Sünnijärgne ema-lapse nahk-naha kontakt

Allikas: Parenting and Child healthLaps sünnib veekeskkonnast õhu kätte, pimedusest valguse kätte, soojast külmemasse maailma, mis oma uute lõhnade, uute maitsete, uute häälte, uute puudutuste, uute inimestega- on temale veel täiesti võõras. Kus ja kuidas tunneb vastsündinu ennast kõige paremini? Kuidas tema eest hoolitseda, mida ta tegelikult tahab ja vajab, et kohaneda tundmatu maailmaga?

Ema kaisus on kõige parem. Ema on lapsele kõige kallim ja armsam inimene kogu maailmas. Hämaras toas, vaikses ümbruses, paljalt ema kõhul olles on vastsündinu oma loomulikus keskkonnas, kus ta tunneb ennast turvaliselt. Ema on soe ja pehme, ema hääl on tuttav, ema südamelöögid ja hingamiskahin on tuttavad looteeast. Ema lõhn, lootevee maitse ja lõhn – kõik see on maailm, mis aitab vastsündinul kohaneda üsavälise eluga.

Käesoleval ajal on terve ajalise vastsündinu parimateks sünnijärgse hoolduse põhimõteteks esimestele elutundidel ja päevadel :

    1. Varajane sünnijärgne ema-lapse nahk-naha kontakt 1,5-2 tunni jooksul peale sündi, kuni on toimunud esimene rinnaga toitmine
    2. Ema on lapsega koos ööpäevaringselt
    3. Sage imetamine
Miks nahk-naha kontakt on tähtis ja kuidas see toimub?

1. Kõigepealt tuleks lapsele tagada SOOJUS – JAHTUMISE VÄLTIMISEKS

  • Selleks tuleb kohe pärast sündi laps sooja froteerätikuga kuivatada: märg keha jahtub kiiresti ning kaotab soojust õhu liikumisest – annab sooja külmemale objektile ümbritsevas keskkonnas. Kuivatamine on ka stimulatsioon paremaks hingama hakkamiseks.
  • Seejärel pannakse laps ema kõhule, kaetakse suure soojendatud froteerätikuga ning pähe pannakse müts, et vähendada soojakadu pea piirkonnast.
  • Ema kõht, rindkere, rinnad (nn ema pesa) on parim soojaallikas lapsele. Ema keha on kõige usaldusväärsem, turvalisem, töökindlam soojaallikas lapsele, et vältida JAHTUMIST. Teadusuuringutega on tõestatud, et vahetult peale sündi emaga nahk-naha kontaktis olevatel lastel on kõrgem keha- ja naha temperatuur võrreldes voodisolevate riietatud lastega.
  • Ema keha otsene soojus säilitab lapsel energiavarusid ja suurendab lapse heaolu.

2. Ema kõhul olles jääb lapsel ära ÜKSINDUSSTRESS.

Kui vastsündinu on emaga nahk-naha kontaktis esimesed 90min sünnijärgselt, siis need lapsed karjuvad tunduvalt vähem peale sündi, mitte rohkem kui 1 min, võrreldes voodisolevate, kinnimähitud lastega. Vastsündinu võib peale sündi kisada valust, näljast, kuid ka ebamugavustundest. Lapsed tunnevad ära füüsilise eraldatuse emast ja hakkavad karjuma. Kisa lakkab, kui laps on uuesti emaga koos. Väga vähe aega ema kõhu peal olnud lapsed karjuvad esimese 45-90 eluminuti jooksul tunduvalt rohkem, mis võibolla nn. emast eraldatuse üksinduskisa.

3. Sünnijärgne KAALULANGUS on väiksem, kuna laps karjub vähem ja seega kaotab vähem energiat.

4. LOOTEVÕIE. Nahavigastuste vältimiseks ei hõõruta maha lootevõiet, kuna see

  • hoiab ära infitseerumise, haudumise
  • on kasulik nahale
  • imendub ise
  • last ei õlitata, kuna lootevõie on loomulik nahakaitse
5. HÄMAR TUBA. Et laps sünnib pimedusest valguse kätte, siis on liigse valgusärrituse vältimiseks lapse silmadele sünnitustuba võimalikult hämar – kasutatakse kohavalgusteid

6. NABAVÄÄT lõigatakse läbi ja ligeeritakse ning tehakse naba tualett, kui laps on ema kõhul.

7. ASPIREERIMINE. Tervet ja ajalist vastsündinut ei aspireerita (s.o. hingamisteede puhastamine väikese vooliku ja imipumba abil), kuna üleliigne lootevesi valgub ema kõhul olles iseenesest suust välja. Aspireerimine on lapsele ebameeldiv, valus, võimalik on limaskesta vigastuse oht, sülje eritus tõuseb, võib esineda hingamispeetuse-, südametegevuse aeglustumise oht

