Pere- ja tööelu ühitamine

Rahvastikuministri Büroo 2005

Eesti o­n üks kõrgeima naiste tööhõivega riik, samal ajal o­n laste eest hoolitsemine jätkuvalt esmajoones naiste kanda. Lisaks paindlikumale täiskohaga tööle otsivad inimesed võimalusi ka osaajaga ning kodus töötamiseks. Oluline pere- ja töökohustuste jagamisel o­n ka perele sobiv ja kättesaadav lastehoid.

1990-ndate aastate kiired muutused majanduses ja ühiskonnas tõid kaasa ka uued nõudmised tööjõuturul. Töökohtadel nõuti suuremat efektiivsust ja inimesed töötasid tihti pikki ületunde. Töötajad tundsid psühholoogilist survet nii tööelu kui suurte ühiskonna ümberkorralduste tõttu. Mure enda ja oma perekonna toimetuleku pärast üha kasvas. See ei jätnud mõjutamata inimeste heaolu ja rahulolu endaga. Näiteks Soomes läbi viidud uuringu järgi töö- ja pereelu jagamisega rahulolust tunneb kaks töötajat viiest, et nad o­n liiga vähe oma perega koos.

Suur enamus nii töötajaid kui tööandjaid, kes o­n töö- ja pereelu ühendamisega juba aastaid tegelenud, tundis, et see aitab neil paremini oma tööga toime tulla ja tööatmosfäär paraneb. See teeb töökoha meeldivaks paigaks, mis tõstab omakorda ettevõtte välist imagot.

Mõned paindlikud töövormid arvestades pereeluga:

– lühendatud töönädal täistööajaga töötajatele: 4,5 päeva või vähem

1,5 aastase Raini ema o­n treener. Et oma algklassis käiva poja toimetuleku pärast peale tunde mitte muretseda, tuleb ema kolmel korral nädalas 3 tundi varem koju, et poja tegemisi jälgida. Kahel päeval nädalas saab Rain mängida ema töökohas mängunurgas, kuni ema töö lõpetab.

– paindliku tööajaga töö (kokku lepitakse töötundides nädalas/kuus)

Marge (raamatupidaja) 73. aastane ema kolis Marge pere juurde, kuna ei saanud üksi enam maal hakkama. Kui tütar koolis o­n, peab Marge olema haige ema juures, sellepärast leppis ta tööandjaga kokku, et töötab samapalju tunde kui seni, kuid tuleb kella 8 asemel tööle kell 12. Kui ta koju arvuti muretseb, saab ta haiget valvates osa tööst ka kodust ära teha.

– lepinguline töö

Peeter (arvutigraafik) otsustas oma teadmisi ära kasutada teistegi tööandjate juures ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakata. Oma senise tööandjaga sõlmis ta teeninduslepingu, kus o­n kirjeldatud töösisu, tellimuste esitamine ja täitmine ning tariifid. Kõik maksud – tulumaksu ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu jm – peab Peeter nüüd ise maksma, kuid samas saab ta paljud oma tööga seotud kulutused kuludesse kanda.

– täistööajalt osaajaga tööle üleminek ajutiselt või alaliselt, töötaja soovil

– töö jagamise skeemid

Kristi ja Piret töötasid enne samas osakonnas enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Mõlemad tahaksid peale vanemahüvitise lõppemist oma laste kõrvalt poole kohaga tööl käia. Tööandja pakkus neile võimalust jagada poole päeva kaupa ühte töökohta. Mõlemad leidsid, et see o­n hea võimalus enne lapse lasteaeda minekut tööeluga end kurssi viia, samal ajal piisavalt lapsega tegeledes.

– kodutöö

Mart ja Pille otsustasid maale elama minna siis kui selgus, et mõlemad saavad töötada ja isegi koosolekutel osaleda ilma kodust arvuti tagant lahkumata. Tööandjalt nõudis see uudne töökorraldus firmasisese suhtluse arvutikeskkonda toomist. Bürookulude kokkuhoid ja töötaja suurem rahulolu veenis teda kodutööd rohkem kasutama.

Mitmetes elufaasides ning lähtuvalt oma perekonna vajadustest võib kõne alla tulla töö- ja pereelu paindliku ühildamise vajadus

Järjest sagedamini ei soovi naised lapse eest hoolitsemise ajal pikaks ajaks tööturult eemale jääda. Oluliseks töö- ja pereelu ühildamise tingimuseks o­n kättesaadav ja pere vajadustele vastav lastepäevahoid.Perele sobivate lapsehoiuvõimaluste leidmisel saab ka tööellu paindlikumalt lülituda. Imikuga piisav tegelemine loob ema ja lapse vahel olulise emotsionaalse sideme kogu eluks. Tihti võib vanem tunda enne lapse kolme aastaseks saamist, et soovib ka tööelust osa saada. Eestis 2004 a. läbiviidud uuringu järgi soovivad pooled lapsevanemad tööle minna lapse aastaseks saamisel, kuid neil o­n ole selleks piisavalt võimalusi.

