Vastsündinute kuulmise sõeluuring

Miks peaks lapse kuulmist kontrollima?

Kuulmislangusega sünnib suhteliselt vähe lapsi, pisikestel pole aga kerge kuulmiskahjustust märgata. Kuulmise kontrollimine vastsündinutel võimaldab kuulmislangusega lapsi varakult avastada ja see on lapse edasise arengu suhtes äärmiselt oluline. Õigeaegne kuulmislanguse avastamine annab võimaluse kuulmiskahjustusega lapse peret varakult toetada ja juhendada, kuidas kuulmislangusega last kasvatada.

Meie peres pole kellegi kuulmisega probleeme. Kas peaksin siiski laskma oma lapse kuulmist kontrollida?

Jah. On oluline kontrollida kõiki lapsi. 2–3 last 1000st sünnib kuulmislangusega ühes või mõlemas kõrvas. Enamik sellistest lastest sünnib peredesse, kellel pole kunagi olnud kokkupuudet kuulmislangusega.

Millal kuulmist kontrollitakse?

Kuulmist kontrollitakse sünnitusmajas enne beebi kojuminekut või kutsutakse teid tagasi kuulmis- ja muude uuringute tegemiseks esimese elunädala lõpus. Kui teie last pole kuulmise suhtes kontrollitud, pöörduge oma perearsti poole, kes suunab teid kuulmiskeskusessse.

Kas kuulmise kontrollimine võib olla valus?

Ei. See ei põhjusta valu ega pole ka ebameeldiv. Tavaliselt tehakse kuulmisuuringut siis, kui laps magab, protseduur võtab aega vaid mõned minutid ning te võite kogu aeg olla lapse juures. Narkoosi ega uinuteid ei kasutata.

Mida kuulmise kontrollimine endast kujutab?

Spetsiaalse koolituse saanud meditsiiniõde või ämmaemand paneb lapse kuulmekäiku väikese pehme otsaku, mille kaudu saadetakse kõrva piiksuvad helisignaalid. Kui kõrva satuvad helid, siis tavaliselt saadab terve sisekõrv vastuseks kaja, mille arvuti võtab vastu ja registreerib. Selliseid signaale kutsutakse otoakustilisteks emissioonideks (OAE).

Mida vastused tähendavad?

Kui mõlemast kõrvast tulevad selged vastused, siis tähendab see seda, et teie lapsel ei ole suure tõenäosusega kuulmislangust. Kuid on ka väga oluline jälgida, kuidas laps kasvades helidele reageerib. Kui teil tekib mingeid kahtlusi oma lapse kuulmise osas, siis pöörduge kindlasti oma perearsti poole. Lapse kuulmist võib igal ajal uuesti kontrollida. (Küsimuste lõpus leiate jälgimise tabeli)

Miks tuleb vahel lapsel kuulmist uuesti kontrollida?

Päris paljud lapsed peavad läbima ka teise kuulmisuuringu, sest esimese kontrollimisega ei saadud kas ühest või mõlemast kõrvast tugevaid, selgeid vastuseid. See ei pea veel sugugi tähendama, et teie lapsel on kuulmislangus. Sagedasemad kuulmistesti kordamise põhjused on:

  • Laps oli uuringu ajal rahutu
  • Uuringut võis segada taustamüra
  • Kõrv võis olla täidetud vedelikuga, mis on pärast sündi üsna tavaline nähe ja kaob aja jooksul.

Kus teine kuulmistest tehakse?

Enamasti kutsutakse teid tagasi sünnitusmajja, kus tehti ka esimene kuulmistest. Aga uuringut võidakse sooritada ka kuulmiskeskuses.Kordusuuring on täpselt samasugune protseduur nagu esimenegi – otoakustiliste emissioonide (OAE) registreerimine. Kui teisel uuringul saadakse selged vastused mõlemast kõrvast ,see tähendab , et teie lapsel ei esine suure tõenäosusega kuulmislangust. Jälgige ka, kuidas laps peaks arenedes helidele reageerima ja kuidas häälitsema. Kui teil on kahtlusi oma lapse kuulmise osas, siis konsulteerige kindlasti oma perearstiga. Lapse kuulmist saab mistahes ajal uuesti kontrollida.

Misa saab siis, kui ka teisel kontrollimisel ei saada ühest või mõlemast kõrvast selgeid vastuseid ?

Kui ühest või mõlemast kõrvast pole saadud teisel kontrollimisel selgeid vastuseid, siis suunatakse teid kuulmiskeskusesse, kus tehakse täiendavad uuringud. See ei pea veel tingimata tähendama, et teie lapsel on kuulmislangus – küllalt tihti tuleb ette, et ka teisel kontrollimisel ei saada selgeid vastuseid ja sellel võib olla mitmeid põhjusi. Täiendavad kuulmisuuringud kuulmiskeskuses annavad parema ülevaate teie lapse kuulmisest. Kuulmiskeskuses tehakse Teie lapsele ka teistsugune kuulmisuuring. Seda kutsutakse ajutüve kutsepotentsiaalide registreerimiseks (ABR – Auditory Brainstem Response). Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist kinnitatakse lapse pea peale kas 3 väikest elektroodi ja kõrvadele kõrvaklapid või kasutatakse telefonitorulaadset seadet, kus elektroodid ja kuularid on ühitatud ühte seadmesse. Kõrva lastakse seeria piiksuvaid helisid. Arvuti abil registreeritakse vastused, mille järgi saab hinnata, kui hästi laps kuuleb. ABR-uuring võtab veidi rohkem aega. Uuringute ajal võite olla oma lapse juures. Uuring ei tee lapsele haiget ega põhjusta ebameeldivust. Enamasti tehakse uuringuid lapse uneajal.Kui laps vajas intensiivravi peale sünnitust, on vajalik teha ABR uuring ka siis, kui ta läbib OAE uuringu. Laps suunatakse kuulmiskeskusesse 8 elukuul.