8. VANNITAMINE vahetult peale sündi, esimese 2 tunni jooksul pole vajalik, kuna

  • sellega kaasneb mahajahtumise oht
  • peseb maha vastsündinule esimeseks rinnast imema hakkamiseks vajalikud lootevee lõhnad ja maitse
  • laps eraldatakse emast antud hetkel mittevajalikuks protseduuriks
  • häirib esimest kontakti emaga

9. TEADVUS. Sünnijärgselt (esimesel elutunnil) on vastsündinul teadvuse nn. VAIKSE ÄRKVELOLEKU STAADIUM, mis kestab kauem (kuni 40 min. ), kui ta jääb emaga nahk-naha kontakti

  • Laps liigutab siis harva
  • Tema silmad on laialt avatud, säravad, selged
  • Ta on rahulik, ei karju
  • Vaatab oma vanemate nägu ja silmi väga tähelepanelikult, uurib neid, õpib tundma, jätab meelde
  • Reageerib ema häälele
  • Sellel perioodil on lapse kogu tähelepanu pööratud nägemisele ja kuulmisele, esimesele kohtumisele oma vanematega. See eriline vaikne ärkvelolek ja kaasasündinud võime suhelda – valmistab ette tee tulevaseks kiindumuseks vastsündinu ja vanemate vahel.

10. SILMAD. Vastsündinud näevad juba sündides, neil on olemas ka nägemismälu. Sünnivad lühinägelikena – näevad kõige selgemalt 20-25 cm kaugusel asuvaid objekte, see on sama vahemaa, kust laps näeb oma ema nägu toitmise ajal. Teadlased on avastanud, et ajaline vastsündinu on võimeline oma ema näo ära tundma juba 4. tunnil peale sündi.

  • Eelistab vaadata kontrastseid värve, heledaid ja tumedaid toone.
  • Eelistab vaadata kaarduvaid, kõveraid, ümaraid kujutisi – võrreldes sirgetega, keerukamaid kujutisi – võrreldes lihtsate ja väheste detailidega kujutistega.
  • Pigmenteerunud rinnaareool on lapsele külgetõmbav (ümar, kontrastne) ning on esimese lühikese teekonna tähiseks, kui ta mööda ema kõhtu rinnale roomab
  • Eelistab vaadata inimnägu, eriti ema ja isa nägu, emotsioone ema näos. Ema on lapsele kui peegel, laps avastab ennast ema näos, ema ja laps imiteerivad teineteist
  • Vastsündinule ja emale on tähtis silm-side kontakt, kuna see on ülitähtis element inimestevahelises suhtlemises

11.HÄÄL. Vastsündinud kuulevad, neil on olemas ka kuulmismälu. Hääled läbivad emakat juba enne sündi.

  • Eristab erinevaid hääle tüüpe (näit. vilet kellahelinast), tugevust, kõrgust, tuttavaid ja võõraid hääli. Kuulmine on hästi arenenud. Emad ja isad kasutavad instinktiivselt kõrgsageduslikku häält, kui nad esimest korda peale sündi räägivad oma lapsega. Selline beebikõne näib olevat universaalne. Eri rahvusest emad kasutavad oma vastsündinutega rääkides sarnast kõnemaneeri.
  • Lapsele meeldib kuulata inimhääli, eelistab emotsionaalseid hääli mehhaanilistele.
  • Eelistab kuulata ema häält, võrreldes teiste naiste häältega. 1 nädal peale sündi eelistavad 80% vastsündinutest kuulata oma isa häält, võrreldes teiste meeshäältega.
  • Ema kõhul olles kuuleb vastsündinu ka talle juba üsasiseselt tuttavaid ema sisemisi hääli – südamelööke, hingamiskahinat, soolemotoorikat.

12. LÕHNAD, MAITSMINE, HAISTMINE. Lõhna stiimulitel on suurem tähtsus toitmiseelses käitumises ja füsioloogias, kui üldiselt arvatakse.

  • Ema rinnast tulev lõhn, mis on sarnane looteveelõhnale, juhatab lapse rinnale
  • Vastsündinu imeb käsi ja sõrmi enne rinnani roomamist, kuna ka kätel on juba üsasiseselt tuttav lootevee maitse ja lõhn, seepärast ei tohigi peale sündi labakäsi looteveest ära kuivatada.
  • Lapsel on võime kasutada sünnieelset haistmismälu ema rinnal orienteerumisel ja rinnanibu lokaliseerimisel.
  • Ema lõhn on lapsele kõige tuttavam. Võõrad lõhnad segavad last ning häirivad esimest kontakti emaga ja esimest lapse rinnale roomamist ning imema hakkamist (seepärast ei tohiks ämmaemand last kohe peale sündi ema kõhult kaalumiseks, mõõtmiseks, vannitamiseks ära võtta).

13. LIIGUTUSED on tähtsad toitmiseelses käitumises. Kui laps kinni mähitakse, on sellega tema liikumisaktiivsus pärsitud.

