]ndex=3

See on nii ilus ja kirglik hetk filmis

Käisin eile just seda filmi vaatamas.Mulle meeldis.Kohati selline romantiline tundus.Tegelased olid ka minu arust väga hästi valitud.Kui mulle algul see Edward ei meeldinud, siis üsna ruttu hakkas ta meeldima.Nagu siin keegi juba ütles, selline vampiir võiks endalgi olla. :D
Raamatut lugenud ei ole ja ei taha ka.Pidi filmist kõvasti erinema?

Olen üle 40, ja pean ütlema muidu ma mingeid ulmetaolisi filme ei vaata ja ei ei meeldi aga no see film meeldis ikka hullupööra.Kavatsen ka raamatut lugema hakkama.Raamatul pidi ka teine osa olema "Noorkuu", ei tea kas sellest kah filmi tehakse.Läheksin kindlasti vaatama.

Kägu kirjutas:

Ma kõigepealt nägin filmi. Ütleks, et oli vaadatav, aga ei midagi erilist. Siis järsku hakkasid kõik raamatust rääkima, see ilmus kõiksugu edetabelitesse jne. No ostsin siis ka mõlemad osad, ja ausalt öeldes täitsa mõnus lugemine. Loomulikult pole seal mingit kirjanduslikku väärtust ning keeleline naiivsus on lihtsalt jube, aga idee on väga armas. Mul näiteks tulid noorusajad meelde: igasugu armumised, mis tundusid tol hetkel olevat maailma tähtsaimad ja igavesed. Oeh, oli alles tore aeg...Ma ühelegi oma filoloogist kursakaaslasele muidugi ei julge üteldagi, et sellist saasta loen ;))), aga mõnikord on lihtsalt nii hea ennast lõvaks lasta ja tegelda millegagi, mis ei nõua mingit mõtlemist, lihtsalt tekitab teatud emotsiooni. Ma arvan, et see just ongi selle raamatu fenomen. Noortele muidugi meeldib see kindlasti muudel põhjustel :)

Mina hakkasin ka Videvikku lugema, kuna mu tütrele meeldis. Esimesed 10 lehekülge lugesin nii, et mõtlesin, et asjaarmastajad on ennegi raamatuid kirjutanud, kuid nii saamatult vist seni mitte. Nt Rowlingi raamatud on ikka mõõtmatult kõrgem tase. Aga mida edasi, seda enam see raamat mind haaras, sest emotsiooni suutis ta oma saamatust kirjastiilist ometi edasi anda. Lõpuks tundsin ma sellist mõistushalvavat armastust, nagu Bella ja olin tegelikult väga rahul. Kõige tobedam oli muidugi, et see meeliülendav tunne kestis oma kuu aega, lõpuks lausa segas, et kuskil hinges on nagu lahtine haav see suur armastus. Nüüd on õnneks üle läinud :) Aga tore on teada, et 35-aastasena on veel võimalik armuda väljamõeldud tegelasse. Mu mees oli täitsa nõutu algul, et mida minuga teha... Naine on armunud vampiiri, eriti nagu armukade ka pole mõtet olla. Siis ta abistas mind niipalju, kui sai, tõmbas mulle filmi ja hoidis muidu mu kätt, kuni ma paranesin sellest tundest.

Natuke õpetuseks oli see ka. Muidu kõik siin foorumis kurdavad, et suhted on rutiinsed ja küll tahaks tunda liblikaid kõhus jne. Mina sain meeldetuletuse, et peale rahulolutunde teevad need liblikad elu ka kuradima raskeks. Raske on hoolitseda oma laste eest ja teha kodutoimetusi, kui hing ja süda ihkavad midagi muud.

minule seostus see hoopis kunagise Rock-Hotelli lauldud looga.... aga selgus, et tegemist on millegagi, millest ma midagi ei tea:) no lapsed on liiga väikesed ja ise liiga suur vist lihtsalt...

Ritabell kirjutas:

Nii et tere tulemast klubisse ? :)

Käisin ka eile vaatamas, jäin superrahule!

Aastad läevad, aeg on pikk,
peagi saabub videvik.
On ju ilus?

õnnestus siis ka see film lõpuks ära näha. olen siiani vampiirifilmide suhtes olnud suhteliselt skeptiline, ent nüüd olen lausa vaimustuses, sest see oli sootuks teistsugune film kui mingi tavaline vereimemine. stiilne film nii näitlejatevalikult kui teostuselt, lisaks veel hea filmimuusika.
peategelane pole küll päris minu tüüp, aga film muutis ta nii kütkestavaks, et olen lausa võlutud. kes siis ei tahaks sellist kõikvõimast kallimat, eksole.
kuidagi miski puudutas mind selles filmis väga ning jättis suurepärase filmielamuse. ning näen, et ma pole siin sugugi ainuke, kellele see korda on läinud.
raamatud üritan ka läbi lugeda. võib-olla olen selles mõttes veel natuke nagu lapsemeelne, või pole ma lihtsalt veel nii kibestunud, et meeldivad veel sellised ilusad muinasjuttfilmid. lummavalt ilus armastuslugu, midagi taolist, mida varem pole näinud. annan 8 punkti 10-st. ootan huviga teist osa.
"sõrmuste isand" meeldis ka väga.

raamat super, film igav

Kägu kirjutas:

vaatasin täna filmi ära. midagi mannetumat pole juba ammu näinud.

raamatu lugenud ei ole aga film meeldis ja igatahes etem kui sõrmuste isand. seda ei suutnud ma 2.minuti ka vaadata. seega on kõik maitse küsimus. nii et teema saab minu poolt miinused.

Mulle meeldis Videviku film väga. Tegelikult meeldis Sõrmuste isand ka, vähemalt need kohad, kus mingi asjalik tegevus toimus, aga enamus filmist oli mingi monstrumite rongkäigu vaatamine, vähemalt tund igast osast lihtsalt marsitakse ühest kohast teise.