Töö- ja pereelu paindlikum jagamine ei ole vajalik mitte ainult väikeste laste, vaid ka koolilaste eest paremaks hoolitsemiseks, kes oma vanemate tähelepanu vajavad ja ka vanemate inimeste eest hoolitsemiseks. Järjest rohkem noori isasid soovib usalduslikku ja lähedast suhet oma lastega. See tekib ainult lastega rohkem koos aega veetes. Tugev isa-lapse suhe o­n kasulik kogu perekonnale sest kodune koormus saab ühtlasemalt pereliikmete vahel jagatud.

Samuti o­n paindlikuma tööaja ja kodust töötamise vajadus pensionäridest töötajatel, kelle hulk rahvastiku vananedes järjest kasvab.

Perekonnasõbraliku töökeskkonna loomine o­n tööandja huvides, kuna o­n ka majanduslikult kasulik.

Töötajate motivatsiooni tugevdamine

Paindlikum töö- ja pereelu ühendamise võimalus aitab paremini töötajal oma ettevõtte ja selle eesmärkidega samastuda. Töötajad o­n tööülesannete täitmisel ja eesmärkide saavutamisel paremini motiveeritavad.

Töötajate stressikoorma vähendamine

Stress ja kontsentratsiooniprobleemid o­n tihti neil töötajatel, kel o­n raskusi ja ebameeldivusi pereelus, eriti väikelastega peredes. Näiteks järelvalveta koolilapsed o­n töölviibivatele vanematele sageli mureallikaks. Koolipäeva lõpu ajal suureneb alla 12-aastaste laste vanematel oluliselt vigade ja õnnetuste hulk töökohas. Seda kutsutakse “kella kahe sündroomiks”. See o­n psüühilise stressi tulemus, mida põhjustab teadmatus, mida laps peale kooli teeb või kas keegi teine tal piisavalt silma peal hoiab. Paindlik töökorraldus, eriti osaajaga kodustöötamine aitaks töötajal muutuda enesekindlamaks- kui kodus o­n asjad kontrolli all, o­n lihtsam kontrolli saavutada ka oma töö üle.

Väljaõppekulude kokkuhoid

Tööandjad, kes lapsepuhkusel olevate töötajatega kontakti säilitavad ja pakuvad näiteks osaajaga töötamise võimalust või firma koolitustel osalemist, hoiavad märkimisväärselt kulusid kokku uute töötajate väljavalimise ja koolituse pealt.

Ettevõtte imago parandamine

Tööandja ja perekonna suhet ei kujundata mitte ainult läbi töötaja suhte, vaid ka läbi kliendisuhte. Perekond mängib sihtgrupina nii reklaamitegevuses kui turundusstrateegias üha tähtsamat rolli. Ostuotsused tehakse väga sageli just pereringis ja uuringud näitavad, et tarbijad eelistavad järjest enam sotsiaalselt vastutustundliku imagoga tootjaid. Ettevõtjad, kes oma “sisemist” perekonnasõbralikkust väljapoole paista lasevad ja selle oma firma ärifilosoofiaks muudavad, omandavad sellega olulise konkurentsieelise.

Konkurentsivõime tõus

Erinevad peresõbralikud meetmed firma poliitikas tõstavad konkurentsivõimet. Üldiste ja konkreetsete peresõbralike meetmete kasutamisega võidavad nii suured kui ka keskmised ja väikeettevõtted. Saksamaa ühe Pereministeeriumi läbiviidud uuringu kohaselt vähenesid neljal peresõbralikul väike- ja keskmise suurusega firmal viiest personalikulud tänu tootlikkuse kasvule tunnis. Parem toote- ja teeninduskvaliteet ja seeläbi oma turupositsiooni tugevdamine o­n konkreetsed peresõbraliku töökujunduse tulemused.

Mitte rahaline perede toetamine

Paljud ettevõtted toetavad oma töötajaid mitterahaliselt, kas omatoodangu soodusmüügiga või mõnede teenuste kasutamisvõimalusega, mis aitavad paremini töö- ja pereelu ühildada. Näiteks üüritakse koos perega sportimiseks mõne spordiasutuse ruume (ujula, keeglisaal jms) või kompenseeritakse perega sportimise kulud. Peresõbralikkuse märgiks o­n töötajate lastele jõulupidude korraldamine ja firma aastalõpupeole kutsumine koos partneriga.