  • Vastsündinul on kaasasündinud võime ise spontaanselt ema rinnale roomata, mis saab avalduda ainult siis, kui me talle selleks võimaluse anname.
  • Peale sündi pannakse laps ema kõhule. Pärast puhke- lõõgastuspausi, umbes 20 min. vanuselt, muutub vastsündinu aktiivseks – tema motoorne aktiivsus tõuseb. Vallandub otsimisrefleks, laps hakkab aktiivselt otsima suuga, teeb imemisliigutusi, imeb sõrmi, pöörab pead küljelt-küljele, tõstab pead üles-alla. Hakkab tegema roomamisliigutusi ema rinna suunas, tõukab jalgadega. Lihaste tugevus kaelas, õlgades ja kätes aitab pead tõsta ning liikuda otse ja külgsuunas. Vahepeal laps puhkab, siis üritab uuesti.
  • Jalgade surve ema kõhule aitab kaasa platsenta eraldumisele ja vähendab emaka verejooksu, kui laps mööda ema kõhtu liigub.
  • Vastsündinu liigutab kätt haaravalt, masseerides niiviisi ka ema rinnanibu. Umbes ühe tunni vanuselt jõuab rinnanibuni, haarab ise rinna suhu ja hakkab imema, mis tagab ka õige rinnast imemise tehnika.
  • SELLIST KÄITUMIST HÄIRIB EMA-LAPSE NAHK-NAHA KONTAKTI KATKESTAMINE MÕNEKSKI MINUTIKS.
  • Vanemad vaatavad oma lapse esimest teekonda ja on vaimustatud oma lapse võimetest.

14. PUUDUTUSED. Puutetundlikkus on aktiveeritud ammu enne sündi. Peale sündi meeldib lapsele lähedus, soojus, ema või isa kaisus olla.

  • Huultel ja kätel on kõige rohkem puuteretseptoreid, mis seletab, miks lapsele meeldib imeda oma sõrmi. Looted imevad oma sõrmi juba 24.st nädalast.
  • Nahk on suurim keha tundeorgan. Ema puudutused, silitused mõjuvad hästi lapse vaimsele ja füüsilisele arengule, suurendavad lapse heaolu.

15. RINNAST IMEMINE, IMETAMINE. Kui laps imeb või haarab masseerivalt ema rinda, siis kaasneb sellega:

  • hormooni oksütotsiini taseme tõus ema ja lapse organismis, mille tagajärjel vabaneb rohkelt seedetrakti hormoone, mis omakorda stimuleerivad soole hattude kasvu, suurendades kalorite imendumispinda. Selle tagajärjel imendub toit paremini ja rinnapiimatoidul olevad lapsed vajavad koguseliselt vähem toitu.
  • Nende hormoonide vabanemisega tekivad lapsel soole kontraktsioonid (kokkutõmbed) – mekoonium e. esmasroe eritub varem, vähendades sellega vastsündinu patoloogilise kollasuse teket (mida on vaja ravida).
  • Oksütotsiin on stressivastane e. õnnelikkuse hormoon, mis tugevdab sidet ema ja lapse vahel, emainstinkt on tugevam ja tekib kiiremini.
  • Oksütotsiin tõstab emaka kokkutõmbeid, vähendades sellega otseselt sünnitusjärgse verejooksu ohtu.
Kokkuvõte: sünnitustoa rutiinidel on tähtis mõju rinnaga toitmisele, ema ja lapse suhetele, lapse haigestumisele, adaptatsiooni häiretele. Ka lühiajaline eraldatus emast häirib oluliselt esmast kontakti ja esimest imetamist.

SÜNNIJÄRGNE EMA-LAPSE NAHK-NAHA KONTAKT 1,5-2 TUNNI JOOKSUL PEALE SÜNDI ON TÄHTIS KUNA

    1. Vastsündinu kohanemine üsavälise eluga on kergem.
    2. Rinnaga toitmine on kergem.
    3. Kogu rinnaga toitmise periood on pikem.
    4. Ei pea ravima haigusi, mida võib vastsündinule vale hooldusega tekitada: adaptatsiooni häired, jahtumine, hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase), polütsüteemia (paks veri), infektsioonid, ema-lapse vahelised psühholoogilised probleemid, rinnaga toitmise probleemid jne.
    5. Lapsel bilirubiini ainevahetus paraneb, patoloogilist kollasust esineb vähem.
    6. Emal esineb sünnitusjärgset stressi vähem – emad on rahulikumad, hoiavad last rohkem enda juures, võtavad last rohkem sülle.
    7. Sünnitusjärgne valu ununeb kiiremini, emad taluvad haavade õmblemist paremini, unustavad väsimuse.
    8. Aitab emal avastada oma lapse erilised võimed, aitab aru saada lapse vajadustest, lapse ja ema vahele tekib tugev side esimestest eluminutitest alates.
    9. Loobutud laste arv on väiksem.
    10. Ema-lapse suhted paremad kogu eluks.

Lapse esimesed elutunnid on tema ja ema ja isa omavahelise esimese suhtlemise aeg, teineteise avastamise aeg. See vastastikune ühine uudistamine ning esimene äratundmisrõõm loob kogu eluks tugeva sideme ema ja lapse vahele.