Kuidas peaksin oma last teiseks uuringuks ette valmistama?

Uuringut on kergem teha, kui laps magab. Ärge muretsege, kui laps on rahutu ega uinu. Kuulmisuuringu läbiviijatel on kogemusi, et vahel on imikutel raske magama jääda. Et laps oleks rahulik ja uinuks, võite talitada järgnevalt:

  • Püüdke last enne uuringule minekut ärkvel hoida, siis on tõenäosus suurem, et ta uuringu ajaks uinub.
  • Kui võimalik, siis toitke last vahetult enne uuringut, seegi aitab tal kiiremini uinuda.
  • Võtke kaasa kõik, mis aitaks lapsel tunda ennast võimalikult hästi. Kuulmiskeskuses on piisavalt ruumi, et last toita ja vahetada mähkmeid.

Mulle tundub, et mu laps reageerib helidele normaalselt. Kas pean ikkagi minema uuringule?

On väga oluline, et te siiski läheksite uuringule, sest enamik kuulmislangusega lastest reageerib küll mõningatele helidele, mis ei ole aga piisav kõne arenguks. Kui lapsel peaks esinema kuulmislangus, siis on väga tähtis, et see avastataks võimalikult vara.Varajane diagnostika võimaldab vanemaid informeerida ja abistada õigeaegselt, siis kui laps on alles väga väike. See on lapse edasise arengu suhtes äärmiselt oluline.

Kust võib saada lisainformatsiooni?

SA TÜK Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond
Dr. Katrin Kruustük
7319475AS

Ida-Tallinna Keskhaigla Kõrva-nina-kurguhaiguste osakond
Dr.Liina Luht
6207916

LAPSE KUULMISTAJU ARENG

4. – 6. elunädal

3.- 4. elukuu

6. – 7. elukuu

10. – 12. elukuu

21. – 24. elukuu

43. – 48. elukuu

58. – 64. elukuu

1.Kas laps ehmub valju lärmi peale

(raadio)?

1. Kas laps üritab pöörata pead heliallika suunas?

1. Kas laps jälgib huvitatult kõnelusi

1. Kas laps mõistab keelt?

1. Kas laps saab aru sosistami-sest või vaikselt öeldud kutsest? (1m kauguselt: kus ema on?)

1. Kas laps vaatab kõnelejale tihti suu peale

1. Kas laps küsib tihti järele?

2. Kas laps pilgutab silmi ootamatu, kõrvalähedase ja valju lärmi peale?

2. Kas laps kuulatab piipitamist

2. Kas laps reageerib hõikele?

2. Kas laps reageerib vaiksele kõnele?

2. Kas laps mõistab kõrva sosistatud korraldusi: Anna mulle pall! Näita mulle autot!

2. Kas teler või raadio pannakse tihti valjemaks? Kas laps küsib tihti järele?

2. Kas laps paneb

raadio või teleri valjemaks kui see teile meeldiks?

3. Kas laps rahuneb kui ema teda lohutab?

3.Kas laps ärkab kui keegi siseneb tuppa või astub tema voodi juurde? (ilma, et voodit puudutataks)

3. Kas laps otsib ja leiab heli-allika, mis asub tema kõrvadest allpool? Kas ta keerab pead kui lärm tuleb küljelt?

3. Kas laps reageerib muusikale (otsib) kui heliallikas asub ülalpool kõrvu?

3. Kas laps mõistab kaht järjestikust ülesannet: Too auto ja vii see isale!

3. Kas laps mõistab valesti suulisi ülesandeid?

3. Kas laps muutub laste-aias hilisel hommiku-tunnil vaiksemaks või agressiivsemaks?

4. Kas lapse silmad liiguvad tuttavaid hääli kuuldes heliallikat otsides?

5. Kas laps üritab kaasa rääkida? (laliseb kui kuuleb lap-sevanema häält)

5. Kas talle meeldib muusika?

5. Kas laps kahekordistab silpe?

.

5. Kas ta jääb mängus kõrvalseisjaks kuna ei mõista teisi lapsi

5. Kas laps lokaliseerib müra külgedelt, ülevalt, alt?

5. Kas laps hakkab lalisema? (1. lalisemisfaas – vaistlik lalin)

6. Kas laps otsib heliallikat kui heli tuleb küljelt? (vaatab sinnapoole)

6.Kas laps annab häälekalt märku kui muusika või kõne järsku ära lõpeb?

. .

6. Kas ta loka-liseerib heli, mis tuleb kõrvalt, ülevalt, alt?

6. Kas kõne on selge või kõlab see kohati segaselt

. .

7. Kas laps hakkab rohkem lalisema?

. . .

7. Kas võõrad mõistavad lapse kõnet?